Ilisimatusarfik Manguaraq HJ Rinkip Knud Rasmussen-illu allataanik sukuiaaneq. Arnaq B. Johansen Oqaasilerinermik, Atuakkialerinermik Tusagassiuutilerinermillu Ilisimatusarfik Siunnersorti: Birgit Kleist Pedersen Mundtlig tradition 1. Semester E2009 Imai Siulequt 2 HJ Rink naattumik ilisaritinnera 3 Knud Rasmussenip naattumik ilisaritinnera 3 Esaia-p oqaluttuaa Knud Rasmussenip katersaaneersoq 3 Hendrik-up oqaluttuaa HJ Rinkip katersaaneersoq 4 Ole Petersen-ip oqaluttuaa Knud Rasmussenip katersaaneersoq 4 HJ Rink – allataa oqaluttuat tallimat aallaavigalugit 5 Walter J. Ong-ip oqaluttuat qangaaniit ingerlaavarsimasunut misissueriaasia tunngavigalugu sukuiaaneq 5 Oqaluttuani tamani pineqartut 6 Erlaveersiniooq 6 Aput 6 Angerlarsimaneq – angalaneq – angerlarneq 6 Naggasiut 6 Bilag-liste 6 Najoqqutat allattorsimaffiat 8 Siulequt Oqaluttuat aallaavimmikkut assigiit qanoruna, sunalu tunngavigalugu assigiinngitsut? HJ Rink qanoruna suleriaaseqarsimasoq? Knud Rasmussenimi? Sooruna HJ Rink nammineerluni oqaluttuat assigiinngittut malillugit oqaluttualiorsimasoq? Apeqqutit aallaavigalugit HJ Rinkip Knud Rasmussenillu oqaluttuat katersorsimasaanni atilik “Manguaraq” imaluunniit “Mannguaraq” sukuiassuara. Sukuiarnerani paasiuminaattortai tikittassuakka. Oqaatsit atorneqartut, Walter J. Ong-ip oqaluttuanik qangaaniik ingerlaavarsimasunik misissuieriaasiani atorneqartut tikikkumaarpakka. Qulequtami “Walter J. Ong-ip oqaluttuat qangaaniit ingerlaavarsimasunut misissueriaasia tunngavingalugu sukuiaaneq”-mi oqaluttuat sukuiarnerini oqaluttuat asiigiinngissusaat taakkartussuara, Walter J. Ong-ip oqaluttuanik qangaaniik ingerlaavarsimasunik misissueriaatsimi najoqqutaliai, malillugit. HJ Rinkip katersaaneersut marluk, Hendriup oqaluttuaa kiisalu HJ Rinkip nammineq oqaluttualiaa sukuiaaninni tunngavigissuakka. Knud Rasmussenip katersaaneersoq Esaiap allataa tunngavigissuara, kiisalu Ole Petersenip oqaluttuaa Birgitte Sonnep databaseaneersoq Knud Rasmussenip isumagisimasaa tunngavigissuakka. Erseqqissaatigissuara oqaluttuat tamarmik qallunaatut nutsigaammata. Erseqqissaatigissuara oqaluttuani tamani qaammatip inua “Qaammatip inua”-nik taakkartussagakku, naak ilaatigut måneånd, månemand atorneqaraluartut oqaluttuamiik oqaluttuamut assigiinngitsunik taakkartorneqaraluartoq. Aammattaaq oqaluttuat ilaanni “Manguaraq” imaluunniit “Mannguaraq” atorneqarput, uanili “Manguaraq”-mik taakkartortassuara. HJ Rink naattumik ilisaritinnera Hinrich Johannes Rink, inuusoq (1819-93), qallunaaq nunatsinni ilisimasassarsiortoq. Allattariaasia piffissamut “nationalromantik”-mut “grundtvigianisme”-mullu assigusorujuuvoq, inuiaqatigiit anersaavat pingaartinnerullugu.1 HJ Rink-ip Knud Rasmussen-illu oqaluttuanik katersinermikkut assigiinngissusaasa ilaat ersarinnerpaaq tassaavoq; HJ Rink oqaluttuanik katersiniarluni aallarniutigigamiuk “Nalunaarut” 2, tassanilu allaqqavoq: “OKALUALARUTINIK OKALUGTUANIGDLUNIT ILERKORSSUTINIGDLUNIT, NUNAP INUISA NANGMINEK SANAINIK, PINGARTUMIK ITSARNITSANIK SULE ERKAUMASSANIK...akilernekasaput, agdlakamik angíssusiat ajungíssusiatdlo napertordlugo.” 3 (sic!) (ersersitara,ABJ) Tassani ersereerpoq HJ Rink-ip kalaallit peqqugai oqaluttuat namminerminut nassiunneqassasut. Tassanili oqaluttuat allaganngortinneqarput, oqaluttuanik ingerlatitseqqiisarneq qanilaartumik ingerlanneqartartoq atorneqarani. Kalaallit allaqqullugit pilerisaarpai sakkungalugu akiliuteqarnissani. Atuakkami siullermi aallaqqaasiummini HJ Rink-ip ersersippaa oqaluttuat aallaavimminni assigiikkaluarlutik assigiinngitsunik oqaluttuarineqartarsimasut, taamaattumillu ilaatigut allanngorluinnartarsimasut sumiinneq, piffissami sumi qangalu, tusarnaartut paasinnissinnaassusiat tiguartisimassusiallu tunngavigalugit. Oqaluttuallu qallunaatuumut nutsernerini oqariartaatsit ataasiakkaat allanngortittariaqartarsimallugit HJ Rink allappoq. Aammattaaq allappoq oqaluttuat assigiinngitsut ataatsimik aallaavillit imminnut sanilliunneqaqqissaariarlugit katitersimallugit, oqaluttuartup oqaasii malillugit.4 Malunnarpoq HJ Rink allattarnermini nunani allaneersunut kalaallit inuusaasiannut ilisimasaqanngitsunut nassuiaateqartartoq. Tamakku allatap ingerlanerani tikikkumaarpakka. Knud Rasmussenip naattumik ilisaritinnera Knud Rasmussen (1879-1933), Ilulissani inunngortoq, paasisassarsiorluni angalatooq, nunatsinni tusaamaneqarluartoq. Knud Rasmussenilli katerseriaasaa HJ Rinkimit allaanerujuuvoq, tassa Knud Rasmussen nammineq angalaarluni ornigullunilu oqaluttuartut qanimut isigalugit nammineq tusarnaarlugit allattarami. Sapinngisaminik allanngortinnaveersaarlugit oqaluttuat qallunaatuumut nutsertarsimavai, kisiannili aamma maluginiarlugu oqaluttuartut ussersuutaat pissanganarsaarisarnerat allaganngortitsinermi ersigunnaartoq. Knud Rasmussenip oqaluttuani allataani malunnarpoq oqaatsit “sakkortuut” toqqaannartumik atortarsimagai, assersuutigalugu Esaiap oqaluttuaani soorlu oqaatsit makku atorneqartut: “dræbe”, “lunger”, “skelet”, “blod”. Tamakku allaganngortitsinermi oqaluttuamut “sakkortussusaatitut” Knud Rasmussenip atorsimasinnaavai. Nassuiaasersuisarportaaq, soorlu Ole Petersen-ip oqaluttuaani allassimasoqarpoq: “De byggede så hus, hjulpet af folk på bopladsen, som de ikke kendte fra før...sagde de lokale, som nu var deres bopladsfæler.” 5 (ersersitakka,ABJ) Esaia-p oqaluttuaa Knud Rasmussenip katersaaneersoq Oqaluttuami uani Esaia-p oqaluppalaavani sammisarineqarpoq qaminngaartarneq. Qaammatip inuata taamani inuinnaagallaramik qaminngaartarnilikkersaarutaa oqaluttuarineqarmat. Tassani ersersinniarneqarpoq Qaammatip najamminut asannilernera. “Engang da vi som sædvanlig skulde vælge os Kvinder under en Lampeslukningsleg, fattede jeg en heftig Attraa til min yngre søster, og netop som jeg havde mærket mig hendes Klæder vel, slukkedes Lamperne. Næppe var der bleven mørkt i Huset, før jeg greb min Søster, der var den eneste, jeg havde Lyst til at ligge hos.” 6 (ersersitakka,ABJ) Tassani ersersinniarneqarpoq qatanngutigiit iloqutigiit akornanni atoqatigiinneq pissusissamisuunngitsoq, taamaattumillu ileqqussaanngitsoq. Qaminngaartarneq qanga kalaallit atugarigamikku pissusissamisoortutut tamanna isigivaat. Qaminngaartarnerup tunuliaqutigivaa nammineq aaqatiginngisamik kinguaassiornissaq. Aaqatigiippallaat meeraat innarluuteqarsinnaammata, tamassumalu kingunerisaanik kinguaassiortut utoqqaligunik piniussisussaarunnissaanut periarfissaq annertunerulluni7. Taamatut allanninnut pissutigalugu ersersinniarpara, una oqaluttuaq kristumiussuseq nunatsinnut eqqunneqareernerata kingorna pinngorsimasoq. Kisianni aappaatigooqartillugu, tassami qanga kalaallit akissutissaqartittutut upperisatik pisariaqartippaat sooq seqineqarnersoq, qaammateqarnersoq il.il.. Tuuaap saanikoriligai saninngortut Qaammatip inua nunamut nakkaatitsinerata, kingornalu saniit aputinngorlutik nunamut tunnerisa takutippaattaaq kalaallit takorluuisinnaanertik malillugu upperisaqarnerat, paasititsigami sooq nittaattarneranik. Soorlu HJ Rink siulequsiussamini kalaallit pillugit ima allattoq: “De kjendte ikke til nogensomhelst billedlig Fremstilling af Guddommen...Derimod ansaae de hele Naturen opfyldt med Aander eller Væsener, der paa forskjellig Maade traadte i Vexelvirkning med Mennesket” 8 Kristumiussutsip eqqunneqareernerata kingorna oqaluttuaalersimasinnaaneranut tunngavik aana: Qaammatip inuata Manguaqqaap apeqqutaa ima akigaa, imminut inuttut ajortutut nalilerluni: “ “Du har Ret, Solen er baade varm og stærkt lysende Morgenen, naar den staar op ; dette er fordi den altid hæver sig over gode Mennesker. Alle Mennesker er gode efter Nattens Søvn. Men om Aftenen, naar Solen gaar ned, er den baade kold og svagt lysende, fordi den da altid gaar ned over slette Mennesker.” “ 9 (ersersitara,ABJ) Qaammatip inua imminut inuttut ajortumik taavoq, pissutigalugu kristumiussutsip eqqunneqareernerata kingorna eqqarsartaat malillugu inoqutigiit akornanni atoqatigiinneq pissusissamisuunngitsutut isigineqalermat. Manguaqqap Qaammatillu inuata oqaatsitigut unamminerat kalaallit qanga ileqquannut tulluartutut isiginanngilaq, pissutigalugu oqaluttuatoqqani allani taakkartorneqartuartarpoq unamminerni, akiniaanerni allanilu unammisuni ajorsartoq toqumik kinguneqartitsisartoq. Assersuutitut taaneqarsinnaapput, siullertut, Noah-p “Kaassassassuk”-mik oqaluttuaa Rink-ip katersaani siullermi saqqummertumi ilaasoq. Kaassassuk qinngasaarinnitsini akiniarlugit toqorarpai. Aappaattut Ulloriannguaq Kristiansen-ip atuakkiaani “Nunassarsiaq” 10-mi Thorvald-qinngorluup Quloqqullu piseriarnermik unamminerat ajorsartumut toqumik kingunilik. Aamma uani ersersinneqarpoq kristumiussutsip eqqunneqareernerata kingorna oqaluttuaq pinngorsimasinnaasoq. Kingornatigut allariingara, qanga kalaallit upperisaqartarnerat namminneq takorluusinnaassuertik aallaavigalugu, kisiannili upperisat taakku marluk akuliusimasutut inissisimapput, taammaattumik nalilernarpoq oqaluttuaq kristumiussutsip eqqukkiartuaarneqarnerani allanngoriartuaarsimasinnaasoq qanga kalaallit eqqarsartariaasaasa allanngoriartornerat ilutigalugu. Illua’tungaatigut aamma tamanna akerlilerneqarsinnaavoq. Taamani kalaallit oqaatsitigut unammisarnerat ersersinneqarami “Paalup nuliarsarnera”-ni 11. Tamannali uani allatami itinerusumik eqqaassanngilara, sammisannut tulluartutut isiginnginnakku. Qaammatip inua Manguaqqallu oqaatsitigut nukersornertaqanngitsumik unamminerminni marluullutik siku tuuminnik toortarpaat siku tamaat aalassatsillugu, kisianni qanoq ilillutik sikumiiginnarsinnaappat siku aalassatsittuarpassuk? Manguaqqap qilalugartani kalillugu angerlaatereeraalu nunaqqataasut pilaqataapput, naak nalunngikkaluarlugu Qaammatip inuata piniagaringaa, Qaammatillu inuata uffa piniakkaminik pisaqartut unammillerlugit toquttarai. Qaammatip inua Mannguaqqallu unammilernerminni inissisimaffigaat; Qaammatip inua sikumiippoq ungasippallaarani, Mannguaraq qaanngumiippoq. Ajugaaniukkamik uumasut pisarisarsimasatik taareerlugit siku tuuminnik anaagaangamikku aalassatserujussuartarpaat qanilliallattarlutillu. Uumasut; timmissat, aalisakkat taagoreerlugit Mannguaraq ajugaavoq, oqaatigineqarporli imminnut qanillivissimasut Mannguaraq ajugaammat. Oqaluttuami paasiuminaatsut arlaqarput, una aamma ilagaat, tassami imminnut ungasippallaanngikkaluarlutik uumasorpassuarnik taaguipput, Mannguararlu ajugaammat imminnut qanillivissimallutik. Tamanna ersiutaaginnarpoq oqaluttuaq ukiuni ikattuni ingerlaavarsimasoq, taamaattumillu allanngoriartuaarsimalluni. Aamma tamanna erserpoq, Qaammatip inua erlaveersiniuup iserneranut ima oqarami: “,,Slet er den Maade, hvorpaa du plejer at behandle dine Gæster!” “12 Nammineq Qaammatip inua pulaartoqarpoq, kisiannili erlaveersiniuumut pulaartoqarneraalluni oqarluni. Oqaluttuami eqqaaneqanngikkaluarpoq, kisianni Mannguaraq angakkutut naatsorsuussassaavoq, pissutigalugu angakkut pikkorissut kisimik qaammammukarsinnaammata inuunertik annaanngikkaluarlugu.13 Hendrik-up oqaluttuaa HJ Rinkip katersaaneersoq Hendriup oqaluttuaa Esaia-p oqaluttuaanut assingusorujuuvoq, assigiinngequtigivaali Hendriup oqaluttuaa nassuiaateqarluarnera oqaloqatigiinnertaqarneruneralu. Nassuiaateqarneruneranut ersiutaavoq, soorlu oqaluttuap aallaqqaataani allaqqasoq sooq qilalukkat sikumi ammanermukartarnersut, Knud Rasmussen-lli allagaani allaqqaannarpoq qilalukkat sinerissamut qanillisartut. Oqaloqatigiinnerusortaqarneranut assersuutitut taaneqarsinnaavoq Qaammatip inuata Manguaraq qaammammut pulaartinniarlugu ingerlaqatigalugu oqalunnera. Kiisalu qaminngaartarneq pillugu Hendrik oqaluttuarsimagaluartoq uanili HJ Rinkip oqaluttuami ilanngussimanngilaa, ungalulerlugu allaannarsimallugu atuakkami siullermi, qupperneq 165-mi seqernup qaammatillu pinngornerat atuarneqarsinnaasoq. Tassani oqaluttuami, itisilinngikkaluarlugu taaneqarsinnaavoq, arnap qatanngutini angut oqalorujuffigingaa paasingamiuk qaminngaarnermi qatanngutimi qaninniarfigisimagaani, iviangini savimminik14 peerlugit qatanngumminut isaakkai, namminerlu arnap pinnersup qatanngunni malissimallugu animmat. Tassani erseqqissaatigissuara, seqernup qaammatillu pinngorneranik oqaluttuaq allatorluinnaq Manguaqqamut attuumanertaqanngittumik oqaluttuarineqarmat. Tassani ersiutaaginnarpoq HJ Rink uteqattaaraluni nutserininngittoq, naak oqaluttuat taakku marluk imminnut attuumanngikkaluartut, ilimanaateqarlunilu Hendriup oqaluttuaa aamma allaaneroratarsimasinnaasoq. Qallunaalli atuartussat eqqarsaatigineruai, kalaallit inooriaasiannut ilisimasaqanngitsut. Tassani HJ Rink isorinarpoq, oqaluttuap aallaqqaataani allakkaluaramiuk “Efter den mundtlige Fortælling”, kisiannili qaminngaartarneq Hendriup oqaluttuaanut ilaasoq minillugu allaganngortitsineranut. Nassuiaateqarnerunera oqaloqatigiinnertaqarneruneratalu akissutigisinnaavaa oqaluttuaq allakkatigut oqaluttuarineqarmat, toqqaannartumillu oqaluttuarineqarani ussersornertaqaranilu pissanganarsaarinertaqanngimmat. Taamaattumik aamma ilimanaateqarpoq HJ Rink nammineerluni nassuiaatinik oqaluttuamut ilanngussisarsimanissaa. Oqaatsit iliuutsillu nassuiarluarumallugit. Qilalugaq qaqortaq qernertumik milalik marloriarluni oqaluttuarineqarpoq. Taaneqarportaaq Qaammatip qimmersua angisooq qaqortoq, qernertumik milalik. Tassuuna ersersinniarneqarpoq suna oqaluttuami sammisaanersoq, tassa suna tamarmi ajunngitsortaqarlunilu ajortortaqartoq. Soorlu tassa Manguaraq Qaammatillu inua nerilermata arnaq pinnersoq takkuppoq, tunukkami sunaaffa tunua qarsornerinnaasoq saaniinnaalluni. Qalipaatit taaneqartut oqaluttuani allani aamma atorneqarput. “Kaassassuk”-mi Kaassassuk Ususaarmiarsunnguamut unammiaraluareerluni uternerata aqqutaani ujaqqat, aappaa qernertoq, aappaalu qaqortoq eqqaaneqarput. Kaassassuup inissisimanerani ujaqqat eqqaaneqarput nukittussuseq kanngusunnerlu assersuutigalugit. Aamma oqaluttuami “Kunuk iliarsunnguaq”-mi taakkartorneqarput. Tassuuna malunnarpoq oqaluttuat assigiinngitsut akuliussorneqartarsimasut piffissap ingerlanerani. Oqaluttuami allanartutut tassanngaannarlu takkuttutut oqaatigineqarsinnaavoq Qaammatip inuata oqaasii toqusoorsimalluni iliuusissanut tunngasut. Oqaatsit atorneqartut qanga qallunaatut allagaangaluarlutik paasiuminarput. Malunnarpoq HJ Rink kalaallit oqaasianik atuisoq, qallunaatut allassimagaluarluni. “Tok” 15. Aallaqqaasiusiamini HJ Rink allappoq “Ved gjengivelsen af Sagnene i det danske sprog har det været mig en Hovedopgave, efter bedste Evne at meddele dem nogenledes ordlydende med Originalerne.” 16 (ersersitara,ABJ) Ulu savimmik taagorneqarneranut patsisaaginnarpoq HJ Rink-ip ulu qallunaatuumut nutsersimagaa qallunaat paasinnittariaasaat naapertorlugu, ersersinneqarlunittaaq, taakkartoriikkattut, oqaluttuaq qallunaanut atuagassianngorlugu tulluussarsimagaa. Esaiap oqaluttuaata sukuiarnerani uteqattaarinerit atillu pillugit allatakka takuneqarsinnaapput. Tassami atit uteqattaarinerlu pillugit Esaiap Hendriullu oqaatsit asiigiit atoramikkit. Tassuuna erserpoq HJ Rinkip Knud Rasmussenillu oqaluttuat malillugit allassimanerat nutserisimanerallu allanngortiterujunngikkaluarlugu. Ole Petersen-ip oqaluttuaa Knud Rasmussenip katersaaneersoq Ole Petersen-ip oqaluttuaa siullernit tamanit allaaneruvoq. Allaanerussutaasut pingaarnerit arlaqarput; siullertut taasariaqarpoq Manguaraq kujataamioq, qilalukkanik tusaamalluni, arni nulianilu naartusoq ilagalugit avannamut ingerlaarnerat. Aappaattut Manguaraq Qaammatillu inuata nukissorlutik unamminerat Manguaqqap toquneranik kingunilik. Manguaqqap nuleernera kingorna ernivoq uigingaluanilu atsiullugu, aanaanngortup kissaataa malillugu. Taassumallu inersimalerami qilalugarnermi kinguninngua Qaammatip inua unammillugu ajugaaffiginera, qaammammullu pulaarsarneqarluni. Manguaraq (ataataq) qilalugarniareerluni, naak sillimaqquneqarnikuugaluarluni Qaammatip inuata piniagarigaa, Qaammatip inuanut toqutaanera sukuiarneqarsinnaavoq piniapilunnermut ersinngitsumik inatsisitut. Tassa piniapiluppallaat pillarneqartarnerannut. Piniapilulluni pillarneqartarneq itinerusumik uterfigiumaarpara, erlaveersiniuup sukuiarnerani. Uani oqaluttuami nukissorluni paaneq ersarissumik taaneqarpoq, qangalu kalaallit pissusaannut eqqaanarluni. Tassunga tunngatillugu eqqaaneqarpoqakiniaaneq. Manguaqqap (ernip) angunni Manguaraq Qaammatip inuanit toqunneqarsimasoq akiniullugu ajugaanera. Qanga kalaallit ileqqoraat akiniaasarneq toqumik kingunilik. Assersuutigalugu taaneqarsinnaavoq “Ersinngitsup piumasaa” 17. Tassani qatanngutigiit angutimittut isigisaminnut akiniaapput naak ataatamissut misigissuseqarfigingaluarlugu. Ole-p oqaluttuaani malunnarpoq inuiannit allanit atortorineqartut atorneqarnerat, tassaasut: ataarutit kisitsillu 3. Kisitsit 3 qallunaat europamiullu oqaluttuatoqaataanni atorneqakkajuttorujuuvoq , assersuutigalugu HC Andersen-ip oqaluttualiaa “ikitsisaarniannguaq”-mi ikitsisit pingajussaat ikikkamiuk aanani qanganngoreersoq takuaa. Ataarutit aamma kalaallit qanga atugarinngilaat, taamaattumillu uani oqaluttuami nutaarsiassatut oqaatigineqarsinnaapput. Manguaraq (erneq) peroriartornermini isertorluni sungiusartarpoq, nunaqqatiminnilu nakuunerpaalerluni. Isertorluni nukkissarneq ersiutaavoq pissarsuanngorusunnermut angakkunngorusunnermulluunniit. Takuinnartigu oqaluttuap Kaassassuup imaa. Paasiuminaattortarivaa Manguaraq ukiukkut Qaammatip inuanukarnerarneqarpoq, kisiannili Qaammatip inuata Manguaraq takutsitsivigaa natermi ammagassaq ammaramiuk aasaasoq ammassiviup naligingaa. Tassani takutinneqarpoq oqaluttuartup pissanganarsaarisarnera, eqqumiiginarsinnaasut ulluinnarni pisinnaanngitsut pisimasuutilerlugit. Apeqqusernartoqarpoq Knud Rasmussen oqaluttuaq allakkamiuk naalisaasimanersoq, qallunaanut atuartussanut kalaallit inooriaasiannut ilisimaqanngitsunut atuagassianngortileramiuk. Uani pineruara Manguaqqap (ataataq) qilalugarniarami qilalugaq pingasoriarluni puitikkamiuk. Manguaqqalli (erneq) qilalugarnerani qilalugaq ataasiaannarluni puitinneqarmat. Tamannartaa isornartoqarpoq, oqaluttuami Manguaqqat (ataatap ernerullu) iliuusai oqaluttuarineqarmata assigiimmik, Manguaqqap (ernerup) Qaammatip inuanut ajugaanera, tamassumalu kingorna pisut minillugit. Manguaqqap (ataatap) misigisimasai tamaasa ernerata Manguaqqap misigai, taamaattumillu oqaluttuami uteqqinneqartarlutik marloriarlutik. Tassani ersersinniarneqarpoq, aammattaaq oqaatsit atorneqartut paasiuminartuupput. Oqaluttuami Manguaqqap atia allanneqartarpoq “M.”, tamanna atuartuulluni isorinarpoq, misinnarlunilu oqaluttuaq allaqqissaarneqarsimasoq tuaviortumik qaapiaannakkamillu. Aamma sunniuppoq allattariarsornikkut oqaluttuamik pikkunarunnaatitsinermik, kinaluunniit atuartoq ilimagaara tinguartinniarneranut akornusiunnissaa. Taanna isornartutut taareerakkut, sinnerani isumaqarpunga oqaatsit atorneqartut paasiuminartuusut. Oqaluttuap, allataangaluarluni, oqaatsikkut ingerlaartarsimanera erserpoq Manguaqqap (ernip) aanaavata springpels-mik18 sananera aataarsuup amii atorlugit, oqaaseqatigiit pingasuusunit marloriarluni allaatigineqarnera. Oqaluutinik atuinertaqarpianngilaq, taamaallaat Manguaraq, Qaammatip inuata qanoq ittuunera oqaluttuarineqanngilaq, erlaveersinioorli oqaatigineqarpoq “denne kæmpe” 19. Paasiuminaattut marlussuit nassaaraakka. Siulleq, ukiukkut Manguaraq (erneq) qilalugarpoq, Qaammatip inuata ajorsarfigereerlugu oqarfigaa ukiorpat 20 tikeraaqqullugu. Aappassaattut, Manguaqqap Qaammatip inuanut pulaartilluni, Qaammatip inuata natermi matuaraq ammarmagu Manguaqqap takuai inuit ammassisimasut. Ammassiviup naligisarpaa qaammat juni aallartinnerani. Manguaraq uterami aasarmanngooq kujammut angerlarput. Tamanna oqaluttuartup pikkunarsaarineranik tunngaveqarsinnaavoq. Ole Petersen-ip oqaluttuaa “quiasaarinertaqartutut” taaneqarsinnaavoq, takuneqarsinnaavoq Qaammatip Manguaraq erlaveertissimasoq oqaluukkamiuk eqqoriartillugu suup kialluunniit erlaviginerai, akeqqillugulu sianiinnerarlugu Manguaraq, taassumanningooruku erlavissui. HJ Rink – allataa oqaluttuat tallimat aallaavigalugit Allanit tamanit allaanerujussuuvoq. HJ Rink-ip oqaluttuat tallimat aallaavigisimasai akuliusimasut aamma nammineq ilanngussaqalaartarsimasoq malunnarpoq. Oqaluttuami HJ Rinkip oqaluttuat ilai tigulaariffigisarsimavai, oqaaseqatigiit, oqaluttuallu tulleriissaarneri akuliussortarsimallugit, namminerlu ilanngussisarsimalluni. HJ Rink-ip oqaluttuaata immikkoortiterneqarnera qalipaasersorneqarneralu, kiisalu oqaluttuat HJ Rinkip aallaavii, Bilag-tut tunuani takuneqarsinnaapput. Erseqqissassuara atuakkami “ “Eskimoiske eventyr og sagn 1”, 1982-mi saqqummerseqqinneqartumi allaqqasoq, HJ Rinkip oqaluttualiaata aallaavigingai oqaluttuat tallimat, uanili oqaluttuap ataatsip sukuiarnerani oqaluttuat pingasut aallavigisimagai, namminerlu ilaartuillattaasimalluni. Oqaluttuat marluk HJ Rinkip allatai tamarmik sukuiarneqaraluarpata oqaluttuat tallimat aallaavigineqartut malunnarpoq. Nammineq ilanngussisarsimanerani malunnarpoq kalaallit oqaluttuatoqaat allat aallerfigisarsimagai isumassarsiorfigalugillu. Assersuutigalugu Sassumap arnaa aamma Kaassassuk. Aamma malunnarpoq, erlaveersiniooq eqqartuleramiuk, oqaluttuat tallimat siornatigut taakkartoriikkakka aallerfiginagit oqaluttuat “Manguaqqamik” aallerfigisimagai. Soorunami oqaluttuani tallimani erlaveersiniooq pillugu allaqqasoqarpoq, kisianni toqqaannartumik allaqqasoqanngilaq erlaveersiniooq quiasaarisartoq qungujuttumillu erlaveersisartoq. Sammisaatineqartutut uani takutinniarneqarpoq Kanaap angakkussarnera. Tassami marloriarluni Kanak ilisimajunnaarpoq. Angakkussarneq ulorianaattuinnaanngilaq, toqusutut qasseeriarlutik misigisarput angakkunngorniat, soorlu tassa Kanaap aqqusaangasa ilagingai; inngerpalaaq inuilaarsuarmi tusaavaa, ilisimajunnaarluni toqusullu aqqutaatingoorluni. Tunngavingaara Knud Rasmussenip allataa angakkut pillugit.21 Aappaatigut angakkussarnera illua’tungilerneqarsinnaavoq, tassami angakkut allanit tamanit pissarsuunerusut kisimik Qaammatip inuanukartarmata imaluunniit Sassuma arnaanukartarmata 22. Rinkip nammineq ilanngussillattaasarsimanera takuneqarsinnaavoq, erserpoq ima allammat, naak oqaluttuani HJ Rink-ip aallaavigisaani taama allasimasoqanngikkaluartoq. Tassa Sassuma arnaanik oqaluttuat ilaanni arnap utoqqaap Sassuma arnaa illaaqqusoq illaarpaa. Uani HJ Rinkip ilanngussaa Sassumap arnaanut assingusorujuuvoq, tassami Manguaqqap Qaammatip inua anniartoq supungamiuk anniarunnaartillugu. Kaassassummik oqaluttuamiik aamma ilanngussivoq. Tassa Manguaraq Qaammatip inuata illuanut iserniarluni katammiik qaqisinnaanngittoq Qaammatip inuata ikiorpaa. Oqaluttuat tallimat assigiinngitsut oqaluttuamut “Manguaraq”-mut eqqaanartillugit, kisiannili eqqumeequteqartarmata paasiuminaallutillu HJ Rinkip ataatsimoortilersimagai, nammineq paasinninnini aallavigalugit. Pissanganarsaarineq HJ Rinkip atorpaattaaq, soorlu erlaveersiniooq ilisaritinneqarmat quilertanartutut eqaattupilussuartut eqqartorneqarmat. Walter J. Ong-ip oqaluttuat qangaaniit ingerlaavarsimasunut misissueriaasia tunngavigalugu sukuiaaneq Esaiap oqaluttuaa oqaaseqatigiit takisuut atorneqarput. Tassunga ilisarnaataavoq oqaluttuaq oqittumik atuagassianngorlugu aaqqissorneqarsimasoq. Oqaluttuaani inuit ilisaritinnerani oqaluutit sakkungilluarneqarput, taakkartorneqartarami inuk pineqartoq qanoq pissuseqarnersoq, soorlu Manguaraq pillugu ima allassimasulik “Manguaraq var en meget stærk Mand. Der var ikke noget Fangstdyr saa farligt, at han ikke turde binde an med det og dræbe det.”23 (ersersitara,ABJ) Taama iliornikkut tusarnaartunut siumut oqaluttuartoq nalunaareerpoq kina oqaluttuami pingaarnertut inissisimanersoq, oqaluttuamilu arlaannit misilitassanik aninguissaqqaartoq. Oqaluttuami pisunik aalajangersimasunik uteqattaarisoqarpallaanngilaq, taamaallaat oqalunnerit uteqattaartinneqarput, soorlu Qaammatip inuata Manguaqqamut unammillernera, unamminerat erlaveersiniuullu oqasii. Pisunik uteqattaarisoqanngilaq. Qanga pisimanersoq sumilu pisimanersoq nassuiarneqanngilaq. Oqaluttuap isikkua allagarpalaartorujussuuvoq oqaluttuarpalaarnerminngaanniik, naak oqaluttuartorpalaartoqaraluarluni, oqaluttuap aallaqqaateqarnera, imaa, naggaserneqarneralu tassunga tunngavigaakka. Hendriup oqaluttuaani oqaaseqatigiit takisuujupput, inuttat oqaluutit atorluarneqarnerisigut ingerlannaq paasineqarsinnaapput oqaluttuami qanoq inissisimanerat. Uteqattaarinertaqanngilat, unammineq Qaamatip inuata Manguaqqallu akornanni pisoq eqqaassanngikkaanni, tassanimi oqaasigineqartut arlaleriarlutik oqaatigineqarput uumasup pisarisimasap suussusaa allanngortilaaginnartarlugu24. Piffissaq sumiiffillu taakkartorneqanngillat. Oqaluttuap oqaluttuarpalaartuunera annikillisinneqarsimavoq, taamaattumillu tamaat isigalugu atuartussamut tulluussangaavoq. Atuartussamut tulluussangaanera ingerlaannaq takuneqarsiinnaavoq, oqaluttuaq aallaqqaasiuteqartutut naqqaniik aallartimmat, imaa kingusiinnaq tikinneqarluni, kiisalu naggasiuteqarluni. Ole Petersen-ip oqaluttuaa siullerniit allaaneruvoq. Oqaaseqatigiit takisuut atorneqarput. Inuttat tungaatigut oqaluutit atorneqanngillat, taamaattumillu atuartup nammineerluni atuarnermigut inuttat qanoq ittuuneranik sukuiaasariaqarpoq. Manguaraq (ataataq) nakuarsuartut pinerrarittutulluunniit eqqaaneqanngilaq. Oqaluttualli ingerlanerani Manguaraq (erneq) oqaluutit sakkungalugit oqaatigineqarpoq nunaqqatimini nakuunerpaasoq, tamannalu nalunarunnaartitsivoq oqaluttuap ingerlanerani Manguaraq (erneq) qanoq ingerlajumaarnissaanik, aninguisinnaanissaanillu nalunaaruteqarluni. Oqaluttuatoqaq allanngortinneqarsimasutut isikkoqarpoq, tassami sumiiffilerneqarsimagami, tassani oqaluttuartup sumiuunera ersersinneqarpoq, namminerlu inuunerminut qanilaartunngortissimavaa takorloorumarsarlugu tusarnaartiminut. Allanngortiterneqarsimaneranut takussutissap aappaa tassaapput ataarutit. Qanga kalaallit ataarutinik atugaqanngillat, tassuuna erserpoq piffissap ingerlatillugu oqaluttuaq allanngriartorsimasoq oqaluttuartup qanga oqaluttuarineraa apeqqutaalluni. Piffissaq allaatillugu oqaluttuartup piffissaminut tulluussaarisimanera erserami, taamaattumillu oqaluttuami pisut oqaluttartutp piffissaanut tulluukkunnaarsimasut peerneqartarlutik taarserneqarlutilluunniit oqaluttuartup piffissaanut tulluussakkanik. Oqaluttuami pisut tulleriiaarneri allannguuteqalaarput, pissutaasinnaasut ilimanaateqartut marluupput, tassa Ole Petersen tusarnaartuminut pissanganarsaarisimassasoq. Uani eqqarsaatigaara, Manguaqqap erlaveersiniooq takummagu aattaat eqqaaneqarmat Qaammatip inuanik Manguaraq erlaveersiniuumut sissueqquneqarsimasoq. Tamanna Esaiap Hendriullu oqaluttuaani Qaammatip inuata qaammammut tikitsigatik Manguaraq mianersoqqusarpaa. Pissutaasinnaasup aappaa tassaavoq Olep oqaluttuami pisut tulluussarsimagai, oqaluttuami oqaluttuaq naaqqaarlugu tullianut ingerlaqqittarneq atorsimassangaa. HJ Rinkip oqaluttuaa allanit aamma allaaneruvoq. Oqaaseqatigiit takisuut oqaluttuarpaluttut atorneqarput, soorlu “Alt som han vandrede, hørte han nogle, som sang Tryllesange, og da han nærmede sig dem og saae sig om, mærkede han, at han hævedes fra Jorden og fulgte de Afdødes Vei.”25(ersersitakka,ABJ). Oqaluutit oqaluttuami atorneqanngillat, atuartoq nammineerluni inuttat qanoq inissisimaneri sukuiartariaqarpai. Uteqataarinertaqanngilaq, taamaallaat Qaammatip inuata nassuiaataa, kingusiinnakkut uteqqinneqarpoq, pisut oqaluttuami allanngoreerneranni. Siuliani allareernittuut HJ Rinkip oqaluttuaq nammineerluni ilallattaasarsimavaa, uani pineruara Sassumap Arnaaniit tigulaariffeqarsimanera. Piffissaq sumiiffillu taakkartorneqanngillat. Oqaluttuani tamani pineqartut Erlaveersiniooq Oqaluttuani tamani ilanngunneqarpoq erlaveersiniooq. Erlaveersiniooq oqaluttuani arnaatinneqarpoq, ilaatigut suiaassuseqanngitsumik angisuutullu aamma taaneqarpoq 26, oqaluttuarineqarlunilu uppatimigut ataneqarani, kanajoq nalikkaami saavaniitikkaa, illarsaaraluni qitilluni tivasartoq kiisalu nerisassaminik qinusartutut ilisaritinneqarpoq. Angisuutit saqqummiunneqarpoq Eqqarsaatiginarpoq erlaveersiniooq qanoq oqaluttuani isumaqartinneqarsimanersoq. Tassaasinnaavoq isumaqartinneqartoq, inatsisit inuunermi eqqissisimatitsisut27 unioqqutinneqannginnissaat, taamaattoqanngippammi suna tamarmi sequmittussaammat28. Esaiap, Hendriup Olellu oqaluttuaani Manguaraq tamatigut sissueqquneqarlunilu mianersoqqussummik oqaluuffigineqartarpoq, oqaluutsinninili soqutiginagu eqqarsaatini, pisaqarluarnissaq, kisiat orniginartinnerullugu. Taamaattumik tamanna tunuliaqutaralugu oqarsinnaavunga erlaveersiniooq ilisarnaataasoq piniapiluppallaarnerup kingunerisinnaasaa. Manguaraq piniapiluttutut oqaatigineqarsinnaavoq, pissutigalugu qilalukkat tikikkaangamigit asuli anginersiuinnarluni pisarnera, qilalugarlu Qaammatip piniagaa piniarlugu, kiisa seqineq tarrikkiartulersartoq. Tassa soorlu allareeringa seqineq nillertikkiartulerluni taartikkiartuleraangamilu inuit ajortut tungaannut ingerlalersartoq. Piniapiluppallaaraanni kingunerisinnaavaa nammineq piniarneqarneq. Tassami qungujoqqusaanngilarluunniit Manguaraq, qungujukkaluarunimi toqusussaavoq erlaveerneqarlunilu. Soorlu tassa inuit piniaraangamik pisamik naarmiui nerisaraat, assigaa erlaveersiniuumik nerineqarluni. Aappaattut erlaveersiniooq allatut aamma isumaqartinneqarsinnaavoq, tassa arnat angutinut “naalaannartussaasutut” nalilerneqartarput, naak uimik pisaat suliarisaraluarlugit, atisassiuullugit, meeqqat annerusumik paaralugit uimi aallaqqanerani. Qaammatip inuata najaata29 tamanna unioqqutissimagaa oqaluttuami Esaiap oqaluttuaani erserpoq. Oqaluttuani allani qaminngaartarneq sammineqanngikkaluartoq, arnaq pinnersoq eqqartorneqaannarpoq tunua qarsornerinnaasoq. Tassani ersersinneqarpoq erlaveersiniuup taanna arnaq pinnersoq, Qaammatip inuata “kiffaa” erlaveersimagaa. Taamaattumillu inuunermi inatsisit unioqqutissimagai. Tassuunakkut erserpoq erlaveersiniooq assigiinngitsunik marlunnit isumaqartinneqarsinnaasoq aammattaaq qanga kalaallit inooriaatsiniminnik ingerlatseriaasaanni inatsisit, inuunermi ersinngitsut assigiinngitsut oqaluttuanngorlugit saqqummiunneqartarsimanerat. Aput Oqaluttuani tamani ilanngunneqarportaaq Qaammatip inuata nuna apisikkaa. Tassani uppernarsarneqaannarpoq qanga kalaallit sooq nittaattarnera apisarneralu akissutissaqartinniarlugu tunngavissaqartinniarlugulu oqaluttuarisarsimagaat taama. Soorlu takutitassianngorlugu HJ Rink-ip “Eskimoiske eventyr og sagn med supplement”-mi quppernerni kingullerni allassimasaa “Oversigt over Sagnene efter deres indhold” allaqqavoq oqaluttuaq “qilammiut” pillugit oqaluttuaasoq. Angerlarsimaneq – angalaneq – angerlarneq Oqaluttuani arlalinni kalaallit oqaluttuaataanni periuseq “angerlasimaneq-angalaneq-angerlarneq” atorneqartorujussuuvoq. Manguaqqamissaaq tamanna atorneqarpoq. Manguaraq ajorani angerlarpoq Qaammatip inuani pulaareerluni, naak aqqutaa misilitassaqartaraluaqisoq. Assersuutitut, itisilinngikkaluarlugit, taaneqarsinnaapputtaaq oqaluttuaq Sassuma arnaa-nik, Kaassassummik. Naggasiut Oqaluttuat assigiinngitsut sisamat aallaavimminni assigiikkaluarlutik sukuiarlugit malunnarpoq kalaallit qanga oqaluttuartarnermikkut pikkoriffeqarsimasut. Ulluinnarni inuunermi inatsisit assigiinngitsut upperisartillu eqqarsaatigalugit, soorlu tassa erlaveersiniooq pillugu sammisanni ersersinneqartut. Oqaluttuat assigiinnginnerannut pissutaaginnarpoq sumiiffimmiik sumiiffimmut, piffissamiillu piffissamut allanngorartuusut, soorlu HJ Rinkip Knud Rasmussenillu katersaanni takuneqarsinnaasoq. HJ Rink Knud Rasmussen-illu oqaluttuat allareernikuungaluarlugit allaqqittaraat, oqaluttuartoq alla oqaluttuartillugu. HJ Rinkip Knud Rasmussennillu katerseriaasii eqqarsaatigalugit malunnarpoq, tamarmik immikkut oqaluttuat atuaruminartunngortittarsimagaat, taamaattumillu oqaluttuap oqaluttuarpalaartuunera isumaarutsillugulusooq ilisittarlugu, naak tamarmik immikkut, Walter J. Ong-ip oqaluttuanik qangaaniik ingerlaavarsimasunik misissueriaatsimi najoqqutaliai malikkaanni, oqaluttuat ingerlaavarsimasut ilisarnaataannik ilanngussaqartaraluarlutik, allaganngortitsinerminni atuartussamut tulluussaarinerminni oqaluttuap qangatut ingerlaavarsimanerat allanngorartarnerallu, piffissamiit piffissamut sumiiffimmiillu sumiiffimmut unitsittutut issimagaat. Bilag-liste Handlingsblok oqaluttuat asiigiinngitsut sisamat. Qalipaasersuinermi oqaluttuat aallaavigineqartut. Qalipaasersuineq, HJ Rink-ip oqaluttuat katitigaasa takusassiarineret. Qalipaatit qanoq atorneqarneri: Seqiniusaaq: Peder Kragh-ip katersaaneersoq “Kanak’s månerejse”. Qorsorpaluttoq: Peder Krgh-ip katersaaneersoq “kvinden hos Qaumatip inua”. Aappalunngusersoq (orange): Amos Daniel “Aularsak kom til månen”. Tungujortoq: Albrecht Beck “oqalugtuaq Atdluûnguaq” (sic!) Aappaluttoq: HJ Rinkip nammineq ilassutai. Najoqqutat allattorsimaffiat Ong, Walter J. Orality and Literacy, The New Accent Series, CPI Antony Rowe,2002 Rasmussen, Knud Myter og sagn fra Grønland 1-3, bind I, Nordiske landes bogforlag,1978 Rasmussen, Knud Myter og sagn fra Grønland 1-3, bind II, Nordiske landes bogforlag,1979 Rink, HJ Eskimoiske eventyr og sagn 1, Nørhaven Bogtrykkeri a/s,1982 Rink, HJ Eskimoiske eventyr og sagn 2, Nørhaven Bogtrykkeri a/s,1982 Rink, HJ Nalunaerut,1858 Sonnes database, Petersen Ole, Manguaraq Thisted, Kirsten, Som perler på en snor, 1993