Kinaassuseq inuiaassuserlu Ilinniartitsisutut soraarummeerneq 2013 – Kalaallisut allattariarsorneq, atuartullu allataanik naliliineq. Kinaassuseq inuiaassuserlu: Aallaqqaasiut: Siullermik imminut ilisariteqqaassaanga. Nivikkannguaq Mørch Reimerimik ateqarpunga, ukiullu sisamassaat ilinniarfissuarmi ilinniartitsisunngorniatut ilinniarnera ingerlallugu. Kalaallisut ilinniartitsisutut soraarummeerninni allaaserissallugu toqqarpara “Kinaassuseq inuiaassuserlu”. Taassuma iluani pingasunik assigiinngitsunik suliassaqarpunga. Suliassara siulleq tassaavoq, “Kinaassuseq” Beathe Poulsenip taalliaa isumasiussavara. Aappaattut, Julie Edel Hardenbergip erfalasuliornermigut suna ersersinniarneraa saqqummiutissavara, aammalu eqqumiitsuliat taakku marluk imminnut attavilerneqarsinnaanersut eqqarsaatersuutigissallugu. {Suliassama pingajuat tassaavoq, kinaassutsip kalaaliussutsillu allanngoriartorsimanerata pitsaaqutaanik ajoqutaanillu taakkartuillunga allaaserinnissaanga}£{x|Suliassama pingajuat tassaavoq, kinaassutsip kalaaliussutsillu allanngoriartorsimanerata pitsaaqutaanik ajoqutaanillu taakkartuillunga allaaserinnissara}. Kinaassuseq: “Kinaassuseq” Beathe Poulsenimit taalliarineqartoq, atuareerneragut {paasivara kinaassutsimik apeqqusiinermut, aammali kinaassutsimik ujartuinermut tunngatillugu taalliarineqarsimavoq}£{x|paasivara kinaassutsimik apeqqusiinermut, aammali kinaassutsimik ujartuinermut tunngatillugu taalliarineqarsimasoq}. Inuup nammineerluni ilumini kinaassutsini aalajangertarpaa, kisiannili aamma kinaassuseq inuiaqatigiinni sorlermi inissisimanermut attuumassuserneqartarluni. Beathe Poulsenip taalliaa isumasiussavara, ataani tabelimi taallap isumasiornera immikkoortuni tamani atuarneqarsinnaapput: “Kinaassuseq” Taallap isumasiornera: Maligaasat ingerlaarfigisutut qalipaatillu attullattaakkat teqeqqullillu iserfigisakka tassaanerarpaat kinaassuseq. Taallap oqariartuutigaa inuunermi aqqusaakkat, {nuannersut nuanniitsullu aqqusaarneratigut}£{x|nuannersut nuanniitsullu aqqusaarnerisigut} kinaassuseq pinngortartoq. Maligaasat qalipaatillu tassaatippai, inuunermi atukkat, inuttut nakkariarnerit aammalu inuttut nukittornerit. “Teqeqqullit” tassaasinnaapput inuunermi aqqusaakkat assigiinngitsut kinaassutsimut ilaalluinnartut. Imminut aperigaangama apeqqutimmi qaffakaaleraangata sumut talinniartutut iigarfissaaruttutut satsigassaaruttaraanga. Inuunermi aqqusaakkat aallaaviullutik, kinaassutsimik imminut nalornilerneq pilersarpoq. {Inuunermi misigisimasat apeqquserneratigut}£{x|Inuunermi misigisimasat apeqqusernerisigut}, inuk imminut aperilersarpoq “taamaappunga?”, kinaassutsimillu ujartuineq pilersarluni. Ilaanni appakaaffigisaraakka pisut pisorsuit, kinaassusillit silarsuallit silarsuallit allami. Inuit tamatta nunagisarput pillugu {kinassuseqartarpugut}${typo,a,1-2|kinaassuseqartarpugut}, aammalu inuttut ilutsigut nammineq kinaassuseqartarluta. Taallap takutinniarpaa inuit qanoq assigiinngitsigisugut, qallikkut ilorlikkullu pissutsitsigut. Silaannarmut ukisileruma takorluugaqarlunga ilunni pilersikkusuttaraara kinaassuseq kinaassusivik taanna. Inuit kinaassutsimikkut toqqissisimaffeqartarput, nalunngikkaangamikku sumi inissisimanerlutik. Kinaassutsimik ujartuineq pilersarpoq, inuup sumi inissisimanini nalornissutigileraangagu. “Inuiaqatigiinni sorlermi inissisimavunga?”. Inuiaqatigiinni kalaaliusuni amerlasuut tamanna apeqqusertarpaat, inuiaqatigiinnit assigiinngitsunit akusaanertik pissutigalugu. Maligaasatigut ingerlaarfikkut poora taanna malinnaajuarpoq qamanili piviusoq oqarnialermat naalagassara utaqqilerpara. Inuunermi aqqusaakkat “nipilersortoralugit”, kinaassuseq “pooq” peeriaannaanngilaq. Inuttut kinaassutsimik ujaasinermi, qamani ilumi oqariartuut tusarnaartariaqarpoq suliarisariaqarlunilu. Aatsaat taakkua pereerpata imminut naniniarneq ikkussuutilissaaq. Aperisarneq imminut kinaavit? Sunarpiaruna perusukkit? Nukiit qamaniittut eqikkartarput, katattarput sanarfilertarput. Kinaassutsimik ujaasinermi, imminut aperiuarneq tassaavoq imminut suliarineq, ilukkut “salinneq”. Qamanngaaniit anersaartutut sianiuteeqqanik itertitsisutut toqqarlugu qiviagaqartutut pisunillu tigooqqaasutut, tassaanerarpaat kinaassuseq. Aamma tassaanerarpaat: ”Kinaassuseq”. Kinaassutsit ilisimalluassagukku, imminut qiviarnissaq pisariaqarpoq. Ilorlikkut misigissuseq qanoq oqariartuuteqarpa? Tassa taanna kinaassuseq. Taallap ataatsimut oqariartuutigaa, inuup kinaassutsini nammineq, imminut tusarnaarnermigut nanisinnaagaa. Kinaassuseq, inuup misigissusaaniinneruvoq, avatangiisit misigissutsillu aqqutigalugit pilersinneqarsimasoq. Avatangiisiniipput inuup misigiffigisassai, aammalu inuiaqatigiinni sorlermi inissisimaneq aamma kinaassutsimut ilaalluinnarluni. Maani nunatsinni, ingammik Nuummi inuit inuunerminni kalaaliuneq qallunaajunerluunniit iluminni apeqqusertarpaat akusaanertik pissutigalugu. Taamaammat imminut apersortuarnissaq pisariaqarpoq, imminut tusarnaarluni, inuunermilu suut piumasarinerlugit ataqqillugit kinaassuseq nammattuarneqarsinnaavoq. {“My own Greenmark in Denland”}∞{eng} Eqqumiitsuliortup Julie Edel Hardenbergip erfalasuliaa, {2005-mi}${num,0-i|2005-imi} eqqumiitsuliortut allat {13-t}${num,0-i|13-it} peqatigalugit saqqummersitsinermi saqqummersinneqarsimavoq. Saqqummersitsineq {Den røde sneescoterimik}∞{dan} taallugu. Juliep saqqummersitaa erfalasoq {“My own Greenmark in Denland”-mik}∞{eng} taaguuserneqarsimavoq, uangalu erfalasup suna ersersinniarneraa allaaserilaassavara. Siullermik erfalasup isikkua eqqaanngitsuugassaanngilaq. Danmarkip Kalaallit Nunaatalu erfalasui ataatsimoortillugit eqqumiitsuliarineqarsimavoq. Erfalasoq qeqqatigut sanimukartumik avinneqarsimavoq. Qallunaat erfalasuat sanningasortalik qeqqatigut avinneqarsimavoq, kalaallillu erfalasuat seqineq immamut “tarrarsortoq” aamma qeqqatigut avinneqarsimalluni, qallunaat kalaallillu erfalasui taamaalillugit katinneqarsimallutik. Saqqummersitsinermi ataatsimut ersersinniarneqartoq tassaasimavoq, Kalaallit Nunaata Danmarkimiit nunasiaataasimanerata kinguneri. Tamanna erfalasup takoreerneragut eqqaanngitsoorneqarsinnaanngilaq. Kalaallit Nunaata Danmarkimiit nunasiaataasimanera ersarippoq, eqqumiitsuliallu ersersinniagaa tassaasoraara nunasiaataasimanerup kinguneranit kinaassutsimik nalornineq. Qanga kalaallit imminnut napatillutik inuuniarneq salliutillugu inuusimapput, kinaassusertik nalunngilluarlugu, inuunerminnilu “inatsisinik” allassimanngitsunik malitaqarlutik ingerlajuarsimallutik. Nunarput Danmarkimit nunasiaataalermat, nunatsinni pissutsit allanngorujussuarput. Siulitta ileqqutoqaat pissusaallu aamma allanit tikinneqartarneq pissutaalluni tammariartulerput, qallunaallu pissusaat atiartuaarneqalerluni. Qallunaanngorsaareernerup kingorna, kalaallit eqeeriartulerput, pisinnaanertillu qangalu pigisimasartik atiartuaaqqilerlugu. Qallunaanngorsagaanermi kinaassutsip allanngorsimanera kalaalinngorsaanermi utertikkiartuaarneqarpoq. Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanerani pingaaruteqartoq Namminersornerulerneq {1979-mi}${num,0-i|1979-imi} atulersinneqarpoq, kalaallinut assut eqiiallaataasumik, tamannalu tunngavigalugu kalaallinut kinaassutsimut tatiginninneq eqiiallaataanngitsoorsimanavianngilaq. Nunarput qangaaniilli qallunaanit “akuneqarpoq”, qallunaat kalaallillu meeqqiorput, nunarpullu “tamanit” maannamut suli inuuffigineqarluni. Suliffeqarfiit namminersortut amerlasuut qallunaanit pigineqarput, sulilu sulisussanik tikisitsisarneq ingammik sanasunik, aqutsisunik assigisaanillu sulisoqarneq {atungaalluni}¢{dial,ng-g|atugaalluni}. Juliep erfalasuliaa qiviaqqissagaanni, erfalasup ersersinniagaa kinaassutsimik ujartuinermik nalorninermillu annertuumik imaqarpoq. Nunatsinni ajoraluartumik, qallunaajugunik kalaaliugunik akusaagunilluunniit kinaassutsiminnik nalornisunik peqartuarpoq. Kinaassutsimik nalornineq inuiaqatigiinni isigineqarnermit aamma peqquteqartarpoq. Assersuutigalugu: Qallunaat qitornaat, Kalaallit Nunaanni inuusimasut peroriartorsimasullu, Kalaallit Nunaannut asannillutik imminnullu kalaallisut isigisut, inuiaqatigiinnit allatut isigineqarsinnaasarput, tassa qallunaatut. Taamaalillutik inuit kinaassutsimik nalornilertarnerat pilersarpoq, ilukkut akissutit assortuuttut akissutigineqalertarmata. Aammattaaq kalaallit taamatorluinnaq misigisarput. Eqqaanngitsuugassaanngillat 1951-mi kalaaliaqqat Danmarkimut atuariartortinneqartut, angajoqqaavanniit aallartillugit qallunaatut ilinniariartimmatigit, kinaassusaanniit arsaartuiffigalugit, allaat angajoqqaaminni najugaqaqqissinnaajunnaarlutik, aallartitsisut inassutaat pillugu. Tassa meerannguit tamakkua annertuumik kinaassutsiminnik nalornilernerat pilerpoq, inuunerminni puigugassarinngisaminnik anniaammik tunineqarmata, kinaassutsimik nalornineq imminut tatiginnginnermik kinguneqartitsisoq. Beathe Poulsenip taalliaa aammalu Julie Edel Hardenbergip erfalasuliaa, tassa taakkua eqqumiitsuliat marluk imminnut attavilerneqarsinnaanersut eqqarsaatersuutigissavakka. Taallaq aamma erfalasoq eqqaassagaanni, imminnut assut attuumassuteqarput tamarmik kinaassutsimik nalorninermik aallaavilerneqarsinnaammata. Taallami eqqartorneqarpoq inuup kinaassutsimigut nalorninera, ilumigut imminut aperiuartoq, kinaanermigut. Taallami toqqaannartumik nunasiaataasimaneq eqqaaneqanngilaq, kisiannili nammineq atuartutut eqqarsaatit kinaassutsimut tunngasut taallaq atorlugu tarrarsorfigineqarsinnaallutik. Erfalasoq qiviaraanni ingerlaannaq paasineqarsinnaavoq Danmark aamma Kalaallit Nunaat tassani pineqartut. Erfalasoq qiviaraanni ajunngitsut ajortullu tamarmik eqqaaneqarsinnaapput, nammineq erfalasumut isumaliutit {qaffakaatinnerigut}¢{infl|qaffakaatinnerisigut}. Eqqumiitsuliat attavilerneqarluarsinnaapput, imminnut {sanillersuunnerigut}${infl|sanillersuunnerisigut}. Assersuutigalugu taallaq tigusiffigilaaraanni, allaqqavoq: “Aperisarneq imminut kinaavit? Sunarpiaruna perusukkit? Nukiit qamaniittut eqikkartarput, katattarput sanarfilertarput.” Erfalasumut attuumassuserluarneqarsinnaavoq. Inuiaqatigiinni kalaaliusuni qallunaajusunilu, inuusup atugarisimasai tamani tamaani aqqusaarneqarsimasut, erfalasumi inuunermi aqqusaakkat assigiinngitsut eqqarsaatitut erfalanerigut. Kinaassutsimik nalornineq. Kalaaliussutsip allanngoriartorsimanerata kinguneri: Kinaassutsip kalaaliussutsillu allanngoriartorsimanerani pitsaaqutit ajoqutillu taakkartulaassavakka. Kalaallit Nunatsinni kalaaliussutsip allanngoriartorsimanera ineriartornermi pitsaaquteqaqaaq. Inuiaqatigiit ilinniartitaanikkut, peqqinnikkut allatigullu siuariarsimapput, ilaatigut qallunaanit allanillu tikinneqarsimaneq pissutigalugu. Qanga kalaallit inuuniarneq kisiat eqqarsaatigalugu inuusut, namminersorlutik inuusimapput. Taamani inuiaqatigiiaqqat iluminni ikioqatigiillutik inuupput, massakkullu inuiaqatigiit ikalinikooqaat, inatsisitigullu ikioqatigiinneq pilersinneqarnikuulluni. Ilinniartitaaneq qiviassagaanni silarsuarmioqataanerput suli ersersikkiartorparput, kalaallillu akornanni ilinniarsimasut aamma ikaliartorlutik, ilaatigut nunasiaataasimaneq, allanit tikinneqartarneq pissutigalugu. Suli ilinniarfeqarfinni arlalinni sakkussat qallunaatut allaqqapput, tamakkualu ilinniagaqarnermi iluaqutaanngitsuunngillat. Qallunaatut ilinniareernerup kingunerini aamma tuluttut ilinnialerneq nunarsuarmioqataanermik takutitsisinnaasutut iluaqutissatsialaavoq. Ilinniarnermi sakkussat pitsaasuuneri eqqaavara, kisiannili aamma pitsaasuinnaanatik sakkussat kalaallisut allaqqasut amigaatigaavut, sakkussallu qallunaatut allaqqasut iluaqutsiullugit pilersissinnaallugit. Kinaassutsip kalaaliussutsillu allanngoriartorsimanerata ajoqutai, ilaatigut imminut tatiginnginnermik inunnut arlalinnut eqquivoq. Ilaanni nunasiaataasimaneq pissutigalugu naqisimanninnerit pisimapput, ilaatigut ajoqutaallutik iluaqutaallutilluunniit. Nunasiaataareernerup kinguneranik kalaallit pisinnaasutut imminnut takujartuaarnerat pitsaasuuvoq, eqeeriartulernermi imminnut pisinnaasutut isigeqqileramik. Kinaassutsip kalaaliussutsillu allanngoriartorsimanerata ajoqutaanut ilaapput, kalaallit {“isiginnaginnartunngorsimangaluarmata}${dial,ng-g|isiginnaginnartunngorsimagaluarmata}”. Kinguaariinni arlalinni ilaatigut tamanna {ajornutaasinnaasarpoq}${typo,j-k|akornutaasinnaasarpoq}, ilinniagaqannginneq, allanillu isumalluuteqarneq inuit ilaasa isummaminniitilersimammassuk. Atuartup allataanik naliliineq: Atuartup allataa ataatsimut isigalugu pitsaavoq. Atuartumut suliakkiissut ima allaqqavoq: “Silaannakkut angallammik angalaarlutit nunamut eqqumeeqqinnaamut pivutit. Takusatit misigisatillu takorluukkersaarusiarikkit.” Atuartup suliakkiissut paasilluarsimavaa, suliassarlu malillugu takorluukkaminik allaaserinnissimalluni. Atuartoq allaaserinninnermigut takorluuillaqqippoq, eqqarsaatersorsimaneralu atuartutut ersarilluni. Allatamini nammineq inuttaavoq, takorluuisinnaanermigullu allatani takorlooruminartumik allassimallugu. Allaaserisap suussusaanik ilisimasaqarnera malunnarpoq, pisassiissutip piumasaqaataanut attuumassuteqarluartumik allassimagami. Oqaatsit atugai paasinarput, kukkuneqanngingajattumillu allassimalluni, nalunanngitsumik allatani atuaqqittuuguniuk kukkunini aaqqiivigisinnaagai malunnarluni. Kukkunerinik assersuutit: {“ukalivarapassuit}${typo,0-r|ukalivararpassuit}”, imaattussaq: “Ukalivararpassuit”. Oqaatsinik {annikittunnguanik}${dial,tt-ts|annikitsunnguanik} kukkuneqarpoq, annertunerusumik soorlu: {“orpipassuit}${typo,p,1-2|orpippassuit}” imaattussaq  “orpippassuit” aamma, {“niaqquga}${q,2-1;sandhi,ug-or|niaqora}” imaattussaq  “niaqora” kukkusimallugit. Oqaaseq “niaqoq” piginnittorsiuseraanni “q”-mik naaneqarmat “-ra”-mik taarserneqartussaagami, taanna eqqarsaatiginngitsoorsimavaa. Oqaaseqatigiinni aaqqitassaq ataaseq aamma assersuutigilaassavara: “ {Tassanilu pileritsannermik ingerlaannarlu nalunaarlunga}£{x|Tassanilu pileritsannermik ingerlaannaq nalunaarlunga}.” {Imaassimasinnaangaluarpoq}${dial,ng-g|Imaassimasinnaagaluarpoq}  “ Tassani pileritsannermik ingerlaannaq nalunaarpunga.” Killiffilersuutinik atuinera ajunngilaq, oqaaseqatigiilli ilaanni uniffinnik {amingaateqalaarneri}${dial,ng-g|amigaateqalaarneri} atuarlugu ersertarput. Uniffik, naggat, isaasat titarnerillu atorfissaminnut atorai malunnarpoq. Atuartup allataa qarasaasiamik allataavoq quppernerillu marluk sinnilaarlugit takissuseqarluni. Tamanna pitsaaqutaavoq, aamma allattup, allatap aallartinnera ammasumik allassimammagu atuartussamut takorluuisitsisinnaanera pitsaavoq. Taamaattumik atuartoq karakteerimik B-mik tunerusuppara, akissut suliassiissutini piumasarineqartunut sanilliullugu erseqqimmat, tamakkiisuulluni allalluagaallunilu. Karakteerimik A-mik tunisinnaannginneranut pissutaavoq oqaaseqatigiit {annikittuaqqat}${dial,tt-ts|annikitsuaqqat} aaqqitassaalaarneri, aammalu {oqaatsit ilai kukkuneqalaarneri apparsaataalaaramik}£{abs-rel|oqaatsit ilaasa kukkuneqalaarneri apparsaataalaaramik}.