Sárdni/artihkal, 01.01.2012

Stáhtaministtar Jens Stoltenberg

Stáhtaministara ođđajagesárdni 2012

(Nord-samisk oversettelse, sør-samisk og lulesamisk oversettelse lenger ned)

Ráhkis dii buohkat,

Guokte mánu dassá riegádii unna Danicaš Manilas.

Son šattai máilmmiboargár nummir čieža miljárda.

Muhtun mánuid geažis riegáda mánná gii šaddá norgalaš nummir vihtta miljovdna.

Mo son manná dieinna guovttuin?

Makkár boahtteáigi vuordá sudno?

Ná jerret váhnemat.

 

Nie leat váhnemat áiggiidčađa jearran buot riikkain, go ođđa mánná riegáda máilbmái.

Dien magihkalaš ravkalanbottus riegáduvvo šiehtadus agibeaivái.

Ráhkisvuođa-šiehtadus mii gierdá buot.

Danne lea nu máŧohis surgatlaš go nuorra olmmoš jápmá.

Ii oktage eadni leat oaivvilduvvon massit bártnis.

Ii oktage áhčči galggašii massit nieiddas.

Suoidnemánu 22.beaivve gillájedje ollugat.

Áhčit, eatnit, oappát, vieljat, ádját ja áhkut fertejedje vázzit dan losses geainnu hávdeeatnamii.

 

Dat bávččagahtii min váimmuid.

Lean jurddašan sin birra geat besse heakkas ja oarbásiid birra juohke beaivvi dáhpáhusa rájes.

Mo manná dinguin?

Manne galggai dát dáhpáhuvvat?

Vihtta mánu maŋŋil dárbbašit mii ain diehttit vai áddet.

Jahki 2012 addá ođđa vástádusaid.

Vuosttažettiin galgá vuos diggeášši vearredahkki vuostá.

Dasto galgá kommišuvdna muitalit čiŋatkeahtes ja vuoiggalaš suoidnemánu 22.b. historjjá.

Dát mearkkaša ahte mii fertet hálddašit oaidnaleami vearredahkkiin.

Mun lean oadjebas dasa ahte dan mii nagodat.

Norgga álbmot han čálii historjjá diimmá geasi.

 

Álggos bomba ja báhčimat suorggahedje min.

Muhto de dáhpáhuvai juoga.

Mii čuožžileimmet, savdnjileimmet eret balu ja njuolggočilggiid doarjjuimet demokratiija. 

 

Mii dovddaimet dan ruvsovázzimis ja spáiddarvázzimis.

Hávdádemiin, girkuin, moskeain ja TV-ovddas.

Mii leimmet okta álbmot.

Álbmot čájehii iežas buoremus beali deaivvadettiin eallimis vearrámus dáhpáhusa.

Dát lea nannen mu jáhku ahte olbmuin gávdno buorredáhtolašvuohta.

Doaivagii.

Ja fápmu olbmuid dáhtus.  

 

Suoidnemánu 22.beaivve riegádedje maid mánát Norggas.

Okta sis lei Thomas.

Son lea virkos ja duđavaš gánddaš Lillehammeris.

Thomas ferte eallit dainna duohtavuođain ahte su riegádanbeaivvi muitojuvvo moraš.

 

Mii fertet fuolahit ahte nu ii šatta.

Mii fertet čájehit ahte dát roassu maiddái buvttii liekkusvuođa ja árvvolašvuođa min riikii.

 

Thomas ja Danica galgaba goabbat sajis máilmmis rávásmuvvat.

Min doaibma šaddá de čájehit man ollu sudno ovttastahttá dan sadjái go earuha.

 

Jos mii čájehat dáhtu oahppat guhtet guimmiideamet birra, de ovdánat olmmožin.

Jos mis leat návccat árvvusatnit sierranasvuođaid, de nanusmuvvat.

Jos duostat luohttit guhtet guimmiidasamet, de mii ollet guhkkelii.   

 

Soaitá Thomas ja Danica šaddaba ustibat boahtteáiggi Facebook bokte.

Thomas oahppá Manila birra.

Ja Danica oažžu govaid maid ii goassige leat oaidnán: Lillehammer njuikenluohkát.

 

Dá lea interneahta buoremus bealli.

 

Interneahtta lea heajumus go totaliteara doalvvuheaddjit ožžot hállat moaittekeahttá sevdnjes čiegain neahta bokte.

Dán fertet hálddašit stáđisvuođain.

 

Mii galgat ádjit sin doppe eret máhtolašvuođa čuovgasiin.

 

Vuostálastit ekstremismma mearkkaša váldit ovddasvástádusa boahttevuhtii.

Mun ávžžuhan buohkaid doaibmat digitála ránnjááhkkun.

Ii fal dárkkistit oaiviliid dahje jávkadit divaštallamiid.

Mii galgat gierdat unohisvuođaid. Mii suhttada, hárdá ja velá hirpmahuhttá.

Muhto – mii fertet maid vuosttaldit.

Mii galgat vástidit.

 

Dat mearkkaša čájehit ovddasvástádusa sátnefriddjavuhtii go cealkit: “Ii fal, dus lea boastut”.

Mii dahkat dan beaiveboradanáiggi bargosajis.

Dál lea áigi dahkat seammá neahta bokte.

 

Ođđa jahki lea farga jándor boaris.

Mii galgat maiddái jagi 2012 geavahit dehálaš doaimmaide:

 

Vuostálastit geafivuođa máilmmis.

Bargat ráfi ovdii.

Ja gádjut dálkkádaga.

Dát lea min vealgi boahttevuhtii.

 

Dát lea mearehis viiddis doaimmat.

Lea álki jurddašit ahte ii ábut.

Muhto dan de gal dahká.

 

Máilbmi ovdána garra bargguid bokte ja go geađggi bardá geađggi ala. Máŋga čuohtemiljovnna  olbmot leat gáddjojuvvon geafivuođas. Unnit olbmot duššet sođiin. Eanebut ellet friddjavuođas.

 

Ja eai goassige ovdal leat olbmot beassan válljet iežaset jođiheddjiid friddja ja demokráhtalaš válggaid bokte.

Mii vásiheimmet dan arábalaš giđas.  Álbmoga gáibádusat jávkadedje stivrejeddjiid giellásiid ja bággejedje dovddastit rievdadusaid.

 

Almmatge.

Dat mii mu njuorasmahttá persovnnalaččat lea ahte eai šat jáme nu olu mánát ja eanet eatnit cevzet.

Riegádanbeaivi, beaivi goas son addá ođđa eallima, lea ain olu nissonolbmuid varaleamos beaivi.

Eanet čalbmeeatnit, ođđa riegádahttin-klinihkat ja buoret čorgatvuohta dagahit ahte eanet nissonolbmot cevzet.

Diibmá gájuimet eanet go 600 000 máná.  Máŋgasa dušše dálkkasnáluin.

 600 000 mávssolaš olbmo.

Norga lea láidesteaddjin dás.  Mii sáhttit dáinna buohkat čevllohallat.

ON dálkkádatpanela várre dávjjibut ja garraseabbo garra dálkkiid vuostá  mat leat vuordagis.

Norggas ledje garra dálkkit juovllaid ja ođđajagi gaskkas. Didjiide čuozai garrasit geat vásiheiddet garra biekkaid billistemiid.    

Muhto olles Norga lea čuvvon din.

 

Mii rápmot oarjenorgga ássiid návccaid hálddašit dákkár duođalaš ja varalaš dilálašvuođaid.  Ja mun giittán sin geat árjjálaččat veahkehedje, čorgejedje ja divodedje.

Dađibahábut duššai okta gádjunbarggus .

Go mun vuolggán Oarje-Norgii  moatti beaivvi geažis de háliidan divaštallat gearggusvuođa singuin geat vásihedje garra dálkkiid.

Mii fertet bures ráhkkanit dálkkádatváikkuhusaid ektui.  Muhto buot vuosttamužžan fertet doaimmaid bokte eastadit daid.

Dálkkádatbarggu ektui lei mannan jahki beahttu.

Mii vásiheimmet gal ovdáneami, muhto áššit eai čoavdásan  Durban čoahkkimis ge.

Muhto mii eat sáhte vuollánit.

Norga ferte ain leat geatnegahtti šiehtadallamiid hoahpuheaddji.  Sivas go eai gávdno eará molssaeavttut.

 

Máilbmi ferte ovttasdoaibmat.

 

Muđui beahtit mii Danica Manilas ja Thomasa Lillehammeris.

Eará hástalus ođđajagis lea eurohpalaš vealgeroassu.

Dát ášši orru guoskamin ruđaide. Muhto duohtavuođas lea dát ášši olbmuid birra.

 

Mii oaidnit fas stuorra bargguhis olmmošveagaid Eurohpás. Olu nuorat leat massimin jáhku boahtteáigái. Dan ii sáhte Eurohpá dohkkehit.  

Midjiide Norggas lea ášši dan birra ahte sihkkarastit min bargosajiid ja bisuhit huksenreanttu.

Mii eat dieđe man garrasit dát boahtá midjiide čuohcat.  Muhto mun lohpidan ahte mii áigut vuosttaldit go dárbbašuvvo. Nugo ovdalge leat dahkan.

 

Oadjebas boahtteáigi ii šatta ráfi haga.

Olu norgalaččat oassálastet ráfisuodjalus doaimmaide miehtá máilmmi.  Veahkkebargin, miidnačorgejeaddjin dahje piráhta-bivdin Somalia rittu olggobealde.

Dávjá leat varalaš doaimmat. Diibmá suodjaledje norgalaš girdit Libya álbmoga Gaddafi garra stivrejumis.  

Viiddis ovttastumis barge min soalddáhat buori barggu, ja leat maŋŋil ožžon olu ánssášeaddji rámi min lihtolaččain.  

Min soalddáhat leat jagi 2001 rájes doaibman Afghanistanas.  Jagi 2012 álggahuvvo soalddáhiid geahpadeapmi.

Mun hirbmadit čevllohalan daid doaimmaiguin maid min soalddáhat leat čađahan Afghanistanas.

 

Mii giitit váimmolaččat buohkaid geat leat searvan ráfidoaimmaide.

Seammás muitit mii maid sin geat leat duššan.  Mii leat vuot massán min buoremusaid.

 

Oberstløytnanta Siri Skare duššai ON-kantuvrra falleheamis  Mazer-i-Sharif báikkis.

 

Jurista Ingrid Midtgaard duššai bombafalleheamis ON vuostá Nigerias.

 

Mii leat stuorra morrašiin váldán vuostá jápmaságaid. Sii leat álo min mielde.

 

Dán jagi háliidan sáddet erenoamáš liegga dearvvuođaid Majestehtii Gonagas Haraldii ja Majestehtii Dronnet Sonjai.  Soaitá ahte ii goassige ráfiáiggis leat gonagasbearaš nu lahka leamaš iežas álbmoga go maŋŋil suoidnemánu 22.beaivve.  Lagasvuođain ja liekkusvuođain sii jeđđejedje.

Gonagas, Dronnet ja Ruvdnaprinsapárra.  Jierpmálaš sániiguin buoridedje sii bákčasiid.

Dán jagi deavdiba sihke gonagas ja dronnet 75 jagi.

Vihtta miljovnna norgalačča háliidit ávvudanjagis giitit, sávvat lihku ja sávvat buot buoremusa Gonagas Haraldii ja Dronnet Sonjai.

 

Ráhkis dii buohkat,

Juovlamánu 14.beaivve ledjen mielde ávvudeamen Roald Amundsen ja su olbmáid Lullipolas.  Lei munnje stuorra dáhpáhus.

Olbmot miehtá máilmmi gudnejahtte polasáŋgáriid ja norgga flávdda.

Šuoŋat lávlagis “Ja vi elsker” šattai oassin viiddis českes jaskesvuođas.

Norga lei nu lahka, vaikko leimmet oalle guhkkin. Doppe, guhkkin eret, vásihin Norgga mainna mii buohkat sáhttit čevllohallat.

Riika ovdavázziiguin geat leat ráhkadan historjjálaš luottaid.

Álbmot geas ledje návccat hálddašit bahávuođa buorrevuođain dalle go mii geassit vásiheimmet surgadis fallehemiid.

Ja juohkebeaivválaš sáŋgárat geat smávva riikka dahket stuorra riikan. 

Lehkos nu ahte mii dien vuoiŋŋas hábmet boahttevuođa.

 

Buorre ođđajahki!  

---

(Sør-Samisk)

Orrejaepiehåalome

Tsïengelen 1.b. 2012

Gieries gaajhkesh dovnesh

 

Göökten asken gietjeste onne Danica reakasovvi Manilesne.

Dïhte veartenen tjïjhtje millijardh almetjinie sjïdti.

Gööktine askine akte onne maana sæjhta reakasovvedh mij nöörjen almetjinie nommere vijhte millijovnh sjædta.

Guktie sæjhta dej guaktajgujmie sjïdtedh åvtese?

Man båetijen aejkien dejtie vuertieminie?

 

Naemhtie eejhtegh gihtjieh.

Naemhtie eejhtegh gihtjeme, abpe tïjjen jïh gaajhkine laantine, gosse aktem orre jieledem voestes aejkien gaavnesjieh.

Daan heamtureligke ståantetjen akte sjïehtedimmie reakasåvva ihkuven aajkan.

Akte sjïehtedimmie gieriesvoetese mij gaajhkem tööllie.

 

Dannasinie dan gaajh vædtsoes gosse akte noere almetje sealede.

Ij naan tjidtjie edtja baernebem dassedh.

Ij naan aehtjie edtja njiejtebem dassedh.

 

Snjaltjen 22.b. gellie almetjh vædtsoesvoetem dååjrin.

Aehtjebh, tjidtjebh, åerpenh jïh aahkah aajjah tjoerin dam leevles geajnoem kroeptese vaedtsedh.

 

Dïhte vaajmoem baektjiedi.

 

Manne ussjedamme dejtie mah åadtjoejin guhkiebasse jieledh dah mah beetsin, fïerhten biejjien mænngan.

Guktie dijjine daelie?

Mannasinie daate tjoeri heannadidh?

 

Vïjhte askh mænngan daarpesjibie annje daejredh juktie guarkedh.

Jaepien 2012 sæjhta orre vaestiedassh vedtedh.

Voestegh reakta-aamhtese båata dan almetjen vööste mij dam darjoeji.

Dan mænngan dle kommisjovne edtja sov tjïelke jïh eerlege histovrijem soptsestidh snjaltjen 22. biejjeste.

Dïhte sæjhta jiehtedh mijjieh tjoerebe ikth vielie töölledh baahhasvoetem råakedh.

Manne gujht daajram mijjieh dam buektiehtibie.

Juktie dah nöörjen almetjh histovrijem tjeelin dæjmetje giesien.

 

Voestegh dle eevre sjaavoejimh bombeste jïh skuehtijste.

Dle mij akt heannadi.

Mijjieh tjuedtjielimh, asvem sovnjedimh jïh tseagkasjimh demokratijen gaavhtan.

 

Mijjieh dam damtimh blommaraajrosne jïh govkijeraajrosne.

Juvleminie, gærhkojne, moske’ine jïh TV-sjeermi uvte.

Mijjjieh limh akte åålmege.

Gosse dam vearremesem jieliedisnie råakin, dle almetjh dam bööretjommesem jïjtsistie veedtjin.

Dïhte mov jaahkoem veaksahkåbpoe dorjeme ihke dam bueriem almetjinie jaehkedh.

Håhkose jaehkedh

Jïh faamose akten åålmegen væljosne.

 

Snjaltjen 22.b. aaj maanah Nøørjesne reakasovvi.

Akte dejstie lij Thomas.

Dan biejjien dïhte akte madtjeles baarnetje Lillehammerisnie.

Thomas tjuara jieledh jïh daejredh altese reakedsbiejjie lea sårkose ektiedamme.

Mijjieh edtjebe hoksedh ij ajve naemhtie sjïdth.

Mijjieh edtjebe vuesiehtiedh daate nåake heannadimmie aaj maam akt baahkes jïh vyörtegs åvtese lutnji mijjen laantesne.

#

Thomas jïh Danica edtjieh geerve almetjinie sjïdtedh fïereguhtene bielesne dehtie tjåenghkies veartenistie.

Mijjen barkoe lea dejtie vuesiehtidh man jïjnje vielie mij dejtie aktene, goh dejtie joekehte.

Gosse mijjieh væljoem vuesiehtibie sinsitnien bïjre lïeredh, dle mijjieh goh almetjh sjïdtebe.

Gosse buektiehtibie joekehtsvoetide ååktedh, dle veaksahkåbpoe sjïdtebe.

Gosse doestebe jearsoesvoetem damtedh sinsætnan, dle guhkemosth båatebe.

#

Akten biejjien dle kanne Thomas jïh Danica voelpine sjidtieh dennie båetijen aejkien Facebookesne.

Thomas Manilan bïjre leara.

Jïh Danica guvvieh mestie akt åådtje satne ij gåessie gænnah vuajneme: njulhtjemebahkide Lillehammerisnie.

Daate lea gaskeviermie sov bööretjommesisnie.

Gaskeviermie sov vierremesisnie lea gosse totalitære tjeejehtæjjah åadtjoeh soptsestidh jemhkelds roenine nedtesne, bielelen naaken dejtie tjøødtjehte.

Dam tjoerebe vihtiesvoetine dåastodh.

Mijjieh edtjebe dejtie olkese trumhpestidh daajroen tjoevkesinie.

Ekstremismen vuestie soptsestidh lea diedtem vaeltedh dan båetijen aejkien åvteste.

Manne gaajhkesidie haastam hijven digitaale kraannagujnine sjïdtedh.

Ij dannasinie dijjieh edtjede mielh staeriedidh jallh digkiedimmide gatskelidh.

Mijjieh edtjebe dam töölledh mij lea leajhroes. Dïhte mij naskohte, giepedahta jïh aaj heajhkaldahta.

Men – mijjieh edtjebe vuesiehtidh.

Mijjieh edtjebe vaestiedidh.

Lahtestimmiediedtem vuesehte gosse jeahta: « Ijje, datne miste vaaltah»

Mijjieh dam darjobe beapmoebuertesne barkosne.

Daelie tïjje båateme mijjieh tjoerebe dam nedtesne aaj darjodh.

Dïhte orre jaepie varke akten dygnen båeries.

Mijjieh edtjebe jaepien 2012 aaj dejnie stoerre barkojne nåhtadidh:

Veartenen giefiesvoeten vööste gæmhpodh.

Raeffien åvteste barkedh.

Jïh klijmam beerkedh.

Dam darjobe dan båetijen aejkien gaavhtan.

Daate lea gaajh stoerre barkoeh.

Aelhkie vienhtedh daate ij gåaredh.

Men nov gujht gåarede.

Tjarke barkoen tjïrrh, jïh gosse aktem gierkiem dan måbpan bïejebe, dle veartene åvtese jåhta. Gellie stoerretjuetie almetjh leah naan gille jaepine giefiesvoeten svaalhtesijstie loevenamme. Vaenebh dåarosne sealadieh. Jienebh raeffesne veasoeh.

Jïh ij gåessie gænnah jienebh almetjh sijjen åvtehkh veeljeme frijje jïh demokratijen veeljemi tjïrrh.

Mijjieh dam vihth vööjnimh dennie arabijen gïjresne. Almetjevæljoe slognide regimijste noeli, jïh jarkelimmieh noerhki.

Læjhkan.

Dïhte mij mov vaajmoem jeenjemes doehtede, lea vaenebh maanah sealadieh jïh jienebh tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh.

Baersieldimmiebiejjie, dïhte biejjie ietnie orre jieledem vadta, lea annje dïhte vaaregommes biejjie jïjnjh nyjsenæjjaj jieliedisnie.

Jienebh tsegkietnieh, orre baersieldimmieklinihkh jïh buerebe skåernehksvoete darjoeh guktie dah tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh.

Minngemes jaepien 600 000 jienebh maanah beerkimh. Jïjnjh dejstie ajve aktine strijtjkine.

 

600.000 dovres jieledh.

Jïh Nøørje akte tsevtsiedæjja.

Dam maehtebe garmedidh.

EN’i klijmadåehkie daamtajåbpoe jïh vierrebe værsjoej vööste vaarohte båetijen aejkien.

Værsjoeh aaj jåvli Nøørjesne. Uvtemes dijjide mah åårkanen earjoehtimmieh dååjrin.

Men abpe Nöörje dijjem fulkesamme.

Mijjieh gutnedibie guktie jillieladtjh buektiehtibie dan asvoeh tsiehkieh haalvedh. Jïh manne gutnedem gaajhkide dijjide mah viehkiehtamme, beerkeme jïh davvome.

Gaatesjen dle akte almetje hïegkem dassi barkosne.

 

Gosse Jillielaantese vualkam muvhtine biejjine dle sïjhtem digkiedidh dejgujmie mah væjrosne barkeme, guktie mijjieh maehtebe dagkaridie væjrojde reejrehtidh.

Tjoerebe reejrehtidh klijmajarkelimmiej vööste. Men uvtemes tjoerebe barkedh dejtie heerredidh.

 

Klijmabarkoen åvteste dle dæjmetje jaepie lij nåake.

Sïllh åvtese dorjesovvi, men vaallah tjåanghkoe Durbanesne gænnah gaajhkem buektiehti.

Men ibie maehtieh jammaridh.

Nøørje edtja annje tsevtsiedæjjine årrodh, åeliedihks latjkoej åvteste.

Juktie ij leah mij akt jeatjah.

Veartene tjuara ektesne årrodh.

Jeatjah gaavhtan biehtebe Danicam Manilesne jïh Thomas Lillehammerisnie.

 

Akte jeatjah haesteme daan orre jaepien lea dïhte europejen laajkoeneavroe.

Vååjnoe goh dïhte lea beetnegi bïjre.

Men raaktan lea almetji bïjre.

Vihth veljies barkoenamhtah almetjh Europesne vuejnebe. Jïjnjh noerh lea jaahkoem dasseminie dan båetijen beajjan.

 

Europa ij maehtieh dam luhpiedidh.

Mijjese Nöörjesne dle mejtie buektiehtibie barkoesijjide jïh gåetiereentam gorredidh.

 

Ibie daejrieh man tjarke daate neavroe mijjem tsevtsie.

Men manne luhpehtem mijjieh edtjebe gaajhkem darjodh gosse daerpies.

Guktie aarebi dorjeme.

 

Ij naan jearsoes båetijen aejkien sjïdth jis ij leah raeffie.

Jïjnjh nöörjen almetjh leah meatan dennie barkosne mij raeffiem sjugnede bïjre jarkan veartenisnie.

Goh viehkiehtæjjah.

Mine-sjeakojh.

Jallh goh pirate-vijrijh Somalijen mearoegaedtien ålkolen.

 

Daamtaj vaarege barkoeh.

Dæjman nöörjen girtijh dejtie libyjen almetjidie vaarjelin Gaddafi-regimen julmiesvoeten vööste.

Mijjen almetjh ålkone leah dej væjkelommes gaskem aktene gamte ektiedimmesne, jïh mijjen allijerth  dejtie garmerdamme.

Afghanistanesne nöörjen soldaath viehkine orreme mænngan 2001.

Jaepien 2012 edtjebe aelkedh viehkiem giehpiedidh.

Manne dan garmeres mejnie mijjen soldaath dorjeme Afghanistanesne.

 

#

Sïjhtem gaajhkesidie vaajmoste gijhtedh, mah leah ålkone barkeminie raeffien åvteste.

Seamma tïjjem måjhtelibie dejtie mah hïegkem dasseme.

Mijjieh vihth dasseme naaken mijjen bööretjommesijstie.

 

Oberstløytnante Siri Skare  aktene hamhkosne sealadi EN-kontovren vööste Mazer-i-Sharifesne.

Juriste Ingrid Midtgaard båvvasi aktene bomba-hamhkosne EN vööste Nigerijesne.

Mijjieh dïjride dej sealadimmien bïjre stoerre sårkojne dåastoejimh.

Dah sijhtieh iktegisth mijjine årrodh.

 

Daan jaepien sïjhtem aktem lissie baahkes heelsegem seedtedh majesteete gånka Haraldese jïh majesteete drööhnege Sonjese.

Kanne ij gåessie gænnah raeffietïjjen dle gånkafuelhkie lïhkebe sov åålmegidie orreme goh snjaltjen 22.b. mænngan.

Lïhkevoetine jïh baahkine soelkedassem vedtin.

Gånka, drööhnege jïh kronprinspaarre.

Vijsies baakoejgujmie vaejviem læjnoedehtin.

 

Daan jaepien dovne gånka jïh drøøhnege 75 jaepieh illieh.

Vïjhte millijovnh nöörjen almetjh sijhtieh gijhtedh, læhkoehtidh jïh dam bööretjommesem vaajtelidh gånka Haraldese jïh drööhnege Sonjese heevehtimmiejaepien.

 

Gieries gaajhkesh dovnesh,

Goeven 14.b. lim meatan jïh Roald Amundsen jïh altese kaarrh heevehtim Åarjelpovlesne.

Daate akte stoerre heannadimmie.

Almetjh abpe veartenistie polareheeltide jïh dam nöörjen saevegem earoehtin.

 

Dïhte tjoeje Nöörjen åålmegelaavlomistie «Ja vi elsker» akte bielie sjïdti dehtie stoerre veelkes sjeavohtsvoeteste.

Nööjre lij dan lïhke, jalhts mijjieh limh dan guhkene dubpene.

Desnie, guhkemes dubpemes, dle aktem Nöörjem vööjnim maam maehtebe garmerdidh.

Akte laante pijoneerigujmie  mah histovrijen gïejh bïejeme.

 

Akte åålmege mij buektiehti nåakevoetem buerievoetine dåastodh gosse mijjieh daan giesien dejtie julmies hamhkojde dååjrimh.

Jïh aarkebiejjien gaagnes almetjh mah aktem onne laantem stoerre darjoeh.

Baajh daennie aajmosne årrodh guktie mijjieh dan båetijen biejjien sjugnedibie.

 

Buerie orrejaepie!

---

(Lulesamisk)

Gieres gájka,

Guovte máno rájes riegáduváj Danica Manilan.
Sån sjattaj væráltviesát nummar gietjav millijárda.
Muhtem máno duogen riegát mánásj guhtimusj sjaddá Vuonarijkak nummar vihtta millijåvnå.

Gåktu galggá dáj unnagattjaj gevvat?
Mij sunnuv vuordasj dán iellemin?

Nav æjgáda gatjádi.
Nav li æjgáda gatjádam buolvaj miehtáj, juohkka rijkan, gå vuostasj bále buorástahtti ådå iellemav.
Dan sjivnnjedum båttå riegáduvvá lihtto ihkeven ájggáj.
Lihtto gieresvuodas, mij gájkka gierddá.

Danen le nav låssåt gå nuorra ulmusj jábmá.
Ij aktak ieddne galga bárnes láhppet.
Ij aktak áhttje galga niejdas láhppet.

Snjilltjamáno 22. biejve moaddásij iellem ládaduváj.
Áhtje, iedne, oarbbena, ádjá ja áhko vierttijin låssis mielajn rábo guoran tjuodtjot.

Dát gal vájmoma báktjij.
 
Juohkka biejve lev usjudallam sijájt gudi hekkav bierggijin, ja sijájt gudi báhtsin.
Gåktu dijájn manná?
Manen så lik dát dáhpáduváj?

Vihtta máno dán maŋŋela vierttip vilá diehtet vaj galggap dádjadit.

2012 vaddá ådå vásstádusájt.

Vuostatjin álggá digge vierredahkke vuosstij.
Dan maŋŋela galggá kommisjåvnnå subtsastit ietjas tjielgga ja duodalasj snjilltjamáno 22. biejve-subttsasav.
Dát merkaj mij vierttip nahkat bahudagáv vas duosstot.
Dav jáhkáv vissásit galggap nahkat.
Danen gå Vuonarijka álmmuk tjálij histåvråv dijmmá giese.

Vuostatjin suorgganijma bombas ja skåttajs.
De juoga dáhpáduváj.
Mij vuosteldijma balov, ja tjuodtjelijma demokratija åvdås.

Besajma dåbddåt dav ruvssogárggájn ja loavggágárggájn.
Hávddádusájn, girkkojn, moskeajn ja TV-skjermajn.
Mij lijma akta álmmuk.
Duosstomin værámusáv iellemin, ulmutja vuosedin buoremusáv ietjastisá.
Dat le nannim muv jáhkov ulmutja buorrevuohtaj.
Dårvvuj.
Ja fábmuj mij álmmuga mielav tjuovvu.

Snjilltjamáno 22.biejve riegádin aj máná Vuonarijkan.
Akta sijájs lij Thomas.

Uddni le sån báhtjasj buorre mielan Lillehammerin.

Thomas viertti dåhkkidit ahte riegádimbiejvves le surgguj tjanádum.

Mij galggap bærrájgæhttjat vaj ij sjatta dåssju dan láhkáj.
Mij galggap vuosedit gåk dát hæhkkahiehte båvtij lieggavuodav ja værddogisvuodav ietjama rijkan.

Thomas ja Danica galggaba bajássjaddat goabbák bielen aktisasj ednamin.
Mijá dahkamus le vuosedit sunnuj man ållo aktit sunnuv, ienni gå mij sirát sunnuv.

Gå le miella oahppat nubbe nuppes, de åvddånip ulmutjin.
Gå nahkap sieradusájt vieledit, de gievrrop.
Gå duosstap nubbe nubbáj luohtedit, jåksåp guhkemusát.


Avta biejve ihkap Thomas ja Danica sjaddaba rádna boahtteájge Facebookan.

Thomas oahppá Manila birra.
Ja Danica oadtju gåvåjt massta goassak ij la vuojnnám: sasskamdievá Lillehammerin.

Dát le internehta buoremus bielle.

Internehta værámus bielle le gå tjáddjididdje bessi ájádusájt juogadit internehta tjiegos bielijn.
Dav vierttip nannusit duosstot.

Máhtudagájn galggap sijájt ierit rádjat.

Gå vuosteldip ekstremismav de válldep åvdåsvásstádusáv boahtteájges.
Hástáv divnajt sjaddat buorre digitála ráddnááhkátja.

Ij dan diehti gå galggap sensurerit jali hávkkadit ságastallamijt.
Galggap gierddat vuorrástuvvat. Moasjev, assjmat ja mij alvaduhttá.
Valla –galggap mávsedit.
Galggap vásstedit.

Vuosedit moalgedisåvdåsvásstádusáv le javllat: “Boasstot le dujna”
Dav dahkap bargon bårådijn.
Dálle le muddo aj internehtan nav javllat.
Ådå jahke le ruvva tijmma boares.
Galggap jagev 2012 adnet stuor dahkamusájda.

Oajbbot værálda hæjosvuoda vuosstij.
Barggat ráfe åvdås.
Gádjot dálkádagáv.
Dav lip vielggen boahtteájge åvdås dahkat.

Dá li alvos dahkamusá.
Álkke le usjudallat ahte ij lijssi.
Valla dav de dahka.

Låssis bargo baktu, gå giergge biejaduvvá gierge nali, de værált åvddån. Moadda tjuohte millijåvnå ulmutja li bessam hæjosvuoda giddagisás. Binnebu doarojn jábmi. Ienebu friddjavuodan viessu.
Ielvijma mij dáhpáduváj árába gidá. Fábmo álmmuga mielan rihtsudij regijmaj gællásijt ja tjåhttij rievddadusájt.

Huoman.
Mij muv ienemusát duohtadallá, le gå binnep máná jábmi ja iedne rijbadi.
Riegádimbiejvve, dalloj gå nissun ådå iellemav riegádahttá , le vilá várálamos biejvve moadda nissunijda.

Ienep tsaggeiedne, ådå riegádahttemklinihka ja buorep rájnasvuohta viehket iednijt rijbadittjat.

Åvdep jage bierggijma 600 000 ienep máná. Moaddásijt dåssju dálkastsirkunijn.

600 000 divras iellema.

Ja Vuonarijkka le jådedime dáv.
Dassta máhttep mihástallat.

AN:a dálkádahkpanella várrot boahtteájge sieldes dálkes.

Dálkke lij aj basijgaskan Vuonarijkan. Dát vájkkudij vuostatjin dijájt gen æjggo biejsteduváj.
Valla ålles Vuonarijkka le dijájt tjuovvum.

Vieledip allelahájt gudi rijbadin dákkir låssis dile tjadá. Vierttiv rámmpot dijájt gudi lihpit viehkedam gájotjit ja divvot.
Luodjomláhkáj avtav láhpijma dán bargon.

Gå alás manáv muhtem biejve duogen, galgav rádodit sijájn gudi li stoarmo sinna læhkám gåktu agev gárvvásin liehket viehkijn.
Hæhttup ietjama gárvedit dálkkádakrievddamijda. Valla gájkinåvdemusát barggat váj e dáhpáduvá.

Danen gå dálkadakássje lij dijmásj hådjånibme.

Åvddånijma ássjijn, valla tjåhkanibme Durbanin ittjij nagá ássjev låggnit.
Valla ep máhte vuollánit.

Vuonarijkka galggá vilá jådedit bargov tjanátjit sjiehtadusájt.
Ælla ietjá ráde.

Værált hæhttu aktidit.

Jali de ep nagá doarjjot Danicav Manilan ja Thomasav Lillehammerin.

Ietjá hásstalus ådå jagen le europealasj vielggehiehte.

Vuojnnet dåssju biednigijda guosská.
Valla jus riekta de ulmutjijda guosská.

Vilá vuojnnep man moaddása li bargo dagi Europan. Moatten nuoran ij la dårvvo boahtteájggáj.
Dav ij Europa máhte dåhkkidit.

Vuonarijkan le dárbbo barggosajijt bisodit ja oaggit goahteræntojt.

Ep diede gåk dát Vuonarijkav sjaddá guosskat.
Valla loabedav galggap giehtadallat dilev gå le dárbbo.
Nav gåk åvddåla lip dahkam.


Boahtteájgev ij máhte åskeldit jus ij la ráfe.
Moadda Vuonarijkaga barggi ráfe åvdås væráldav miehtáj.
Viehkkebarggen.
Rádjamin gåddemijnajt.
Jali piratajt oagodi Somália merragátten.

Álu li várálasj gåhtjodusá.
Dijmmá hálediddje Vuonarijkas bælostin Libya álmmugav Gaddafi vuosstij.

Mijá gádtse lij oasse tjiehpemusájs gåbdes koalisjåvnån, ja li tjavtja rájes ietjama guojmijs rámmpodum.

Afghanistanan li soahteålmmå oassálasstám 2001 rájes.
2012 sjaddá jahke gå gádtse galggá binneduvvat.
Mån lev mihá dassta majt ietjama soahteålmmå li dahkam Afghanistanan.

Gijttep sijájt gudi li barggamin ráfe åvdås.
Sæmmi båttå mujtudallap sijájt gudi jábmin.
Lip vas muhtemijt mijá tjiehpemusájs massám.

Oberstløytnant Siri Skare jámij gå AN-kåntåvrrå Mazer-i-Sharifan ládaduváj.


Jurissta Ingrid Midtgaard jámij gå AN bombiduváj Nigerian.

Gulájma sunnu jábmema birra låssis vájmoj.

Libá agev mijá siegen.

Dán jage sidáv liegga varrudagájt rádjat majestehtta gånågis Haraldij ja majestehtta dråtnigik Sonjaj.

Ihkap gånågisfámillja ij la guossak lagábu ietjas álmmuga læhkám ráfeájgen gå maŋŋela snjilltjamáno 22.biejve.
Lahkavuodajnisá la lieggavuodajnisá jaskadin mijájt.
Gånågis, drådnik ja kråvnnåprinssapárra.

Vijses bágoj báktjasijt giehpedin.

Dán jage dievddeba sihke gånågis ja drådnik 75 jage.

Vihtta millijåvnå rijkav miehtáj sihti gijttet ja vuorbev sávvat gånågis Haraldij ja drådnik Sonjaj dán ávvojage.

Gieres gájka,
Javllamáno 14.biejve oassálasstiv ávvudallamav Roald Amundsenis aktan ålmmås Oarjjepåvlån.
Stuorra dáhpádus lij.

Ulmutja ålles væráldis ávvudallin suv ja Vuonarijka slávgáv.

Jiedna álmmuklávllagis sjattaj oasse vielggis sjávodisvuodas.

Vuonarijkka lij lahkusin, juska lijma guhkken ierit.
Dåppe, guhkemusán ierit, vuojnniv Vuonarijkav massta máhttep mihástallat.

Rijkka njunnjutjij gudi li luottajt histåvrråj dahkam

Álmmuk mij nagáj duosstot bahávuodav buorrevuodajn gå giesen ládadalájma.

Ja mihtoga árkkabiejven ma dahki ietjama rijkatjav stuorren.

Lehkus dát vuojŋŋanis majna boahtteájgev hábbmip.

Vuorbbe ådå jagijn!

cms03