Juvrevaarjelimmie
Lïeneståvroen dïedte juvrhvaarjelimmievaaksjome lïenesne
Juvrevaarjelimmie laakesne reglereme
Djurskyddslag:esne (SFS 1988:534) moenemh gååvnesieh guktie juvrh galka skryjjedh jïh hoksedh. Dejtie moenemidie juvrevaarjelimmienjoelkedassh, ovmessie njoelkedassh jïh aaj sïejhme raerieh lissiehtieh. Juvrevaarjelimmielaake juvrh dæjpa mah leah doebpehtamme, vuesiehtimmien gaavhtan kreekh, sïelskejuvrh, gaahtjemejuvrh, juvreparkejuvrh jïh voejhkelimmiejuvrh. Våaromen moeneme laakesne lea juvrh galkedh buerie gïetedidh jïh skïemtjelassh jïh ovnuhtegh vaejviem vaarjelidh. Jeatja lea dah gelkieh nuepiem utnedh iemielaakan jieledh.
Jåartaburrieverken lea bijjemes dïedte juvrevaarjelimmiem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh Sveerjesne. Barkosne lïeneståvroej juvrevaarjelimmiebarkoem ektiedidh jïh raeriestidh.
Juvrh maahta eakeristie vaeltedh
Lïeneståvroe juvrevaaksjomem abpe lïenesne dorje. Mijjieh dovne åvtelbodti vaaksjomh laanteburrien kreekide darjobe, mohte aaj vaaksjobe gosse såvma maam båajhtode privtealmetj luvnie.
Dïhte bijjemes åssjele Lïeneståvroen juvrevaaksjomebarkojne gaajhkem lea djurskyddslag:en mietie jïh juvriejgujmie hijven. Jis ij juvrine lea hijven dellie mijjieh maehtebe mieriedidh dam eakaristie vaeltedh. Dellie mijjieh aaj tjoerebe mieriedidh maam juvrine deahpede, vuesiehtimmieh jis galka dam doekedh jallh bovvestidh. Dïhte lea polijse man dïedte juvrem gïetedidh jïh lïeneståvroen mieriedimmiem tjïrrehtidh.
Lïeneståvroen aaj mierede juvrenihtemen bïjre, vusiehtimmien gaavhtan jis dïhte gie lea juvreirhkemem dööpmeme jallh lea ovsjiehteles juvrem gïetede.
Datne sovmh juvrem ij reaktoeslaakan geehth?
Jis datne sovmh juvrh ij reaktoeslaakan geehth, jallh naan dam irhkieh dellie edtjh lïeneståvroem bieljielidh. Datne maahtah dam anonymeles darjodh jis sïjhth. Jis tsiehkie lea akute jïh ih datne mijjem jaksh dellie edtjh datne polijsem bieljielidh.