Atuartoq & Klasse; Tuperna Møller, 3A Atuartitsissut & Sammisaq; Kalaallisut A, Kalaallisut allaaserinninneq Ilinniartitsisoq & Tunniussiffissap ullua; Tippu Kristensen, 14.04.2011 Siuaasat inooqatigiinnerlu Allaaserisassani suliassiissutit aappaat Siuaasat inooqatigiinnerlu toqqarpara, najoqqutanilu 2A-mi 2B-imilu ilaqutaasut nunaqqataasullu saqqummiunneqarneranni oqaatsit atorneqarneri misissussavakka, aammalu ullutsinni siuaasanik soqutiginninneq qanoq innersoq isummersuutigissallugu. Najoqqutaq siulleq 2A; Atuagaq Kulunnguaq Otto Rosing-imit atuakkiaavoq, siullermillu 1967-imi naqinneqaqqaarsimavoq. Najoqqutaq siulleq atuakkamit Kulunnguaq-mit tigulaagaalluni najoqqutassiaavoq, najoqqutap siulliup imarivaa Kulunnguaq arnaq kalaaleq ajoqersugaalernerup nalaani uinilu kuisimasunngorusullutik Qasigiannguanut nuunnissartik kinguartittaqattaarlugu Kulunnguup uia toqusimagami, taamaasillutillu nunaqqataasa Kulunnguaq ilisiitsutut pasilerlugu. Kulunnguaq pannilu Inequnaat unnuat ilaanni nunaqarfimminninngaanniit qimaapput, unnuaannarmilu panni annikkamiuk napparsimasimagami qiiaammisimavoq, pisukkamillu qasusorujussuanngorluni qiarusaartukasanngormat arnaata amakkiuppaa, Kulunnguarlu qasugaluarluni qasuersaarnaveersaarpoq malinneqarnissartik ernumaginermik. Ullaanngorluni suli qaammanngitsoq illoqatai Assaasakkaami iterarlutik qullitik ikittalermatigit, illoqataasa ilaata Kulunnguup qullini suli ikissimanngimmagu eqqumiigalugu alakkarteramigit kingoraarpai tupigutsaqalunilu, ilanilu erngerluni kalerrikkamigit Anguasak Qaserak ilaliullugu Kulunnguakkut tumisiorlugit malippaat toqunnissai siunertaralugu. Najoqqutap aappaat 2B; Qooqa Ole Brandt-imit atuakkiaavoq, atuagarlu kinguaariinnut tunngavoq, kinguaariillu avataaniit suli sunnerneqarsimanngillat kuisimasuunatillu. Najoqqutap aappaa atuakkamit Qooqa-mit tigulaagaalluni najoqqutassiaavoq, najoqqutap aappaata imarivaa avannaani kinguaariit peqqissaartusut maligassiuilluartuusullu. Peqqissaartuunermikkullu nunaqarfinnit allanit tusaamasaalerput nuannaartorineqalerlutillu ilaarneqalerput. Nunaqarfimmiullu allat Qooqakkunnut tikeraaraangamik malugisarsimavaat tikeraarfimmik pisataasa aseqqoqannginneri, aseqqoqarsimagaangatalu peqqissaarutamik ilaartorneqartarsimaneri, illup iluani peqqissaarlutik eqqiluilluinnassusaat, tassami aamma immikkut neqinuinnaq aalisakkanullu igaqarsimapput. Peqqissaarnermikkullu nunaqqatigiit napparsimajuitsuusimapput, aallaarsimasarnerminnilu naapittagaannut peqqissaarneq takutitaat anngussimavoq atugaalerlunilu. Siullermik najoqqutaq siulleq Kulunnguaq-mi oqaatsit atorneqarneri misissussavakka. Najoqqutami oqaatsit annersaat paasinarput, ilaatigullu ullutsinni oqaatsinik tusarsaajunnaarnikunik ilaqarluni, assersuutigalugu oqaaseq paasinngisara tusartanngisaralu: “...isumaqarporli Kangerluk qingereersimallugu”, qingereersimallugu isumaqartinneqarlunilu Qinngua tikereersimallugu, tassuunatigullu uppernarsarneqarsinnaavoq atuakkiaq 1967-p missaani sioqqulluguluunniit allanneqarsimanera, tassami ukiut 40-t sinnerlugit matuma siorna kalaallisut oqaatsit ullumikkornit allaanerunerat atuakkiami malunnarpoq. Oqaatsillu atorneqartut allareernittut ulluinnarsiutaanerupput ilaqarlutillu qaqutigoortunik qanganisaasunillu, tassaappullu ilaatigut; qajaralaasaarlutik aammalu tasiserpoq,taakkualu oqaatsit ullutsinni atorneq ajoratsigit oqaaseqatigiinnut akuuneranni aatsaat qanoq isumaqarnersut paasisinnaasarpakka, taamalu oqaaseqatigiit atuartinnagit oqaatsit qanganitsat soorlu tasiserpoq ingerlaannaq uannut kingulliarsuusumut paasineq ajornartarpoq/put. Aammalu assersuutigalugu: ” Illup ilua silaannaloqaaq, qingaq ammariarmassuk anersaarluarnarsivoq”, taamanikkut illut ujaqqanik issunillu qammakkat qilaami qingaqartarput silaannarissarfiusunik “anersaartorfiusunik”, massakkulli illut qingaqaratik silaannarissarfeqarput, taamaasilluni malunnarsivoq qanga kalaallit atsiileraangamik atsersueriaasiat torrallataalluinnartumik isumasiugaalluinnartumillu atsersueriaaseqartut, tamatigorluinnangajallu assersuuteqarlutik atsiisarlutittaaq, soorlu qingaq anersaartuutigaarput taava illu inummullusooq assersuullugu silaannarissarfileramikku qinngamik taaguusersimavaat. Oqaatsillu atorneqartut toqqaannartuunerupput, tassa avaqqutaareqqaarani atuakkiortup oqaatsit toqqaannartut atorpai assersuutigalugu: “kisianni nukini sipaartariaqarpai ingerlavissartik sivisoqimmat”, taamaasillutillu oqaatsit najoqqutami atorneqartut ingerlaannaq paasisassaallutik, imatut paasiniarlugit isumasioqqissaagassaanatik. Aammattaarlu oqaaseqatigiit takisuuliaanngillat, uniffiit naggatillu akuttunngitsumik atorneqartarlutik. Najoqqutami oqaatsit assilalersuutit atorneqanngillat, atuaruminartumillu atuakkiaq allanneqarsimavoq. Najoqqutap aappaani Qooqa-mi oqaatsit atorneqarneri misissussavakka. Tassanilu oqaatsit atorneqarneri najoqqutap aappaanit allaanerulaarput, ulluinnarsiutit qanganisallu oqaatsit atorneqartut arlaqarput, ilaatigut oqaatsit qanganisatut taaneqarsinnaasut tassaapput; Qulissiutit, ippammiut, qarajaarmiut, aalitsat, mamigissaaneq, anngat, tamakkua oqaatsit ullutsinni tusarsaajunnaarnikuupput, kisiannili oqaaseqatigiit paasinartuupput atuaruminartuullutillu. Isumaqarpunga najoqqutap aappaani oqaatsit atorneqartut kusassagaasut imaluunniit ajunngitsuinnarmik allagaasut assersuutigalugu: “Atisaannik alinnilinnik takuffiunngilaq. Ipeqartillugit naammattoorneqanngisaannarput. Pisataat tamarluinnarmik sanalluagaapput aseqqoqarnatillu. Aseqqullit quppallilluunniit iluarsineqarsinnaasut tamarmik kuanavissumik iluarsineqartarsimapput”, atuakkiortup oqaatsit kusassakkat imaluunniit ajunngitsuinnaat atorlugit atuartussaq tiguarniaraa malunnarpoq, taamaasillunilu atuartussaq tiguaruniuk suli atuakkap ingerlaqqinnissaanut atuartussaq atuarusussuseqalersissinnaavaa. Oqaatsillu atuakkiortup atugai kusassakkat imaluunniit ajunngitsuinnaat soorlu; peqqissaarneq, atortut aseqqoqanngilluinnartut eqqiluilluinnarneq soorlulusooq tiguaaniutitut atuakkiortup neqitsiukkai. Najoqqutami assilialersuutit oqaatsit atorneqanngillat. Isumaqarpunga oqaatsit atorneqartut ajunngilluinnartuunermikkut piumassuseqalersitsisinnaasut, soorlu Qooqakkormiut kinguaariit peqqissaarluinnartuupput maligassiuillutillu, taamaalilluni atuartussamut oqaatsit atorneqartut tiguaasinnaanerat kimeqarluarluni, immaqalu atuartumut sunniillutik nuannaartorinnilersitsisinnaapput qulaanilu kinguaariit pissussii taakkartoriikkakka malillugit inuusoqalersinnaasarluni. Isumaqarpungattaaq atuakkiortup oqaatsit atukkani sakkugalugit soorlu peqqissaarnermik ingerlatsinermik tunngasunik atuartussanut ingerlateqqiillaqqusisoq imaluunniit malinillaqqusisoq, soorlu kalaallit inuiaat peqqissaarlutik inuugunik qanoq angusaqarsinnaaneri tamannalu ilaatigut nappaatinut ingalassimaartitsisinnaanera, aammalu peqqissaartumik inuuneq qanoq pingaaruteqartiginera takuteqqullugillusooq. Najoqqutaq siulleq aappaalu tamarmik paasinartumik ulluinnarsiorpaluttumik aammalu qanganisarpalaartunik oqaatsinik atuiffiupput, paasinarneranullu soorlu qulaani allareeriga oqaatsit atorneqartut toqqaannartumik allataammata tassa ingerlaannaq paasisassaasumik, taakkualu oqaaseqatigiit ingerlaannaq paasisassaaneri atuakkamut atuarnikuusatsinnut Kakiorneqaqatigiit –mut Kristian Olsen aajup allataanut sanillliutissagukkit oqaaseqatigiit Kakiorneqaqatigiimmi atorneqartut oqaaseqatigiit najoqqutani atorneqartut mumingarivai, Kakiorneqaqatigiinnimi oqaatsit atorneqartut ilaatigut toqqaannanngitsumik ingerlaannarlu paasisassaangitsumik allagaapput, tassami avaqqutserujussuaqqaarluni atuakkiortup oqaatigerusutani oqaatigisarmagit. Taamaammat najoqqutami oqaatsit atorneqartut oqitsutut taasinnaavakka. Ullutsinni siuaasanik soqutiginninneq eqqarsaatigissagaanni, isumaqarpunga inuusuttuusugut siuaasatsinnut tunngasunik inersimanerusortatsinniit soqutigisaqannginnerusugut. Angajoqqaatta aanakkutta siulitik pingaartillugillu ataqqisupilussuusaraat maluginiartarpara, assersuutigalugu aanakkuma siulitik aanakkutik aanaqqiikkutik taakkualu angajoqqaavi kikkuunersut nalunngikkajuttarpaat sumit aggerfeqarnersut kikkullu qatanngutigineraat. Taamaalillutillu kikkut ilaqutarinerigut kimit kimiillu taakkartukkajuttarpaat nassuiaassutigisarlugillu, malunnartarporlu aanaqqiikkutik ataqqerpasittarpaat naak namminneq angumerinngikkaluarlugit, qangaanerulaartormi inuit aanaqqiikkutik ilaatigullu aanakkutik angumerineq ajortarsimavaat, taamanikkummi kalaallit namminneq imminnut napatillutik pilersorlutik inuugallarmata timitik atortorujussuullugit toqujaassutigisarsimammatigit. Aanaakkut allallumi utoqqaanerulaat siulimi qanoq ittuusimaneri ilagitillugit oqalualaarutigisarpaat tassuunakkullu maluginianngitsuugassaanngilaq siuliminnut soqutiginninnerat. Ullutsinni inuusuttuusugut imaluunniit kingulliunerumaarlutik inuunikut isumaqarpunga siulitsinnik soqutiginninneq utoqqaanerulaartutsinniit katassimanerugigut, imaasinnaavorlu immitsinnuinnaq eqqarsaatiginerusugut naalagarinerullutalu, ullutsinnimi inuiaqatigiit akornanni kiffaanngissuseq annertooq atulernikuuarput, qangaanerusoq inuaqatigiit naalagarsiornerusutut oqaatigisinnaallugit, taamanimi angajoqqaanut aataakkunnut naalagarsiorneq ataqqinnittussaanerlu annertooq atuunnikuuvoq. Soorlu assersuutigalugu kalaallit inuusuttut angajoqqaavisa aaliangertarnikuuaat kina nuliarissaneraa/uigissaneraa qanorluunniit piumanngitsigigaluaraanni narrugaluguluunniit tassa angajoqqaat ataqqisariaqarlutillu naalattariaqarsimammata, angajoqqaallu piukkussaat angut/arnaq katittariaqartarlugu. Taamanikkullu inuiaat kalaallit imminnut qanittuararsuusarput imminnut pisariaqartinnertik ikioqatigiinnissartik pinngitsoorsinnaassanagu, taamaalillutillu siuliminnik soqutiginninnerunerat tassanngaanneersinnaallunittaaq. Isumaqarpunga ullutsinni siuligut kikkuunersut eqqarsaatersorfigivallaarunnaarsimagigut, imaasinnaasoq uagut nammineq soqutigisagut nuannarisagullu malersornerullugit inuunerput aallunnerulersimagipput, taamaalillutalu siulitsinnut soqutiginninneq kinguaariit kingulliit katakkiartuaalersimallugu. Najoqqutap aappaa Qooqamut tunngasoq eqqarsaatigissagaanni, malunnarpoq inoqutigiit siuliminnik soqutiginninnerat ataqqinninnerallu annertuujusoq, tassami Qooqakkormiut siulii taavalu kinguaanngortut siulitik peqqissaarnermik tusaamasaasut soqutigigaat ataqqillugillu, taamaalillutillu siulimik suliarisimasaat/sulissutigisimasaat tusaamasaasut soqutiginnissutigalugittaaq. Siulimimmi “tunngaviligaat” namminnertaaq ingerlateqqinniagassaraat. Ullutsinnullu saatissagaanni siulinik soqutiginninneq annertuumik takussaajunnaarsimanera maluginiagassaavoq annertooq, ilaatigullu soorlu siulinik soqutiginninneq taamaallaat aanaakkunnut killissimanasorinarpoq, soorlu uanga aanakkukka soqutigigikka ataqqillugillu, tassanngaanniillu aanakkuma siulii eqqarsaatigivallaassanagit. Maluginiartarparalu inuusuttoqatimma aamma siulimik soqutiginninneq aanakkuminnut “killitsiinnartaraat”, taakkualu siulii soqutigivallaarnagit eqqarsaatigneqarneq ajorlutik. Isumaqarpunga inuttut kinaassuserput eqqarsaatigigaanni siuaasagut kikkuuneri soqutigissallugit pingaarutilerujussuusoq, isumaqaramami kikkut siuaasarinerlugit annertuumik ilisimasaqarfigigaanni annertuumik toqqammavissaqartutut misigineq inuttullu iluarisimaarneruneq misigineqarsinnaasut. Tassami nammineerlunga misigisarakku siulikka ilaquttallu kikkuusut nalunngikkaanni ataqatigiilluaraannilu inuttut toqqammaviit ilisimallugit taava toqqissisimalluni inuusoqarsinnaanera. Eqqarsaatigisarparalumi aanakkut immaqaluunniit ataataq kinaasoq/sut nalugaann inuttut “toqqavissaaleqinarunartiginera”, taamalillunilu inuunermi paatsiveerusimaarneq pilersinnaasarsimassalluni. Inoqartarmammi ataatartilluunnit ilaasa ilisimanngikkaat taamalillutik kinaassusertik ilaatigut inuunerminni tammaasututi ittarlugu. Imaassinnaavoq aamma ullutsinni siuaasanik soqutigisaqannginneruneq ullutsinni sammisassarpassuaqalerneranut peqqutaasoq, ullutsinnimmi sunngiffinni saaffissat amerlasoorujussuupput piumassuseq nammineq apeqqutaaginnarluni, taamalillunilu siuaasanik soqutiginninnermut apparsaaqataasinnaallutik nammineq allanik soqutigisaqarneq peqqutaalluni. Aappatigullu isumaqarpunga angajoqqaat/aanaakkut perorsaasilluunniit apeqqutaallutik siuaasanik soqutiginninneq inummiit inummut assigiinngitsuusartoq, taakkuugajuppummi qanoq “inuuneqarnissamik” tunngaviliisuusartut maligassiuisartullu. Angajoqqaat/aanaakkut perorsaasilluunniit siuaasat kikkuuneri meeqqaminnut ilisimasatitsissutigalugit immaqalu assiutigigaanni oqaluttuarisarlugit, taamaasillutik meeqqat siuaasanut soqutiginninnerat soorunami annertunerusinnaavoq annertusarneqarsinnaallunilu.