Dahkoeprogramme

→ Veedtjh PDFe: NSRen dahkoeprogramme
→ Gïehtjh aaj: NSRen prinsihpeprogramme

Sisvege:

2. Saemiedigkie
3. Saemien laavenjostoe
4. Gïele
5. Healsoe jïh hokse
6. Lïerehtimmie jïh maanagïerth
7. Jollebe ööhpehtimmie jïh daajroeevtiedimmie
8. Kultuvre jïh gaarsjelimmie
9. Duedtie
10. Areale jïh byjrese
11. Jieleme jïh årrome
12. Meedija jïh govlesadteme
13. Gaskenasjovnaale barkoe
14. Jieledevuajnoe jïh voejkenen aarvoeh

SAEMIEDIGKIE
NSR sæjhta:

Saemiedigkie edtja vielie tsevtsemefaamoem åadtjodh dejnie suerkine Saemiedigkie jïjtje tjïerteste
Saemiedigkie tjuara prijoriteradidh veeljijigujmie gaskesadtedh jïh deallahtihks årrodh, guktie lea våajnoes jïh stïeresne saemien dajvine jïh siebriedahkedigkiedimmesne sïejhmelaakan
Saemiedigkie budsjedterååresjimmieh staatine åådtje
konsultasjovneöörnegem nænnoestehtedh jïh dam laakine vihtiestidh. Saemiedigkie tjuara rïektes råårestallemeguejmine sjïdtedh staaten jïh voenges åejvieladtjigujmie
ENn deklarasjovne aalkoealmetji reaktaj bïjre jïh jeatjah gaskenasjovnaale dïrregh akte bielie sjædta nöörjen laakeste jïh saemiepolitihkeste
Saemiedigkie edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh Saemielaakem staeriedidh
laavenjostoem vijriesåbpoe evtiedidh staaten etaatigujmie, fylhkentjïeltigujmie jïh tjïeltigujmie
prosesse Saemiereaktamoenehtsinie 2 vihth aalka. Aalkovisnie edtja goerehtallemem jïh damtijimmiem saemien dajvijste prijoriteradidh.

SAEMIEN LAAVENJOSTOE

NSR sæjhta:

lissiehtamme laavenjostose saemiej gaskemsh skreejredh staateraasti joekehts bieline
Noerhtelaanti Saemiekonvensjovne nænnoestamme jïh sjïehtesjamme sjædta, jïh Saemien Parlamentarihkeles Raerie daan sjïekenisnie evtiesåvva
daate tjåenghkies saemien gïelelaavenjostoe vijriesåbpoe evtiesåvva
hoksedh Saemieraerie evtiedimmienuepieh åådtje
tjåenghkies njoelkedassh salkehtidh juktie veeljemelåhkose tjaalasovvedh
aktem tjåenghkies daatovem salkehtidh saemiedigkieveeljemidie Saepmesne.

GÏELE

NSR sæjhta:

aktem vaaksjomeåårganem jallh tjïrkijeåårganem saemien gïelide tseegkedh, mij gaskem jeatjah edtja hoksedh saemielaaken gïelenjoelkedassh illesuvvieh
jienebh saemien gïelejarngh tseegkesuvvieh
gïelejarngi maadthdåarjoem lissiehtidh
akte strategeles gellienjaepien programme saemien gïelejarngide tseegkesåvva, juktie hoksedh prosjektebarkoe gïelejarngine vielie daajroes sjædta tïjjen åvtese
åtnoem gïeleguedtijijstie jïh realmaahtoste skreejredh saemiengïelen lïerehtimmesne gaajhkine daltesinie
saemien sijjienommh åtnasuvvieh geajnoesjiltine jïh kaarhtine desnie gusnie saemien nommh gååvnesieh
jienebh saemien geajnoenommh dorjesuvvieh desnie gusnie iemie
gaajhkh byögkeles gåetieh saemiengïelen sjilth åadtjoeh saemien dajvine
saemien gïeletåarnh tseegkedh juktie skreejredh saemien gïele åtnasåvva institusjovnine
sjïehteladtedh guktie saemien gïele åtnasåvva bïevnese- jïh govlesadtemeteknologijesne
sjïehteladtedh soptsestæjja baakoegærjide saemiengïelesne
jienebh saemien applikasjovnh dorjesuvvieh smarttellefovnide jïh nedtepreejride
saemien gïele akte iemie bielie sjædta maanaj aarkebiejjeste, gaskem jeatjah multimeediji jïh lidteratuvren tjïrrh
geervelïerehtimmiem vijriesåbpoe lutnjedh mij fokusem åtna saemien gïelese
Saemielaaken gïelenjoelkedassh sjïehtedidh guktie saemien utniji daerpiesvoeth leah jarngesne
Saemielaaken gïelenjoelkedassh sjïehtedidh guktie dah nåhtojne båetieh gaajhkide saemide, saaht mennie tjïeltesne dah årroeh
geerve saemiej reakta saemien lïerehtimmiem åadtjodh, laakine jïh beetnehdåarjoeöörneginie gorresåvva, goh baalhkam åadtjodh juktie saemien lïeredh barkoetïjjen.

HEALSOE JÏH HOKSE

NSR sæjhta:

Saemiedigkie reaktam åådtje ståvroelïhtsegh nammoehtidh healsoesïeltide
saemien sjïeredåakterejarnge akten saemien maahtoejarngese evtiesåvva somatihken medisijnesne, jïh SANKS’ine ektine öörnesåva
saemien healsoefaageles siebrieh nænnoestehtedh, jïh hoksedh utnijesiebrieh tseegkesuvvieh Saemiedigkien tsavtshvierhtiej tjïrrh
aktem saemien perspektijvem hoksedh ektiedahkoereformesne
maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvregoerkesisnie gorredidh Maana-, noere- jïh fuelhkieetaatesne (daaroen Bufetat)
hoksedh neavroebïevnesedïenesje aktem ihkuve saemiengïelen maahtoem åtna
hoksedh ihke nuekies toelhkedïenesje jïh saemiengïelen bïevnesh gååvnesieh saemien skïemtjijidie skïemtjegåetine
dam saemien maahtoem nænnoestehtedh Staaten maanagåetesne Tromsøsne
hoksedh saemien maanaj reaktah gïelese jïh kultuvrese, gorresuvvieh maanavaarjelimmiedïenesjisnie, foestehïejmesne jïh maanavaarjelimmieinstitusjovnine
skreejredh aktem kampanjem tjïrrehtidh juktie saemien foestehïejmh dåårrehtidh
akte saemien maanatjïrkije tseegkesåvva
aktem saemien vyörtegsvoetegarantijem saetniedehtedh båeries saemide. Saemien voeresh edtjieh reaktam utnedh hoksem åadtjodh gusnie voeresi saemien gïelem jïh kultuvrem krööhkie
SANKS edtja aktem ihkuve båehtjierdimmiefaalenassem utnedh saemide abpe laantesne, jïh annje nasjovnaale maahtoejarngine årrodh
heerreden barkoem aemieluesemen vööste nænnoestehtedh
jienebh geeruvenamhtah faalenassh sjugniedidh saemien noeride
saemien skïemtjijh edtjieh maehtedh saemiestidh Pasientreiser’inie
aktem saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem tseegkedh
jienebh healsoe- jïh sosijaalebarkijh ööhpehtidh mah saemiestieh, jïh aaj barkijh kriminaalehoksese.

LÏEREHTIMMIE JÏH MAANAGÏERTH

MAANAGIERTI bïjre dle NSR sæjhta:

indivijduelle reaktam saemien maanagïertesæjjan laakine vihtiestidh
jienebh saemien maanagïerth tseegkedh
saemien maanaj jïh noeri reaktah gïelelïerehtimmiem åadtjodh, dorjesuvvieh bïevnesebarkoen tjïrrh, skuvleaajhteridie dïedtem vedtedh jïh vaaksjome
jienebh maanagïertelohkehtæjjah ööhpehtidh mej maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne
saemiegïelen maanagïerth lissiehtamme dåarjoeh åadtjoeh
jienebh pedagogeles vierhtieh evtiesuvvieh, mejtie edtja saemien maanagïertine nåhtadidh.

SKUVLI bïjre dle NSR sæjhta:

ööhpehtimmielaakem staeriedidh jïh saemien maanide individuelle reaktam vedtedh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne, jïh hoksedh daate rïektesisnie dorjesåvva
maallh evtiesuvvieh jïh åtnose vaaltasuvvieh, juktie learohkh ööhpehtidh mah saemien mubpiengïeline utnieh, juktie viehkiehtieh daah learohkh funksjovnelle guektiengïelen sjidtieh
faalenasse learoehkidie mah saemien voestesgïeline jïh ööhpehtimmiegïeline veeljieh maadthskuvlesne, edtja seammavyörtegs årrodh dejnie faalenassine learoehkidie mah nöörjen voestesgïeline utnieh maadthskuvlesne
learohkh mah saemien voestesgïeline veeljieh edtjieh dejtie bööremes nuepide åadtjodh iemie gïeleguedtijinie sjïdtedh saemien siebriedahkesne
tjåenghkies saemien learoesoejkesjh jïh learoevierhtieh darjodh saemien faagine
öörnegh tseegkedh juktie åtnoem gïele- jïh kultuvreguedtijijstie lissiehtidh, maaje båarasåbpoe saemiejgujmie goh vierhtiealmetjh lïerehtimmesne aerpievuekien daajrosne jïh saemien gïelesne
dam saemien sjïerepedagogeles dåarjoesystemem nænnoestehtedh
saemien sisvegem hoksedh skuvleeejhtallemeöörnegisnie jïh dennie kultuvrelle skuvlevoessesne
reeremedïedtem saemien jåarhkeskuvlide Saemiedægkan sertedh
dejtie saemien jåarhkeskuvlide vijriesåbpoe evtiedidh goh nasjovnaale vierhtie- jïh maahtoejarngh saemien jåarhkeööhpehtæmman
ööhpehtimmielaakem staeriedidh juktie saemien learoehkidie reaktam vedtedh jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne
faalenassh jåarhkeööhpehtimmien sisnjelen tseegkedh saemien learoehkidie gaajhkine saemien gïeledajvine
regijovnaale jåarhkeskuvlh, laavenjostosne fylhkentjïeltigujmie, aktem saemien sisvegem sijjen faagefaalenassine evtiedieh
faagelïerehtimmiefaalenasside båatsosne, duedtesne, jielemeaktanimmine jïh eatnemeåtnosne nænnoestehtedh jïh gorredidh
stipendeöörnegem nænnoestehtedh dejtie learohkidie mej saemien faagegievlesne
saemien voestes- jallh mubpiengïeline jåarhkeskuvlesne edtja lissiepoengh vedtedh gosse jollebe ööhpehtæmman syökoe
mierietsiehkide lïerehtæmman saemien gïelesne nænnoestehtedh, guktie learohkh lïerehtimmiem åadtjoeh sijjen gïelemaahtoen mietie
dåarjoeöörnegh skuvleklaasside tseegkedh mah sijhtieh guessine mïnnedh jeatjah bieline Saepmeste
aktem raastendåaresth laavenjostoem tseegkedh ööhpehtimmmieinstitusjovni gaskem jåarhkeskuvlen daltesisnie
maajhööhpehtimmiem saemien gïelesne nænnoestehtedh jïh disse faageles evtiedimmiem gorredidh
aktem jïjtse saemien geervelïerehtimmiesoejkesjem darjodh, mij feerhmie goerehtallemem daerpiesvoetijste, dïedteste jïh barkoejoekedimmeste geervelïerehtimmien sisnjelen saemide
aktem viermiem tseegkedh dejtie mah saemien geervelïerehtimmesne berkieh
saemien goh ammesgïele jïh programmefaage tjuara dåarjoem staateste åadtjodh, jïh daate dåarjoe tjuara skuvleaajhteren rïektes maaksoeh maeksedh
staate tjuara aelkedh, jïh beetnehvierhtieh dåarjodh ööhpehtæmman lohkehtæjjijste saemien maahtojne, jïh rektovride dïedtem vedtedh bievnedh reaktan bïjre saemienlïerehtæmman
saemien learohkh edtjieh hijven saemien learoevierhtieh utnedh gaajhkine faagine maadthlïerehtimmesne
orre teknologijem skreejredh guktie saemien skuvle lea njueniehkisnie juktie orre digitaale learoevierhtieh sjïehteladtedh jïh nåhtadidh
saemien aerpievuekieh, gïele, kultuvre jïh vihkeles aarvoeh gorresuvvieh learoesoejkesjevierhkesne
sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah saemien maahtojne maehtieh baalhkam åadtjodh learoevierhtieevtiedimmine barkedh
pedagogeles vuekieh virjiesåbpoe evtiedidh juktie saemien lïeredh.

JOLLEBE ÖÖHPEHTIMMIE JÏH DAAJROEEVTIEDIMMIE

NSR sæjhta:

Saemien jolleskuvlem guhkiebasse evtiedidh akten saemien universiteetese
institusjovnide nænnoestehtedh jïh skreejrehtidh laavenjostedh, mah dïedtem jïh laavenjassh utnieh saemien jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen sisnjeli
dotkijh skreejredh saemien dotkemegïeline nuhtjedh
saemien sïejhme- jïh maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman dåårrehtidh, gaskem jeatjah stipendeöörnegi jïh desentraliseradamme studijefaalenassi tjïrrh
jienebh jollebe ööhpehtimmiem veeljieh saemien gïelen sisnjelen, viehkine buerebe studijefaalenassijste jïh stipendeöörnegijstie
daajroe saemien tsiehkiej bïjre edtja meatan årrodh profesjovne- jïh maadthööhpethimmine gaajhkine jolleskuvline jïh universiteetine
jåarhke- jïh minngieööhpehtimmienuepieh hoksedh saemien lohkehtæjjide
vaarjelamme mojhtesh jïh histovrijh tjöönghkesuvvieh jïh reeresuvvieh voenges jïh regijovnaale saemien jarngijste jïh siebrijste
vihtiestamme saemien aerpievuekien daajroe maahta åtnasovvedh goh våarome dotkemisnie, jïh seamma aarvoem utnedh goh jeatjah dotkeme reeremasse
privaate skraejriem dåarjodh, juktie voenges saemien histovrijem vihtiestidh
saemien museumh tjuerieh vierhtieh åadtjodh, guktie dah maehtieh daeverdh dåastodh jeatjah museumijstie
hoksedh ihke hijven beetnehdåarjoeöörnegh saemien dotkemasse gååvnesieh, jïh dam dotkemeetihkeles barkoem nænnoestehtedh
ihkuve jollebe ööhpehtimmiem tseegkedh åarjel- jïh julevsaemien gïelesne.

KULTUVRE JÏH GAARSJELIMMIE

KULTUVREN bïjre NSR sæjhta:

orre saemien tjaelijh dåårrehtidh
jienebh saemien tjaelijh nuepiem åadtjoeh lidteratuvrine barkedh elliestïjjen
vielie saemien lidteratuvre dorjesåvva maanide jïh noeride
aktem tjåenghkies systemem darjodh juktie saemien e-gærjah deallahtidh
aalkoereaktah vuelide salkehtamme sjidtieh jïh gorresuvvieh

dåarjoeöörnegh juktie saemien musihkem jïh orre musihkale vuekieh bæjhkoehtidh, buerebe sjidtieh

saemien musihkerh stuerebe nuepieh åadtjoeh saemien musihkem jïh vuelieh vuesiehtidh, dovne saemien dajvine jïh gaskenasjovnaale
maadthdåarjoem festivaalide nænnoestehtedh, mah dåarjoem Saemiedigkeste dååste
unnebe festivaalh jïh kultuvreöörnedimmieh vijriesåbpoe evtiesuvvieh
jienebh saemien tjiehpiedæjjah jïh artisth leah meatan gaskenasjovnaale aalkoealmetjefestivaaline
akte jïjtse saemien teateregåetie bigkesåvva
saemien kåanstemuseum bigkesåvva
saemien tjiehpiedæjjaraeriem nænnoestehtedh
Beaivváš Sámi Našunálateáhter jïh Åarjelhsaemien Teatere buerebe ekonomeles mierieh åadtjoeh
frijje teateredåehkieh dåarjoem åadtjoeh, juktie saemien vuasahtallemh darjodh
frijje revy-dåehkieh nuepiem åadtjoeh saemien revy-barkoem evtiedidh
jienebh saemiengïelen filmh dorjesuvvieh
saemien filmejarnge vijriesåbpoe evtiesåvva
deallahtimmie saemien filmeste læssene maarkededoekemen jïh vuasahtallemi tjïrrh filmefestivaaline
öörnegh dorjesuvvieh juktie tv-programmh jïh filmh teekstadidh dejtie golme saemien gïelide
jienebh filmh dubbadamme sjidtieh saemien gïelese, joekoen maanide jïh noeride
tjiehpiedæjjalatjkoe edtja akte vihkeles dïrrege årrodh juktie saemien kultuvrepolitihkem evtiedidh
Østsaemien museum aalka juhtedh
gïehtelimmievierhtieh jïh evtiedimmienuepieh hoksedhdejtie saemien gåetide mah joe leah tseegkeme
faagebyjresh tseegkesuvvieh mah gorredieh jïh vijriesåbpoe evtiedieh vuelieh jïh jeatjah saemien musihkem gaajhkijste saemien dajvijste, vuesiehtimmien gaavhtan akte etnomusihkejarnge
Saemiedigkie edtja akte vihkeles aktööre årrodh soejkesjimmesne jïh tjïrrehtimmesne dehtie 100-jaepien heevehtimmeste dan voestes saemien laantetjåanghkoen sjïekenisnie 1917.

GAARSJELIMMIEN SISNJELEN NSR sæjhta:

saemien nasjovnaale jïh regijovnaale sijjieh tseegkesuvvieh noerhtelaanti treavkasuerkide jïh vuejemeråantjoegaahtjemidie
dah saemien gaarsjelimmiesuerkieh, goh tjoejkedh, åådtjedihh jïh vuejemeråantjojne gaahtjedh, hijven evtiedimmienuepieh utnieh
saemien noerh nuepiem åadtjoeh meatan årrodh gaskenasjovnaale gaarsjelimmieöörnedimmine
akte stuerebe låhkoe spïelevierhtijste saemien gaarsjelimmiebarkose jåhta, jïh orre gaarsjelimmiehaallh jïh tseegkeldahkh tseegkedh saemien dajvine
gïehtelimmiem nænnoestehtedh dejstie saemien gaarsjelimmiesiebrijste.

DUEDTIE

NSR sæjhta:

hijven nuepieh gååvnesieh juktie duedtine gïehtelidh, jïh duedtielatjkoe evtiesåvva goh akte dïrrege juktie duedtiejielemem nænnoestehtedh
laavenjostoem nænnoestehtedh Saemiedigkien jïh duedtiesiebriej gaskem
åesiestimmiem lissiehtidh duedtiedorjesijstie lissiehtamme maarkededoekemen tjïrrh
smaave sïelth dåarjodh duedtien sisnjelen, dæjpeles dåarjoen jïh beetnegedåarjoen tjïrrh
jienebh bïhkedæjjabarkoeh tseegkesuvvieh duedtesne
sjïehteladtedh juktie dalhketjh jïh sijjieh vytnesjæjjide gååvnesieh gaajhkine daltesinie
stipendeöörnegh tseegkedh orretseegkijidie.

AREALE JÏH BYJRESE

NSR sæjhta:

abpeveartenen baahkedimmiem jïh klijmagyhtjelassh biejjieöörnegasse bïejedh
ekologeles prinsihph jïh voenges aerpievuekieh jïh provhkh våaroemasse bïejesuvvieh åtnosne eatnamistie
vaarjelimmieprosessh edtja viehkiehtidh saemien åtnoevuekieh jïh saemien reaktah nænnoestehtedh
saemien reaktah jïh saemien eatnemevierhtieh gorredidh gosse industrijelle darjomh tseegkesuvvieh saemien dajvine
hoksedh prinsihpe aalkoealmetji luhpie bievneme jååhkesjæmman rïektesisnie tseegkesåvva
hoksedh bijjemes soejkesjh evtiesuvvieh juktie bïegketurbijnepaarhkh bigkedh saemien dajvine
arealemaaksoeh tseegkesuvvieh gosse gueliebïepmehtimmie tseegkesåvva, mah tjïeltide jïh jeatjah voenges reeremeåårganide båetieh
hoksedh olles akte orre mineraalebarkoe saemien dajvine tseegkesovvh åvtelen Mineraalelaake lea Saemiedigkien krïevenassi mietie
hoksedh etihkeles aalkoealmetjestandardh, byjresekrööhkemh, sosijaale, healsoeligke jïh kultuvrelle krööhkemh jïh krïevenasse ekonomeles maaksoen bïjre gosse industrijelle jïh jeatjah darjomh tseegkesuvvieh goh mineraale-, ålja jïh gaassedorjemasse
Saemiedigkie edtja byjresetåarnine årrodh
hoksedh jienebh saemien utnijh sijjiem åadtjoeh nasjovnaalepaarhkeståvrojne saemien dajvine
hoksedh tjirkijh saemien gåatomeutnijijstie sijjiem åadtjoeh dejnie regijovnaale juvremoenehtsinie
juvreveahka akten daltesasse båata mij båatsose jïh jeatjah saemien gåatomejieliemidie hijven kreeketrååjjem jïh nænnoesvoetem vadta.

JIELEME JÏH ÅRROME

BÅATSOEN bïjre NSR sæjhta:

båatsoen arealevaarjelimmiem nænnoestehtedh sjïehtesjimmien tjïrrh nasjovnaale soejkesjebïhkedassijste båatsoedajvide
nænnoestimmide båatsoelaakesne jïh soejkesje- jïh bigkemelaakesne iktedidh juktie båatsoen tsevtsemefaamoem nænnoestehtedh siebriedahkesoejkesjimmesne
båatsoe rïektes nuepiem åådtje meatan årrodh soejkesjeprosessine
båatsoe nuepieh åådtje ovvaantoeloetemeåårganem nuhtjedh, seammalaakan goh jeatjah jielemh
båatsoe stuerebe jïjtjestuvremem åådtje, jarkelimmien tjïrrh båatsoelaakeste
laavenjostosne NBR’ine, båatsoeburriejreereminie jïh departemeentine aktem salkehtimmiem tjïrrehtidh båatsoen båetijen aejkien reeremen bïjre, daan nuelesne aaj Saemiedigkien råålla
sisvege nænnoesvoetedïejvesisnie (ekologeles, ekonomeles jïh kultuvrelle nænnoesvoete) åtnose vaaltasåvva jielieminie ektine
Jernbaneverket dïedtem åådtje vaarege ruevtieraajroelaajroeh giedtiejgujmie geerestidh mah heerredieh olles tååge bovtsigujmie plåevhkehth
såålhtemem geajnojste giehpiedidh desnie gusnie bovtse feeleminie.

GÖÖLEMEN bïjre NSR sæjhta:

reaktavåaromem saemien reaktide marijne vierhtide gorredidh
aktem stuerebe regijovnaale reeremem göölemevierhtijste utnedh, juktie voenges jïh saemien tsevtsemefaamoem jïh aarvoesjugniedimmiem gorredidh
aktem jeatjah joekedimmiem kvotijste utnedh, mij aevhkine sjædta dan unnemes flåtedåahkan.

JÅARTABURRIEN bïjre NSR sæjhta:

jåartaburriem nænnoestehtedh voenine, oktegh jïh jeatjah jielemigujmie ektine
stuerebe leavloem bïejedh åtnose jïh nuhtjemasse voenges vierhtijste, daan nuelesne dam voenges vijrebegïetedimmiem nænnoestehtedh
edtja aelhkebelaakan sjïdtedh jåartaburrine gïehtelidh vaenebe kjemiske sjædtoevaarjelimmievierhtiejgujmie.

MIEHTJIESDAJVE- JÏH AKTANIMMIEJIELEMI bïjre NSR sæjhta:

miehtjiesdajvi vierhtievåaromem jïh jielemebarkiji reaktah nænnoestehtedh sjyöhtehke miehtjiesdajvelaakine, mah våaromem vaeltieh aerpievukien vierhtiereeremisnie
aktanimmiejielemh nænnoestehtedh goh akte fleksijbele bielie saemien jielemesjïehtesjimmeste
stuvrehtimmie motovrefealadimmeste miehtjiesdajvesne tjuara hoksedh saemien jielemedarjomh jïh nuhtjeme eatnemevierhtijste maehtieh nænnoeslaakan evtiesovvedh
Saemiedigkien råållam nænnoestehtedh jielemepolitihkeles jïh reeremeligke gyhtjelassi sisnjeli.

SAEMIEN ENTREPRENØRSKAP JÏH INNOVASJOVNEN bïjre NSR sæjhta:

aktem maahtoejarngem tseegkedh saemien innovasjovnese jïh entreprenørskapese
kvaliteetebarkoem saemien destinasjovneevtiedæmman nænnoestehtedh
nasjovnaale jïh regijovnaale fealadassebarkoeh aktem tjïelke saemien sisvegem åadtjoeh
saemien entreprenørskape gorresåvva jïh vijriesåbpoe evtiesåvva, gaskem jeatjah entreprenørskapeprosjekten tjïrrh Indigee
edtja aelhkebe sjïdtedh dejtie mah saemien beapmoeh darjoeh, aerpievuekien vuekieh nåhtadidh vijrebegïetedæmman.

MEEDIJA JÏH GOVLESADTEME

NSR sæjhta:

saemieh ovmessie meediji tjïrrh, saernieh, digkiedimmie- jïh plaerieaamhtesh åadtjoeh mah gellievoetem saemien siebriedahkesne vuesiehtieh
saemien preessedåarjoem lissiehtidh sïejhmelaakan
etihkebarkoem saemien meedijan tjïrrh nænnoestehtedh, vuesiehtimmien gaavhtan aktem jïjtse saemien preessefaageles moenehtsem tseegkedh
konsesjovnekrïevenassigujmie privaate meedijaaktööride vijriesåbpoe barkedh, juktie gorredidh jïh evtiedidh aktem gamte meedijafaalenassem saemide, nöörjen jïh saemien gïelesne
jienebh saemiengïelen journalisth ööhpehtimmiem vaeltieh
biejjieladtje saadtegh utnedh saemien maana-tv’ine
finansieradimmiem gorredidh Nuoraj-TV’ste, jïh jeatjah plearoeh prosjekth gusnie ulmiedåehkie lea saemien maanah jïh noerh.

GASKENASJOVNAALE BARKOE

NSR sæjhta:

ektiedimmide jïh laavenjostoem aalkoealmetji gaskem Barentsdajvesne nænnoestehtedh vihkine dejstie vierhtijste mah joe gååvnesieh
hoksedh aalkoealmetjh ihkuve tjirkijesijjiem åadtjoeh Barents-raeresne
saemiej råållam nænnoestehtedh dennie arktiske laavenjostosne
aalkoealmetjeparlameente meatan sjædta ENn ihkuve forumisnie aalkoealmetjidie.

JIELEDEVUAJNOE JÏH VOEJKENEN AARVOEH

NSR sæjhta:

lidteratuvrh jieledevuajnoen bïjre olkese vedtedh saemide jïh saemien gïelesne, joekoen maanide jïh noeride
noerebarkoem tseegkedh jieledevuajnoen jïh aarvoej bïjre laanteraasti dåaresth
skreejredh teologijem jïh filosofijem evtiedidh saemien vuajnoen mietie
åtnoem saemien gïeleste nænnoestehtedh åålmeginie
saemien saalmeaerpievuekieh nænnoestehtedh åålmeginie
salkehtidh mejtie daerpies jeatjah jieledevuajnoefaalenassigujmie maanide jïh noeride saemien gïelesne
saemien gyrhkeles barkijh dåårrehtidh
gïelelaakem jarkelidh guktie aaj reaktam åtna ektievoetedahkoeh saemiengïelesne åadtjodh Nöörjen gærhkosne
sijjieh dåarjoehtidh gusnie jieledevuajnoe jïh voejkenevoete åtnasuvvieh.