Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjïelte

Fylhkendigkie

 

 

Aamhtese nr. 09/7

NOU 2007:13 - Dïhte orre saemiereakta -govlehtimmie

                                                                                                                                                           

 

Gietedæjja                                              Sijjie                            Tjåanghkoebiejjie  Aamhtese nr.

Noerhte-Trøøndelaagen fylhkenraerie           Fylhken Gåetie                 20.1.2009                09/20

Fylhkendigkie                                           Stientjen Raeriegåetie       18.2.2009                09/7

 

 

Aamhtesegietedæjja:  Sigurd Kristiansen

Våarhkoeaamhtese:    08/01225

Våarhkoekode:            021

 

 

Fylhkenraerien raeriestimmie nænnoestæmman

 

Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkendigkie dåarjede doh åejvieåssjaldahkh Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmine, bielelen Hålogalaanteallmenningem tseegkedh, jïh leavloem beaja daejtie suerkide:

 

  1. Saemiereaktamoenehtsen akteraerien raeriestimmie laaken bïjre: Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste dejtie dajvide jïh eatnemevierhtide åvtetje eejki saemien dajvine Romseste jïh åarjese

 

  1. Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoen raeriestimmie maam jeahta dïhte reereme dejstie åvtetje eejki saemien dajvijste Noerhte-Trøøndelaagesne jïh Hedmaarhkesne edtja jåerhkedh reeresovvedh voenges daltesisnie, reekteme vaerielaaken mietie. 

 

  1. Daaletje reeremeøørnege staaten dajvese Åarjel-Nøørjesne, reekteme Vaerielaakine, byøroe aaj Nordlaantese jïh Romsese sjïehtesjidh edtja slyøhpedh reeremem ovdaerpies juekedh åarjelsaemien dajvesne. Tsihkestahta daerpies jarkestimmieh laakine jïh Staateskåajjen SF’n mieriedimmine tjirrehte, mah gorredieh åarjelsaemieh meatan sjidtieh.

 

  1. Saemiereaktamoenehtsen akteraerien raeriestimmie orre laaken bïjre: Aamhtesegietedimmie  jïh rååresjimmie råajvarimmine mah maehtieh eatnemevåaromem  tsevtsiedidh dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne

 

 

 

Fylhkenraerien vuarjasjimmie

 

Stoerre vuartoeh lea orreme Saemiereaktamoenehtsen barkose jïh raeriestæmman, ij gan uhtjemes saemiej luvnie, gusnie jïjnjesh veanhtadieh Saemiereaktamoenehtse jïh dïhte vijrebe barkoe dejtie moenehtsen raeriestimmide tjirrehtidh, edtja aarebi meadtah staeriedidh, jïh saemien jieleme jïh kultuvre sïjhtieh dam daerpies reaktatjirkesvoetem båetijen biejjien åadtjodh.

 

Fylhkenraerie vuajna dïhte raeriestimmie laakese goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre reaktijste, goh akte nuepie dejtie reaktide vuarjasjidh jïh luhpiedidh, mah leah staaten dajvine skaepiedamme guhkies åtnoen mænngan, dovne saemide jïh daarojde. Dïhte øørnege maahta dan åvteste ræjtojde læjnoedidh, nuepieh vedtedh båeries ræjtoeh tjïelkestidh jïh mievriestimmievoetem reaktide vedtedh, dovne båatsose jïh jeatjah miehtjiesjieliemidie.

 

Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmie reeremeøørnegen bïjre dejtie saemien dajvide Noerhte-Trøøndelaagesne jïh dejtie jeatjah dajvide Nordlaanten åerjielisnie, jåarhka aktem sjïehteles voenges reeremem miehtjiesdajvijste, akten reekteme vaerielaaken tjïrrh jïh vaerieståvroej tjïrrh gusnie tjïelte lea meatan. Vihkeles dïhte voenges, tjïelten reereme miehtjiesdajvijste jåarhka Noerhte-Trøøndelaagesne jïh dejnie jeatjah dajvine Åarjel-Nøørjesne. Tsihkestahta doh saemien ïedtjeladtjh aktem vihties sijjiem reeremisnie åadtjoeh jienebh lihtsegigujmie vaerieståvrojne.

 

Fylhkenraerie ovgeahpan saemiereaktamoenehtsen raeriestimmesne Hålogalaanteallmenningem tseegkedh Nordlaantesne jïh Romsesne. Dïhte raeriestimmie saemiereaktamoenehtsistie slipkehte dam reeremem åarjelsaemien dajvesne. Fylhkenraerie aktem ellies reeremem sæjhta daennie dajvesne.  Hålogalaanteallmenningen tseegkedh sæjhta aaj darjodh guktie Staateskåajjen darjomh jïh faagemaahtoeh uhtjiedieh, skaåkeeeki jïh miehtjiesdajvi gïehteldimmien bïjre.

 

Åarjelsaemien dajvesne saemien jieleme, kultuvre jïh gïele behtjiedimmien nuelesne. Båatsoe jarngesne saemien kultuvresne, jïh dan åvteste sagki vihkeles daate jieleme tsevtsiedimmiefaamoem åådtje reeremisnie miehtjiesdajvijste jïh eatnemevierhtijste.

 

Akte tjåenghkies saemiereaktamoenehtse lea raeriestimmiem buakteme orre laaken bïjre aamhtesegietedimmien jïh rååresjimmien bïjre edtja saemien tsevtsiedimmiefaamoem gorredidh, guktie ILO-konvensjovne buerkeste. Doh raeriestimmieh edtjieh seamma aejkien darjodh guktie Staate maahta altese almetjeriekteles åeliedimmieh saemiej vøøste raadtjoeslaakan dåarjodh. Jis aktem dagkeres laakem sjïehtede, byøroe Fylhkenraerien vuajnoen mietie, geahpoedimmieh darjodh guktie laake maahta juhtedh altese aajkoej mietie. Byøroe laakem vijrebe viekesjidh soejkesje-jïh bigkielaaken vøøste, guktie ij guektiengierth aamhtesegietedimmiem sjidth.

 

 

Stientje, tsiengelen 27.b. 2009

 

 

Alf Daniel Moen
fylhkenraerien åvtehke                                       
(sign.)

Annikken Kjær Haraldsen
kultuvren fylhkenraerije

(sign.)

 

Aamhtesesalkehtimmie fylhkenraaran

 

Åeniedimmie

 

 

Lahtestimmie våaromem åtna dejnie golme åejvieåssjaldahkine Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmesne:

 

1.            Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste dajvide jïh eatnemevierhtide åvtetje eejkisaemien dajvine Romsen raejeste åarjese.

2.            Orre reeremeøørnege staaten dajvide Nordlaantesne jïh Romsesne.

3.            Aamhtesegietedimmie jïh rååresjimmieh råajvarimmine mah maehtieh eatnemevåaromem tsevtsiedidh dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne.

 

Doh jieneberaeriestimmieh Saemiereaktamoenehtsistie lea akteraeresne sjiehtedamme voenges reereminie Noerhte-Trøøndelaagesne.

 

Trygkesovveme  lissietjaalegh

  1. NOU 2007: 13 Dïhte orre saemiereakta. Vuesiehtimmie åejvieåssjaldahki bïjre Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmesne.
  2. Snåasen tjïelte: Govlehtimmielaahtestimmie NOU’ese 2007: 13. Dïhte orre saemiereakta.
  3. Miehtjiesdajvetjielti aktanimmie (daaroen USS): Govlehtimmielahtestimmie NOU’ese 2007:13
  4. Staateskåajje SF: Govlehtimmielahtestimmie NOU’ese 2007:13
  5. Nøørjen Vaerieståvroeektievoete: Raeriestimmie lahtestæmman
  6. Govlehtimmielahtestimmie Saemiereaktamoenehtsen raeriestæmman Noerhte-Trøøndelaagen båatsoej dajveståvroste

 

Ovtrygkesovveme lissietjaalegh:

-          NOU 2007:13 Binte A

-          NOU 2007:13 Binte B

-          Åarjelsaemien govlehtimmielahtestimmie NOU’en 2007 bïjre.

 

 

Salkehtimmie:

 

Aalkoe/fåantoe

Goeven 2007 Saemiereaktamoenehtse altese salkehtimmiem ”Dïhte orre saemiereakta” (NOU 2007:13) bøøkti. Dïhte salkehtimmie lea govlehtimmesne jïh minngemes govlehtimmiebiejjie goevten 15. b. 2009. Fylhkendigkie aamhtesem gietede goevten 18. b. jïh orre aejkiemierie govlehtimmielahtestæmman Noerhte-Trøøndelaageste lea dan åvteste departementine seamadamme.

 

Jaepien 2008 gellie govlehtimmieråårestallemh Saemiereaktamoenehtsen lahtestimmiem  åehpiedahteme. Daah govlehtimmieråårestallemh leah aaj dam histovrijes våaromem saemiej eatnameåtnose jïh reaktatsiehkide åehpiedahteme, lissine leah joekehts reeremeåejvieladtjh jïh iedtjeåårganisasjovnh åådtjeme altese vuajnoeh åehpiedehtedh salkehtimmiebarkoen bïjre.

 

Saemien Sïjte aktem govlehtimmieråårestallemem øørni Saemiereaktamoenehtsen lahtestimmien bïjre ruffien 2008 Stientjesne. Daate råårestalleme dejtie åarjelsaemien byjresidie vuepsiedåehkine utni, jïh Noerhte Trøøndelaagen Fylhkentjielte beetnehvierhtiejgujmie dåarjedi dan råårestallemasse.

 

Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjielte aktem govlehtimmieråårestallemem lissine øørni, Stiklestadesne skiereden 11. b. 2008. Dïhte vuepsiedåehkie daennie tjåanghkosne lij doh Noerhte-Trøøndelaagen tjielth jïh doh ovmessie reeremeåårganh jïh åårganisasjovnh mah iedtjh utnieh aamhtesen bïjre.

 

Aamhtesebuekteme

 

Saemiereaktamoenehtsen II’n maandate lea orreme:

 

 

Saemiereaktamoenehtsem II nammoehti edtja reaktah eatnamasse jïh tjaatsan tjïelkestidh, jïh tjielkestidh guktie eatnemem jïh tjaetsiem åvtetje eejki saemien dajvine nuhtjedh jïh provhkedh Finnmarhken fylhken ålkoelisnie.

 

Maandate lea vijrebe orreme raeriestimmiejgujmie båetedh guktie edtja nuepieh saemien almetjidie gorredidh eatnemevierhtide nuhtjedh sijjen åtnoedajvine, seamma aejkien goh daaroe-almetji iedtjh jååhkesje.

 

Maandatesne jeahta dïhte krøøhkeme saemien kultuvrem jïh jielemevuekiem gorredidh tjuara jarngesne årrodh, jïh båatsoeburriej arealeåtnoe jïh reaktah byøroe joekoenlaakan tjïelkestidh. Vijrebe maandate jeahta moenehtse byøroe gyhtjelassh voenges reeremen bïjre salkehtidh dajveste jïh eatnemevierhtijste. Moenehtse edtji aaj tjielkestidh mejtie meehti raeriestimmide tjirrehtidh sjiehteladtemigujmie daaletje reeremeøørneginie.

 

Moenehtse edtji aaj histovrijes tsiehkiej bïjre tjïelkestidh mah leah åehpiedahteme NOU’esne 14:2007, Saemien eatnemeåtnoe jïh reaktatsiehkie Hedmaarhkeste Romsese.

 

 

Åejvieåssjaldahkh Saemiereaktamoenehtsen  II’n tjielkestimmesne:

 

Noerhte-Trøøndelaagen Fylhkentjïelten lahtestimmie Saemiereaktamoenehtsen II’n tjielkestæmman, våaromasse beaja- jïh ajve vuartesje- moenehtsen jienebelåhoen lahtestimmide dejnie vihtiesåbpoe aamhtesinie salkehtimmesne.  Saemiereaktamoenehtsen II salkehtimmie jïh jienebelåhkoen raeriestimmie, golme åejvieaamhtesh utnieh goh raeriestimmie orre laakide, bïjre:

 

  1. Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste dajvide jïh eatnemevierhtide, åvtetje eejki saemien dajvine Romseste jïh åarjese.
  2. Orre reeremeøørnege staaten dajvide Nordlaantesne jïh Romsesne
  3. Aamhtesegietedimmie jïh rååresjimmieh råajvarimminie mah maehtieh eatnemevåaromem tsevtsiedidh dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne.

 

Moenehtse lissine jarkestimmieh raeriestamme jïjnjh jeatjah laakine, gaskem jeatjebem vaerielaakesne, båatsoeburriejlaakesne, eatnemevaarjelimmielaakesne, soejkesje-jïh bigkemelaakesne jïh bïerjeburriejlaakesne. Jienebe dan bïjre saemiereaktamoenehtsen raeriestimmeste lea trygkesovveme lissietjaaleginie: NOU 2007:13. NOU 2007:13 Den nye sameretten. Oversikt over hovedtrekkene i utredningen fra Samerettsutvalget

 

Lihkebe åejvieaamhtesi bïjre raeriestimmesne:

 

1. Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste:

Akte åejvieåssjaldahke Saemiereaktamoenehtsen laakeraeriestimmine lea akten radtjoes tjirrehtæmman staaten almetjeriekteles åeliedimmijste sjiehteladtedh dejtie  saemien almetijdie.

Akte vihkeles krøøhkeme lea aaj, dajvereereme jïh eatnemevierhtiereereme edtjieh sjiehteles jïh øøkologeleslaakan årrodh jïh dan bøøretjommese dovne saemien kultuvrese jïh jielemasse, dejtie jeatjah voenges almetjidide jïh gaajhkide almetjidie.

 

Aktede boejhkesjimmeste saemieh jïh jeatjebh mah eatnemem jïh tjaetsiem guhkiem provhkeme maahteme reaktah dajvide jïh eatnemevierhtide evtiedamme, moenehtse aktem kommisjovnem raereste mij edtja dagkeres reaktah goerehtalledh. Saemiereaktamoenehtse aaj aktem sjieredåapmestovlem (miehtjiesdajvedåapmestovle) raereste, mij edtja traakestimmide reaktaj bïjre vihtiestidh. Raeriestimmien akte parallelle finnmarhkelaakese, kapihtele 5, jïh lea sjïehtesjamme staaten diedth voebnesjidh ILO-konvensjovnen mietie nr 169 aalkoealmetji bïjre, artihkele 14. Dam goerehtallemem edtja nasjovnale reaktijste darjodh jïh dah mah sïjhtieh kommisjovne edtja gyhtjelassh salkehtidh tjuerieh jijtje dagkeres salhkehtimmien mietie gihtjedh.

 

Dïhte raeriestimmie goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre reaktijste, akte akteraeresne Saemiereaktamoenehtse buakta.

 

 

2. Orre reeremeøørnege staaten dajvide Nordlaantesne jïh Romsesne:

Moenehtese orre jallh jarkestamme reeremeøørnegh staaten dajvide raereste, mejtie jeatjebh eah leah aajhterereaktah evtiedamme. Doh raeriestimmie sïjhtieh dejtie krievemidie ILO-konvensjovnen  15 artihkelesne voebnesjidh, mij jeahta saemieh edtjieh meatan årrodh  reeremisnie staaten dajvijste jïh eatnemevierhtijste saemien dajvine. Dïhte jienebelåhkoe 9 almetjigujmie raereste Nordlaanten jïh Romsen staatedajvem regijonale aajhterevoetese sertedh Hålogalaanteallmenningesne. Dïhte orre aajhtereåårganen ståvroe edtja 6 lihtsegh utnedh, gøøkte nammoedahteme Saemiedigkeste, gøøkte Nordlaanten Fylhkendigkeste jïh gøøkte Romsen Fylhkendigkeste.

 

Doh staateneekeldh, åvtetje eejki saemien dajvine Nordlaanten åarjielisnie leah åajvahkommes reereme vaerielaaken mietie. Akte jienebelåhkoe moenehtsisnie raereste dïhte reereme dejstie åvtetje eejki saemien dajvijste Noerhte-Trøøndelaagesne, Åarjel-Trøøndelaagesne jïh Hedmaarhkesne edtja jåerhkedh reeresovvedh voenges daltesisnie vaerielaaken mietie, bene vaerielaakem edtja reektedh naemhtie guktie vaerieståvroeh staatenallmenninginie, gusnie båatsojne gïehtele, dah læssanieh vijhteste tjijhtjese lihtsegidie. Båatsoeburrie jïh jåarhtaburrie gøøkte lihtsegh fïere-guhtem åadtjoeh. Laakesne aaj jarkestimmieh raereste edtja båatsoem våajnoes darjodh goh akte jïjtjeraarehke åtnoereakta staatenallmenninginie.

 

Gosse akte jienebelåhkoe saemiereaktamoenehtsisnie raereste reeremem jåerhkedh  vaerielaaken mietie dejtie saemien dajvide Åarjel-Nøørjesne, dellie dïhte  krøøhkemistie daaletje reaktaaajhteridie jïh akten tseegkeme voenges reeremasse. Ij leah dagkeres voenges reaktah jïh voenges reeremem åtneme Nordlaantesne jïh Romsesne, jïh daesnie ij darhkh vaerielaake reerh. Geografeles lea staatedajve Nordlaanten åerjielisnie vielie juekeme enn noerhtene, jïh dïhte aaj mannasinie voenges reereme buerebe sijjeste regijonale reereme.

 

Akte unnebelåhkoe moenehtsisnie 3 lihtsegigujmie sæjhta aktem ellies reeremeøørnegem utnedh abpe saemien dajvesne Finnmaarhken åerjielisnie jïh raereste Hålogalaantealllmenninge aaj edtja dejtie saemien dajvide Åarjel-Nøørjesne faarhmestidh. Jis Åarjel-Nøørjen staatedajvem Hålogalaanteallmenningen nualan beaja, Staateskåajje SF sæjhta dajveaajhterinie orrijidh daejtie dajvide.

 

3: Orre laake Aamhtesegietedimmien jïh rååresjimmien bïjre råajvarimmine mah maehtieh eatnemevåaromem tsevtsiedidh dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne:

Saemiereaktamoenehtse lihkebe njoelkedassh aamthesegietedæmman jïh rååresjimmide raereste gosse ussjede mejnie-akt aelkedh mah maehtieh eatnemevåaromem tsevtsiedidh  dejnie åvtetje eejki saemien dajvine Nøørjesne. Dïhte raeriestimmie sjïehteladta saemieh edtjieh meatan årrodh sjæjsjalimmine dejnie aamhtesinie mah maehtieh vihkeles årrodh saemien reaktaaajhteridie jïh iedtjeladtjidie, akteraeresne ILO-konvensjovnine nr 169, artihkelinie 6, 7 jïh 15. Akte bijjemes vuepsieh lea slyøhpedh mejnie-akt aelkedh mah maehtieh vuastalidh almetjereaktan krievemem dam saemien materijelle kultuvrem vaarjelidh. Lissine akten siejhme laakese mij daaletje aamhtesegietedimmiem- jïh rååresjimmievuajnoeh tjielkeste, die moenehtse sjïere njoelkedassh dan bïjre raereste bierjeburrielaakesne, eatnemevaarjelimmielaakesne jïh soejkesje-jïh bigkemelaakesne. Dej raeriestimmiejgujmie ussjede rååresjimmieh øørnedh dovne byøgkeles åårgani jïh Saemiedigkien gaskem, jïh byøgkeles åårgani jïh jeatjah saemien reaktaaajhteri jïh iedtjeladtji gaskem.

 

Dïhte raeriestimmie rååresjimmien bïjre vijries jïh kraatjvehke vååjnoe dovne disse mij diedtem åtna rååresjidh jïh disse mij reaktam åtna. Dïhte raeriestimmie stoerre vierhtieh vaalta dovne tjieltijste jïh fylhkentjieltijste, bene evtemosth båatsoeburriejreeremistie jïh dejstie saemien åårganisasjovnijste. Soejkesje-jïh bigkemelaake naa vijries øørnegh bievnesæmman jïh vyøhkesjadtemasse  åtna, jïh krøøhkemem åtna saemien kultuvrese jïh jieliemasse åssjaldahkeparagrafesne

 

Dïhte raeriestimmie Orre laaken bïjre Aamhtesegietedimmien jïh rååresjimmien bïjre akte akteraeresne Saemiereaktamoenehtse buakta.

 

4. Staateskåajje SF jïh guktie sjædta Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmeste.

Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmie raereste daan beajjetje reeremem staatedajveste Nordlaanten åerjielisnie jåerhkedh.  Daate sæjhta jiehtedh Staateskåajje SF dajveaajhterinie jåarhka dejnie dajvine, jïh dajve jïh vierhtieh reeresuvvieh vaerieståvroej tjïrrh aktene reekteme Vaerielaaken nuelesne.

 

Saemiereaktamoenehtse vuestelen raereste staatedajve Nordlaantesne jïh Romsesne biejesuvvieh akten orre reeremeåårganen nualan, Hålogalaanteallmenningen.

 

Staateskåajje SF lea daejriehtamme Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmie Hålogalaanteallmenningen bïjre Nordlaantesne jïh Romsesne, sæjhta Staateskåajjem SF siejhmelaakan måakoedidh jïh dan åvteste maahta  Staateskåajjen SF våaromem aaj Åarjel-Nøørjesne ræjvodh.

 

Daehtie fåantoste Staateskåajjen SF’en ståvroe leavloem biejeme daejtie aamhtesidie sov govlehtimmielahtestimmesne Saemiereaktamoenehtsen raeriestæmman:

 

Siejhme:

-          Aahkedh nasjovnale aajhterevoete dajvide jïh vierhtide

-          Reereme demokrateles ektiedimmine, voenges, regijonales jïh nasjovnales

-          Nasjovnale aajhterevoete sæjhta aktem ellies reeremem gorredidh jielemeevtiedæmman vierhtiereeremasse, byjresevaarjelæmman, almetji ålkoejielemasse, vijremasse jïh gøølemasse, jïh sæjhta aaj bøøremes sjiehtedh Nøørjen almetjeriekteles diedth gorredidh, daan nuelesne saemien reaktah viekesjidh jeatjah reaktaj muhteste.

-          Nasjovnale aajhterevoete dorje guktie båatsoe maahta ajve akten dajveaajhterasse gaskesadtedh, regijovni jïh rijhkedajvi dåaresth.

 

 

Reereme staaten dajveste Nordlaantesne jïh Romsesne: Orre Staateskåajje

-          Nasjovnale aajhterevoete jåarhka aktine stuvrememaalline mij demokrateles voenges, regijonale jïh nasjovnale ektiedimmiem gorrede.

-          Saemiedigkie jïh båatsoeburrie edtjieh meatan årrodh Staateskåajjen ståvrosne.

-          2-3 regijovnh tseegkesuvvieh Nordlaantesne jïh Romsesne aktine miehtjiesdajveståvrojne fïere-guhtene regijovnesne.

-          Miehtjiesdajveståvroeh jeenjemes 7 lihtsegh utnieh, nammoedahteme Saemiedigkeste, båatsoste jïh Fylhkendigkeste

-          Doh miehtjiesdajveståvroeh sïjhtieh Staateskåajjen raeriestimmien mietie stoerre sjæjsjalimmiefaamoem åadtjodh, bene doh daaletje reaktah sïjhtieh tjåadtjodh, mearan dïhte goerehtalleme-jïh jååhkesjimmieprosesse  jåhta.

 

 

Tjielkestimmie

Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmie lea dïhte illedahke aktede guhkies, veele jïh demokrateles barkoste mij lea galhkeme aktine gamte seamadimmine moenehtsisnie, guktie vååjnoe moenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmijste. Dïhte tjåenghkies salkehtimmie  Saemiereaktamoenehtsistie lea joekoen vijries jïh noereme. Dan sjïekenistie dïhte govlehtimmielahtestimmie Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjielteste ajve dejtie åejvieåssjaldahkide vuartesje moenehtsen raeriestimmesne. Jïjnjh govlehtimmieåårganh goh ovmessie byøgkeles åårganh, jielemeåårganisasjovnh, politihkeles krirrieh, jijtjevyljehke åårganisasjovnh j.j sïjhtieh altese govlehtimmielahtestimmiej tjïrrh darjodh guktie Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmien ovmessie bielide tjielkede jïh digkede.

 

Tsiengelen  gaskoeh 2009  lea ajve naan gille govlehtimmielahtestimmieh mah leah gaervies gietedamme dejstie ovmessie åårganisasjovnijste jïh byøgkeles åejvieladtjijste. Gosse barkeminie Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjielten lahtestimmine lea vihkeles orreme dejtie vihtesjimmide vuartasjidh mah leah båateme voenges daltesistie fylhkesne. Daesnie vuesehte  govlehtimmielahtestimmide Snåasen tjielteste, Miehtjiesdajvetjielti aktanimmeste (USS) jïh Nøørjen Vaerieståvroeektievoeteste, mah daam aamhtesem goh trygkesovveme lissiehtjaalegh dåeriedieh.

 

Åehpiedehtemen jïh digkiedimmien tjïrrh dejnie ovmessieh govlehtimmieråårestalleminie, jïh dej daaletje govlehtimmielahtestimmiej tjïrrh, dellie åejvieåssjaldahkide saemiereaktamoenehtsen lahtestimmesne  tjielkedamme. Mijjen govlehtimmielahtestimmie lea dan sjïekenistie gaertjiedamme dejtie golme åejvieraeriestimmide lahtestimmesne mij lea neebneme aamhtesebuektemisnie.

 

Moenehtsen raeriestimmien tjïrrh don laakese goerehtallemen jïh jååhkesjimmien reaktijste tjïrrh, sæjhta akten gamte tjirrehtæmman saemien krievemijstie jïh reaktijste sjïehteladtedh. Seamma aejkien tjuara, guktie moenehtse aaj daejrehte, dejtie  saemien reaktide tjielkedidh dej jeatjah reaktaaajhteri vøøste jïh dan voenges miehtjiesdajven jïh eatnemevierhtiej reeremasse.

 

Dihte byøgkeles digkiedimmie Saemiereaktamoenehtsen salhkehtimmien bïjre lea åajvahkommes orreme dej raeriestimmiej bïjre dejtie orre reeremeøørnegidie jïh  dajveaajtheregyhtjelasside, joekoen dïhte raeriestimmie Hålogalaanteallmenningem sjiehteladtedh staaten dajvese Nordlaantesne jïh Romsesne. Jienebelåhkoe raereste daan beajjetje reeremeøørnege edtja reekteme vaerielaakine jåerhkedh dejtie dajvide Nordlaanten åerjielisnie.

 

Dïhte raeriestimmie dorje guktie Staateskåajje SF jåarhka dajveaajhterinie årrodh staaten allmenningidie jïh åasteme staaten dajvide Åarjel-Nøørjesne, jïh doh vaerieståvroeh diedtem utnieh dam voenges vijremem, gïeledimmiem jïh gøølemem reeredh. Jis Hållogalaanteallmenningem sjiehteladta Nordlaantese jïh Romsese daate sæjhta Staateskåajjese SF maam-akt darjodh, m. dom trygkesovveme lissietjaalegem Staateskåajjen SF’en govlehtimmielahtestimmine Saemiereaktamoenehtsen raeriestæmman.

 

Dïhte aajkoe dej raeriestamme jarkestimmiejgujmie vaerielaakesne lea båatsoeburriej reaktam goh aktem jïjtjeraarehke åtnoereaktam våajnoes darjodh staaten allmenninginie, jïh gorredidh guktie båatsoesaemieh åadtjoeh meatan årrodh vaerieståvrojne. Vijrebe edtja tjielkebelaakan laaken baakojste guarkedh aaj tjuara krøøhkemem båatsoesaemiej reaktide jïh iedtjide vaeltedh gosse ussjede råajvarimmiejgujmie aelkedh jallh råajvarimmide luhpiem vedtedh.

 

Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmie laakese aamhtesegietedimmien jïh rååresjimmien  bïjre dorje guktie staateles åejvieladtjh, fylhkentjielth jïh tjielth sïjhtieh diedtem utnedh rååresjidh jis dah nænnoestimmieh vaeltieh mah rïekte ulmiem vedtieh dajvi jïh vierhtiej nuhtjiemasse åvtetje eejki saemien dajvine. Baaltelen Saemiedigkie sïjhtieh aaj jeatjah saemien reaktaaajhterh jïh iedtjeladtjh, v. g. båatsoesaemieh jïh almetjh voenges siebriedahkijste, reaktam utnedh råårestalledh, jis råajvarimmie maahta rïekte ulmiem dejtie vedtedh. Joekoen  aktegsaamhtesinie  daejrehte lea sjyøhtehke rååresjidh dagkeres reaktaaajhterigujmie jïh iedtjeladtjigujmie.

 

 

Konklusjovne

 

Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjïelten govlehtimmelahtese Saemiereaktamoenehtsen raeriestæmman våaromem vaalta golme åejvieåssjaldahkine raeriestimmesne, guktie moenehtse jïjtje dejtie åehpiedahteme, jïh åvtese båateme digkiedimmiej tjïrrh govlehtimmieboelhken:

 

  1. Laake goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre reaktijste
  2. Orre reeremeøørnege staaten dajvide Nordlaantesne jïh Romsesne, raeriestimmiejgujmie aaj dejtie saemien dajvide Nordlaanten åerjielisnie.
  3. Laake gietedimmien jïh rååresjimmmiej bïjre.

 

Akte guhkies barkoe aktene vijries noereme Saemiereaktamoenehtsisnie  aktem raeriestimmiem jienebelåhkoeraeriestimmiejgujmie buakteme mah vååjnoeh hijven jïh gaajhkem viekesjieh. Ibie dan åvteste vuajneme daerpies moenehtsen veeljemh gïehtjedidh, jïh ibie darhkh vuartasjamme dejtie jïjnjh veele gietedamme bielide Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmine. Juvnehtibie dan dïehre åejvieåssjaldahkide  Saemiereaktamoenehtsen jienebelåhkoeraeriestimmesne dåarjodh.