Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmiem gaavna guktie maahta maahtoeulmide voestes daltesisnie jaksedh.
Daesnie vuesehte guktie maahtoeulmiem, sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmieulmide sjïehtesjidh. Daesnie aaj vuesehte guktie maadthmaahtojde maahta sjïehtesjidh jïh guktie dejtie fïereguhten learohken lohkehtæmman sjïehtesjadtedh. Vuarjasjimmie iktemearan sjædta, jïh gïelesuerkieh leah dellie vihkeles dejnie barkojne.
Gåessie: Gosse skuvle aalka (ij lohkehtæjja vuertieh learohke galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh.)
Maahtaldahkeulmieh
Njaalmeldh gaskesadteme
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
- aelhkies baakoeh, nommh, jïh åenehks raajesh beajjetji tsiehkine maehtedh
Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
- dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien, laavlomi, saalmi, aelhkies soptsestimmiej,vaajesi, guvviej, speali, tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh.
Ij barre daejnie lohkehtimmiebarkojne dam maahtoeulmiem jaksh. Dah maahtoeulmieh åvtese båetieh lïerehtimmieulmine, mah tjïelke buerkiestieh maam learohke galka lïeredh. Lïerehtimmieulmie lea barre goh akte sille guktie buektiehtidh maahtoeulmide jaksedh.
Norsk: etter 4. årstrinn i norsk læreplan, hovedområde språk og kultur
Språk og kultur
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne
- samtale om et utvalg sanger, regler, dikt, fortellinger og eventyr fra fortid og nåtid på bokmål, nynorsk og i oversettelse fra samisk og andre kulturer
- uttrykke tanker om språk, personer og handlinger i tekster fra dagliglivet og i skjønnlitterære tekster fra ulike tider og kulturer
- beskrive likhet og forskjeller mellom et utvalg talemålsvarianter i Norge
- forstå noe svensk og dansk tale
- beskrive språk og språkbruk, ordklasser og deres funksjon
- variere setningskonstruksjon
Learohkh gelkieh fïerhtenbeajjetje baakoeh jïh dïejvesh damtedh v.g. guktie maehtieh sov bïjre jïh fuelhkien bïjre soptsestalledh. Learohkh gelkieh maehtedh:
- Buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh.
- Lïhkemes fuelhkien nommh, skuvlem jïh daltesem damtedh.
- Åahpenidh åehpies vueline jïh dam laavlodh, fuelhkie-laavlomem (v.g: "Manne aahkan aahkuve") jallh jeatjah åehpies laavlomem jallh saalmem saemiengïelesne laavlodh.
Lohkehtæjja lohkehtimmieulmiem våhkoesoejkesjasse jallh tæjmoesoejkesjasse tjaala. Learoehkidie jïh eejhtegidie dan bïjre soptseste, aarebi dam lohkehtimmiem aalka. Dah ovmessie lïerehtimmieulmieh tjoeverieh tjïelkelaakan åvtese båetedh guktie learohkh maehtieh dejtie jïjtse vuarjasjimmesne nuhtjedh.
Akte barkoetjïertestimmie maahtoen bïjre – daejredh, darjodh, guarkedh. Lööneme daestie, Fjørtoft, Henning: Effektiv planlegging og vurdering. Rubrikker og andre verktøy for lærere, Fagbokforlaget 2009
Maahtoeh
- Lïeredh baakoeh: tjidtjie, aehtjie, nïejte, baernie, vïelle, åabpa jïh aahka gon aajja saemiengïelesne.
Maehteles
- Maehtedh jiehtegidie nuhtjedh jïh aaj maehtedh laavlodh, joejkedh jïh saalmide laavlodh saemiengïelesne.
Goerkesimmie
- Maehtedh jiehtegen sisvegem buerkiestidh jïh aaj vuelien jïh laavlomen sisvegem jeatjabidie buerkiestidh.
Learoehkidie ööhpehtidh guktie edtjieh sinsitnide jïh lohkehtæjjam buarastehtedh jïh Buaregh jiehtedh. Dan mænngan edtjijægan gööktesi-gööktesi sinsitniem buarastehtedh jïh ikth vielie jiehtedh: Buaregh mov nomme xxx. Daesnie edtjijægan sinsitniem buarastehtedh. Minngemes gaajhkh learohkh edtjieh sinsitnide buarastehtedh.
Daesnie vuesehte guktie edtja gïete-dåahkajgujmie buarastehtedh:
Guvvie: Ánte Siri, Sámi allaskuvla-Sámi University College
Njaalmeldh lïeredh dejtie saemien nommide klaassesne jïh skuvlen nommem fïerhten tæjmoen voestes våhkoen. Ikth vielie jiehtedh fïerhten mubpien tæjmoen daan lïerehtimmieboelhken.
Gosse edtja lïeredh joejkedh, laavlodh jïh saalmh laavlodh maahta cd:m, gaskeviermiem jallh siebriedahken laavlomedåehkesne laavlodh. Learohkh maehtieh aaj teekstem jallh tjoejefijlem åadtjodh goh leaksojne gåetesne. Eejhtegh jallh jeatjebh dejgujmie ektine tjoeverieh laavlodh.
Vielie lïerehtimmiedarjomh.
1. Nomme jïh laahkoespeale
2-4 learohkh ektesne barkeminie. Guvvedh aktem spealem gusnie 48 mierieh.
- Dejnie voestes govhte mierine, voestes- jïh minngienommh edtjieh saemiegïelesne tjåadtjodh. Lohkehtæjjah jïh eejhtegh/jeatjebh maehtieh viehkiehtidh.
- Mubpene mïerietjåanghkosne 7-12 ovmessie taalh edtjieh tjåadtjodh mah vuesiehtieh man båeries lea.
- Mierine 13-18 ovmessie sijjienommh edtjieh tjåadtjodh. Nuhtjh saemien kaarhtem jallh gaskeviermiem.
- Mierine 19-24 fuelhkiebaakoeh edtjieh tjåadtjodh, vg. nïejte, baernie, tjidtjie, aehtjie, aahka gon aajjah.
- Mierine 25-30 edtja tjåadtjodh mejnie almetjh barkeminie/gïehteleminie.
- Mierine 31-36 edtja tjåadtjodh guktie almetjh eejehtellieh.
- Mierine 37-42 edtja tjåadtjodh guktie almetjh leah, v.g. faavroes, siegkies, j.j
- Mierine 43-48 buerie baakoeh saemien edtjieh tjåadtjodh. Learohkh tjaelieh dejtie lustemes baakoeh mejtie leah dan raajan lïereme. "Manne naemhtie jeahtam…"
Daate speale lea teernege-speale. Datne edtjh identitetem gaavnedh jïh ovmessie saetniesvoetigujmie lissiehtidh.
Gosse gaajhkesh aktem aamhtesem fïereguhtede dajveste åådtjeme (8 ovmessie dajvh) gubpene leah orreme, edtjieh dellie sinsitnine soptsestidh dan identiteten bïjre maam leah åådtjeme: Guktie nomme lea, gusnie årroeminie jïh aaj fuelhkien bïjre soptsestidh.
Geehth guktie learohkh iktegisth daam maahtoem åadtjoeh gosse dam voestes dajvem jeksieh.
Learohkh tjoeverieh ussjedidh gosse spealesoejkesjem darjoeh, jïh sjïehteles nommem dïsse bïejedh.
Gosse gaajhkesh jïjtsh spealem spealadamme dellie gelkieh spealedablide låtnodh guktie iktegisth orre identitetem åadtjoeh.
2. Guktie laahkoe-moerem darjodh
Daesnie lea guvvie moereste gusnie njealjeskaavtegen mierieh, gusnie guvvie jïh nomme learoehkijstie bijjielisnie sjïehtieh. Daltesen vuelielisnie guvvieh jïh nommh aehtjie gon tjidtjeste sjïehtieh. Vuelemassjen daltesisnie guvvieh jïh nommh aahka gon aajjeste sjïehtieh.
Daennie bihkedimmesne libie veeljeme dam baakoem vuarjasjidh nåhtadidh sijjeste vïerhtiedidh.
Voestes vuesiehtimmie
Lågge
Jalhts daate lea jïjtsevuarjasjimmie, maahta daam låggem aaj nuhtjedh gosse edtja lohkehtæjjajgujmie soptsestalledh, guktie eah jeatjebh åadtjoeh goltelidh jïh/jallh lohkedh dam vuarjasjimmiem. Learohkh maehtieh voestesgïelesne tjaeledh. Maanah maanaskuvlesne maehtieh viehkiem eejhtegijstie jallh lohkehtæjjijste åadtjodh.
| Barkoem buerkiestidh |
- Maam buektiehtim?
- Mij lij geerve?
- Mejtie jeatjah vuekiem nuhtjim goh edtjim tjïertestidh?
|
Mubpie vuesiehtimmie
Learohkh kroessem tjaeliestieh duejtie lïerehtimmieulmide mah joe maehtieh.
| Daam tjoeverem lïeredh guktie lïerehtimmieulmiem jaksedh: |
Ånnetje maahtam: Mij biejjide |
Daam hijven maahtam: Mij biejjide |
|
Baakoeh jïh dïejvesh mejtie aevhkine maehtedh gosse dan bïjre soptsestem:
- mov bïjre
- mov lïhkemes fuelhkie.
|
|
|
|
Dïejvese:
- buarastehtedh
- mov bïjre soptsestidh
|
|
|
|
Maahtoe jïh lïhkemes laahkoen bïjre soptsestidh:
- nommem jïh gietskemes laahkoem damtedh.
- jeatjabidie laahkoen bïjre buerkiestidh
- damtedh jïh guarkedh skuvlen nommem jïh daltesem.
- aelhkies saemien laahkoelaavlomem laavlodh.
|
|
|
|
Jeatjah vuekiem nuhtjedh gosse tjïertestidh:
- kråahpem jïh gïetide nuhtjedh
- orre baakoeh gaavnedh
- göökte baakoeh ektiedidh
- orrestidh aelkedh jïh daaroen gïelem nuhtjedh guktie ij soptsestimmie edtjh gaarvanidh.
- gihtjedh jis maam joem lea plarhkan.
- jïjtjemem staeriedidh.
|
|
|
|
Aelhkies soptsestallemem utnedh:
- aelhkies raajesh maahtam soptsestidh.
- maahtam orrijidh soptsestidh
|
|
|
|
Åvtese vuejnedh
- datne maahtah jienebem lïeredh … (Lohkehtæjja tjaala mij dïhte maahta årrodh.)
|
Dam soejkesjem guktie ulmide jaksedh, galka lïerehtimmesne utnedh. Daate vïhnesje learohke lea jïjtjemse vuarjasjamme. Soptsesth learoehkasse maam lea vuertieminie, vg: learohke galka göökte våhkoen mænngan, baakoeh jïh dïejvesh slïektenommi bïjre maehtedh. Lohkehtæjja maahta aaj seamma sïenten vuartasjidh mejtie learohkh maehtieh aktem vueliem joejkedh, aktem laavlomem laavlodh jallh aktem saalmem laavlodh.
Geerve almetje dam soejkesjem learoehkidie låhka, jïh dah maehtieh jïjtje kroessem bïejedh duejtie lïerehtimmieulmide mah vienhtieh maehtieh.
Gosse lohkehtimmiem nööremes learoehkidie sjiehtesjadtedh, dellie hijven voestegh vuartasjidh maam dah joe maehtieh. Lohkehtæjja maahta voestegh eejhtegigujmie soptsestidh, jïh mænngan learoehkinie soptsestidh. Nuhtjh aktem guvviem fuelhkeste jïh voejhkelh vuartasjidh maam learohke aalkovistie maahta. Lohkehtæjja maahta aelhkies, åenehks vaajesem saemiengïelesne lohkedh, jïh nimhtie goerehtidh man jïjnje learohke maahta.
Dejtie learoehkidie, mah eah naan saemiegïelem lïereme, lea vihkeles tæjmojde lustestalledh. Nuhtjh dåahkah jïh stååkedh, jïh saemien tjåenieh jïh daeverh goh låavthgåetie, soehpenje j.j. jïh heamture, rïjme, vuelie jïh laavlome. Laavlome goh åejjie, åelkie, boelvh jïh tjiehtjerh saemien maahta laavlodh dovne varki jïh soejmetjilaakan.
Dejtie learoehkidie, mah aelkieh saemien lïeredh mubpiengïeline, saemien 2 jïh saemien 3 noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne, lohkehtæjja tjoevere lohkehtimmiem learoehkasse sjïehtesjadtedh. Vg. klaasse maahta noere saemieh bööredidh, jïh learohkh maehtieh buarastehtedh jïh sijjen bïjre soptsestidh.(vg. Nuhtjh dam saemien baakoem åehpies). Klaasse maahta aaj saemien rap laavlodh jïh joejkelaavlome maahta nïrrehtimmiem, jïjtjedomtesem jïh identitetem nænnoestidh.
Nomme- jïh laahkoespealh aaj båarasåbpoe learoehkidie sjïehtieh, guktie maahta spealem vijriedidh, v.g. mejnie leah barkeminie, maam darjoeh gosse eejehtellieh j.j.
Daennie bihkedimmesne libie veeljeme dejtie baakojde vihkielommes maehtelesvoeth sijjeste faagen maadth maahtoeh.
Maehtedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjïertestidh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh tjaeledh. Lohkehtæjja maahta dejtie, mah joe maehtieh tjaeledh, eadtjalgehtedh nommide tjaeledh dej sijjen lïhkemes slïekten bïjre saemiengïelesne. Baajh learohkh goltelidh dejtie nommide jïh mænngan ikth vielie jiehtedh. Lohkehtæjja maahta aaj njaalmeldh baakoegoerkesimmiem learoehkidie gaavnedh.
Maehtedh lohkedh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh lohkedh dej saemien slïektenommide. Dah mah joe maehtieh lohkedh, dejtie lohkehtæjja eadtjalgahta maadthbaakojde lohkedh.
Maehtedh ryöknedh: Baajh learohkh ryöknedh sov åerpenh, aahka gon aajjah, sov fuelhkiem jïh sinsitnien fuelhkide, gööktesi-gööktesi jallh stuerebe dåehkine.
Maehtedh digitale vierhtieh nuhtjedh: Baajh learohkh gaskeviermiem nuhtjedh guktie åadtjoeh ohtsedidh saemien slïektebaakoeh dejstie ovmessie gaskeviermiesijjijste. Vuajnah: Gávnos, Saemiedigkiej gåetiesæjrojne, giella.org, risten.no.
Daejnie aamhtesisnie learohkh maehtieh dejnie voestes 5-10 minuhtine tæjmoste saavredh buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh. Learohkh maehtieh tjåadtjodh soptsestidh, mearan tjåadtjoeminie gelkieh barre saemiestidh.
http://www.kafjord.kommune.no/nytt-algu-hefte.4486443-21590.html
Elisabeth Utsi Gaup: Suga, suga su, DAT. http://www.dat.net/main.html
CD Suga, suga, su, DAT. http://www.dat.net/main.html
Máidnot Hearrá, Skuvlasálbmagirji, Verbum, 1995.
Paul Gælok: Haŋŋá boade gáddáj , 1990.
Ella Holm Bull: Laavlomh maanide
Sigga Duolja-Sandström: BIEJVVE BÅKTÅ MUV-Lávllomgirjje, 1991.
Karen Ellen Gaup: Girjjo-Gárjjo, Muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat, Davvi Girji, 2001
Ovmessie gaaltijh låggetjaelemen bïjre, goh:
http://www2.skolenettet.no/html/met/mekf/mek68.html
Just K. Qvigstad: Lappiske eventyr og sagn, 4 bd., 1927–29 Lappische Erzählungen aus Hattfjelldalen, 1924 og Lappischer Aberglaube, 1920 og Lappishe Sprichtswörtel und Rätsel, 1922 og Lappische Heilkunde (med bidrag fra K. B. Wiklund), 1932 Lappische Wetterkunde, 1934.