Soejkesjegyhtjelassh
Lïeneståvroe soejkesjimmievåarome ovmessie dajvine buakta mah vuesiehtieh maam lea vihkeles krööhkestidh gosse vuesiehtimmien gaavhtan bigkemh jïh eatnemeåtnoeh. Ulmie lea hijven jïh jearsoes jieledetsiehkieh darjodh jïh guhkiem nænnoes jieledebyjresem.
Raerie tjïelti soejkesjimmien bïjre
Tjïelth jïh jeatjah staaten reeremh laavenjostebe raeriestibie jïh regionalen soejkesjimmievåaromem darjobe tjïelti soejkesjæmman bijjiesoejkesjinie, lïhkebe soejkesjinie jïh dajvenjoelkedassigujmie.
Våaromematerialh sïebredahkesoejkesjæmman
Mijjieh våaromh ovmessie tsiehkiejgujmie darjobe, iktedibie jïh buektebe mah leah vihkeles damtedh gosse sïebredahkem soejkesjidh. Soejkesjimmiebarkoem dæjpa ovmessie nasjovnellen ulmijste jïh rïjhkeiedtjijste, vuesiehtimmie gosse energijeprodusjovnem, eatneme-geehtemem jïh ålkoe-jieledem jallh kommunikasjovnh dæjpa. Lïeneståvroe aaj staaten iedtjh jïh vuajnoeh iktede gaajhkem fysijhken sïebredahkesoejkesjisnie.
Tjïelti soejkesjimmiem goerehtidh
Lïeneståvroe tjïelten soejkesjimmiem goerehte krööhkeminie almetji healsoe jïh vihtiesvoete, rïjhkeiedtjh, byjresekvalitehtennormh, gaedtievaarjelimmieh jïh aaj gyhtjelassh mah jienebe tjïelth lïenesne dijpieh.
Gihtjh tjïeltem bigkemeluhpien bïjre
Dïhte lea tjïelten barkoe eatnemeåtnoem soejkesjidh jïh stuvredh. Gihtjh dov tjïeltem jis dov lea gyhtjelassh bigkemeluhpien, bijjiesoejkesjen jïh lïhkebe soejkesjen bïjre. Maahtah mijjese klååkedh jis ih leah fuakedh bigkemeluhpine jallh lïhkebe soejkesjinie.