Håaleme

Lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta øøhpehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maahtoeulmide Jåa1 studijeryøjrien øøhpehtimmieprogrammide, jïh Jåa2 barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide jeksieh.

Daesnie vuesehte guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede jïh dejtie iktemearan vuarjesje. Learohkh edtjieh aaj  jïjtse jïh sinsitnien barkoem vuarjasjidh.

Vueptesth daate øøhpehtimmiesoejkesje ij abpe dam voestes maahtoeulmiem feerhmh.  Dïhte sjaangere, misse leavloem beaja daesnie,  lea håaleme.

Maahtoeulmie Jåa1 mænngan – studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh Jåa2 – barkoefaageles øøhpehtimmie

Tjaaleldh gaskesadteme

Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh

• sjugniedihks tjaalegh tjaeledh ovmessie sjaangerinie
• tjaalegh lohkedh jïh jeatjabigujmie soptsestidh man bïjre lohkeme
• ovmessie såarhts gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïjtse tjaeliemisnie, dovne tjiehpieslidteratuvresne jïh aamhteseprosesne*

* Daate maahtoeulmie ij leah dejtie learoehkide barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammesne.

Lïerehtimmieulmieh leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.

Learohke edtja maehtedh

• jeatjabigujmie soptsestidh man bïjre akte håaleme lea, jïh håalemen sisvegen bïjre
• væhtah buerkiestidh sjaangerisnie håaleme
• håalemem tjaeledh
• jïjtse tjaalegem vuarjasjidh jïh dam bueriedidh

Maehtedh lohkedh: Learohkh maereles lohkemestrategijh nåhtadieh.

Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh digkiedieh, mubpiej mielh goltelieh jïh jïjtsh mielh tjïelkesieh.

Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aajhtsemh, åssjaldahkh  jïh mielh tjaelemen tjïrrh tjïelkesieh.

Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh ovmessie elektrovneles gaaltijh laejhtehkslaakan nåhtadieh.

Lohkehtæjja lea åvtelhbodti aktem håalemem veeljeme mejnie sjeahta ektesne barkedh klaassesne. Learohkh dam håalemem elektrovneles jallh paehpierisnie åadtjoeh. Learohkh dam jïjtsasse sjeavohtslaakan luhkieh jallh ektesne klaassesne. Lohkehtæjja maahta håalemem learoehkidie lohkedh, jallh learohkh maehtieh tjoejefijlem goltelidh..

Lohkehtæjja buerkeste, jïh learohkh soptsestellieh håalemen væhtaj bïjre. Tjiertesth joekoenlaakan ironijem. Tjaelieh maaje væhtide goh læstoe taavlesne. Learohkh maehtieh aaj jïjtje væhtide tjaeliestidh.

Lohkehtæjja jallh learohkh aktem aamhtesem veeljie dan håalemasse, maam learohkh edtjieh tjaeledh. Learohkh maehtieh aktem DSL-goerem dievhtedh juktie sisvegem gaavnedh håalemasse.

Aarebi learohkh aelkieh lohkedh, lohkehtæjja naan baakoeh/dïejvesh taavlesne tjaala, dehtie tjaalegistie maam learohkh edtjieh lohkedh.

Gosse learohkh håalemem lohkeme jïh ussjedalleme maam lohkeme, dle daejtie gyhtjelasside vaestiedieh:

Learohkh ektesne soptsestieh håalemen bïjre dej gyhtjelassigujmie goh våarome. Soptsesth ironijen bïjre.

Learohkh aktem åenehks åeniedimmiem håalemistie tjaelieh, jïh ektesne soptsestieh dan bïjre maam veeljeme.

Learohkh aktem håalemem jïjtje tjaelieh. Muvhth learohkh maehtieh aktem tjåenghkies aamhtesem veeljedh jïh  aktem tjåenghkies håalemem tjaeledh goh dåehkiebarkoe.

Gaajhkesh håalemidie akten tjåenghkies elektrovneles våarhkose bïejieh gosse gaervies. Learohkh  maehtieh sinsitnien håalemh lohkedh, jallh dah maehtieh sinsætnan  lohkedh.

Lohkehtæjja håalemidie låhka jïh learoehkidie bïevnesh bååstede vadta, mah lïerehtimmiem skreejrieh.

Learohkh mah eah jïjtje buektehth håalemem lohkedh, maehtieh sijjeste aktem håalemem goltelidh.

Tjoevtenjebaakoeh tjaeledh lea akte alternatijve sijjeste åeniedimmiem tjaeledh.

Dah håalemh, mejtie learohkh tjaelieh, maehtieh dovne guhkies jïh åenehks årrodh, jïh geerve jïh aelhkie.

Muvhth maehtieh sijjen håalemh jeatjabidie lohkedh mah ajve goltelieh. Muvhth maehtieh jïjnjh dejstie learohki håalemijstie lohkedh, jïh dejtie skraejrine utnedh gosse jïjtje tjaelieh.

Gosse learohkh dåehkine berkieh, maehtieh sinsætnan åssjaldahkh vedtedh jïh sinsitniem skreejredh. Muvhtide lea aelhkebe aelkedh gosse leah mubpiejgujmie, jïh tjaalegem ektesne sjugniedidh maahta tjaelemeaavoem vedtedh. Raeriestimmieh mah jijhtieh, maehtieh dovne gïeltegs jïh lustes årrodh. Gosse jeenjesh joekehts gaarkigujmie jïh talentigujmie viehkiehtieh, dïhte illedahke dehtie tjåenghkies barkoste  maahta hijven sjïdtedh. Learohkh maehtieh jïjnjem sinsitneste lïeredh.

Daate øøhpehtimmiesoejkesje maajhøøhpehtæmman sjeahta juktie gåarede darjomidie tjïrrehtidh ovrehte goh siejhme øøhpehtimmesne.

Vuarjasjimmie iktemearan

Daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie lohkehtæjja maahta sjaangerlæstoem nåhtadidh goh våarome vuarjasjæmman, jïh disse vuesiehtidh gosse bïevnesh bååstede vadta learoehkidie. Seamma gosse lea lïerehtimmieulmiej bïjre mejtie learohkh edtjieh damtedh. Lissine lohkehtæjjan vuarjasjimmie iktemearan, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.

Learohkh maehtieh njaalmeldh vuarjasjimmiem iktemearan tjaelemeprosessesne jïh aktem tjaaleldh bïevnesem bååstede åadtjodh dan gaervies håalemen bïjre. Vihkeles responsem vedtedh mij learoehkidie viehkehte faageles skearkagidh.

Dah tjuerieh positijve bïevnesem bååstede åadtjodh dan bïjre dah haalvoeh. Tjiertesth joekoen dejtie sjaangeresjiere væhtide. Learohkh tjuerieh bïevnesh åadtjodh mejnie dah edtjieh barkedh, jïh guktie edtjieh dam darjodh.

Daesnie naan raeriestimmieh dåeriesmoeretsiehkide:

Learohke buektehte lohkijem feengkedh?

Gïele njaalmeldh?

Håaleme sjollehte?

Learohke ironijem nåhtede?

Lohkijem jallh goltelæjjam båastoeh lahtesigujmie gohtje?

Mannasinie vaestiedasse akten jallh jienebidie daejstie gyhtjelassijste jaavoe sjædta? Mij disse viehkehte tjaalegisnie?

Mannasinie vaestiedasse akten jallh jienebidie daejstie gyhtjelassijste ijje sjædta?

Maam learohkh maehtieh jarkelidh juktie håalemem bueriedidh?

Nuelesne akte goere maam lohkehtæjja maahta nåhtadidh?. Dïhte aaj sjeahta gosse learohkh edtjieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh

Jeatjah goere mij sjeahta:

» Vuarjasjimmiegoere Tjaaleldh barkoe

JANSSON, BENTHE KOLBERG ET AL. 2007: Tema VG1 Norsk språk og litteratur. Lærebok og tekstsamling.  Oslo: Samlaget.