Gïele akte vihkeles kultuvreguedtije jïh identiteetemïerhke. Akte vihkeles almetjereakta lea nuepiem utnedh jïjtse gïelem nuhtjedh, jïh goh aalkoealmetjh saemieh lissine reaktam utnieh lissie vaarjelimmiem utnedh sijjen gïeleste.
Saemien gïelemoenehtse salkehtimmiem NOU 2016: 18 - Vaajmoegïele bæjhkoehti golken 10. b. 2016.
Salkehtimmien ulmie lea orreme råajvarimmieh vuarjasjidh jïh raeriestidh juktie funksjonelle jïh seammavyörtegs byögkeles dïenesjh saemien gïelesne gorredidh.
Doh saemien gïelh mah jeenjemes åtnasuvvieh daan biejjien leah noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien. Pijtesaemien jïh luvliesaemien leah aktene orrestimmieboelhkesne Nöörjesne.
Saemien gïeledajvh leah aerpievuekien mietie bieline Nöörjeste, Sveerjeste, Såevmeste jïh Russlaanteste. Rijhkeraasth leah gïeleraasti dåaresth.
Saemien gïeli reeremedajvesne saemien jïh nöörjen leah mïrrestalleldh gïelh. Daate sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne gosse gaskesem vaeltieh byögkeles etaatigujmie saemien gïeli reeremedajvesne.
Sijjienommelaake nænnoestimmieh vadta sijjienommi bïjre byögkeles åtnosne. Laake faamoem åtna abpe laantesne jïh dan åvteste aaj abpe saemien gïeledajvesne. Sijjienommelaake edtja saemien sijjienommh gorredidh nasjonaale laaki jïh gaskenasjonaale latjkoej jïh konvensjovni mietie. Krïevenasse lea sijjienomme lea reaktoelaakan tjaaleme jïh åtnoe saemien væhtijste.
Saemien åålmegedåehkie Nöörjesne edtja maehtedh sov gïelem, kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Saemiedigkieh Sveerjesne, Såevmesne jïh Nöörjesne aktem golmenjaepien raastendåaresth laavenjostoeprosjektine nïerhkin. Jåarhkeprosjekte Saemien Gïelegaaltije lea saemien åålmegi ektie jïh seamma tïjjen bijjemes nænnoestimmieårgaane gyhtjelassine mah leah saemien gïeli bïjre.
Gïelejarngh ulmine utnieh saemien gïelem våajnoes darjodh jïh viehkiehtidh guktie saemien nænnoesåbpoe sjædta jïh evtiesåvva.
Gïelejarngi darjomh viehkiehtieh saemien gïelem våajnoes darjodh voengesne.
Gïelejarngh sijjen gïeledajvh våaroeminie utnieh jïh råajvarimmiejgujmie nierhkieh mah leah daerpiesvoetide sjïehtedamme dejnie ovmessie dajvine.
Saemiedigkieraerie ovmessie dotkeme- jïh evtiedimmieaktöörigujmie laavenjostoe juktie dam gïeleteknologeles faalenassem nænnoestehtedh gaajhki saemien gïeli sisnjeli. Saemien gïelh gïeleutnijh daarpesjieh, jïh eadtjohke gïeleutnijh daajbaaletje viehkiedïrregh daarpesjieh daatovrasse, nedtese jih mobijle ektievoetide.
Daatoe: rïhkeden/golken 21. b.– rïhkeden/golken 27. b. 2019
Sijjie: Abpe laante
Gïese: Amma gaajhkesh dovnesh leah bööresovvem
Datne naan aejkien onterdamme man åvteste saemien ij leah våajnoes tsïegline, mielhkiepaahkine jallh gaskeviermesne? Daejnie datne Gïelevåhkose 2019 bööresovveme! Årrode meatan gïelelutnjemisnie!
Gïelem veeljedh sov maanese ij leah iktesth akte aelhkie veeljeme, jïh jeenjesh såemies gyhtjelassh dååjroeh gosse edtjieh dam darjodh. Saemiedigkie sæjhta viehkiehtidh eejhtegidie gïeleveeljemen bïjre voerkelidh, bïevnesh geerjehtidh jïh bihkedidh jïh aaj eejhtegidie dåarjoehtidh.
Språkambassadørene, språkforsker Berit Anne Bals Baal og Aili Keskitalo, som da var sametingspresident (Foto Jan Roger Østby)
Saemien gïelemoenehtse salkehtimmiem NOU 2016: 18 - Vaajmoegïele bæjhkoehti golken 10. b. 2016.
Salkehtimmien ulmie lea orreme råajvarimmieh vuarjasjidh jïh raeriestidh juktie funksjonelle jïh seammavyörtegs byögkeles dïenesjh saemien gïelesne gorredidh.
Doh saemien gïelh mah jeenjemes åtnasuvvieh daan biejjien leah noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien. Pijtesaemien jïh luvliesaemien leah aktene orrestimmieboelhkesne Nöörjesne.
Saemien gïeledajvh leah aerpievuekien mietie bieline Nöörjeste, Sveerjeste, Såevmeste jïh Russlaanteste. Rijhkeraasth leah gïeleraasti dåaresth.
Gaskenasjonaale ektiedimmesne gaajhkh saemien gïelh leah gohtjesovveme håvhtadihks, itjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
Saemien gïelh leah vaarjelamme gaskem jeatjah daejstie laakijste, ILO-konvensjovne169, Nöörjen maadthlaake, Sijjienommelaake, Saemielaaken gïelenjoelkdassh Nöörjesne jïh ööhpehtimmielaaken tjïrrh.
Gaskenasjonaale suerkesne saemien gïelh leah vaarjelamme gaskem jeatjah noerhtelaanti gïeledeklaraasjovneste jïh European Charter for Regional and Minority Languages.
Vuartesjh jienebh saetniesvoeth saemien gïeli bïjre gaskeviermiesæjrosne Store norske leksikon.
Saemien gïeli reeremedajvesne saemien jïh nöörjen leah mïrrestalleldh gïelh. Daate sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne gosse gaskesem vaeltieh byögkeles etaatigujmie saemien gïeli reeremedajvesne.
Saemien gïeli reeremedajve lea:
Finnmaarhke:
Guovdageaidnu/Kautokeino
Kárášjohka/Karasjok
Deatnu/Tana
Unjárga/Nesseby,
Porsáŋgu/Porsanger
Romsa:
Gáivuotna/Kåfjord
Loabák/Lavangen
Nordlaante:
Divtasvuodna/Tysfjord
Aarborte/Hattfjelldal
Trööndelage:
Snåase/Snåsa
Raarvihke/Røyrvik
Røros
Doh njieljie noerhtemes fylhkentjïelth Finnmaarhke, Romsa, Nordlaante jïh Trööndelage aaj meatan reeremedajvesne.
Sijjienommelaake nænnoestimmieh vadta sijjienommi bïjre byögkeles åtnosne. Laake faamoem åtna abpe laantesne jïh dan åvteste aaj abpe saemien gïeledajvesne. Sijjienommelaake edtja saemien sijjienommh gorredidh nasjonaale laaki jïh gaskenasjonaale latjkoej jïh konvensjovni mietie. Krïevenasse lea sijjienomme lea reaktoelaakan tjaaleme jïh åtnoe saemien væhtijste.
Saemiedigkien sijjienommedïenesje bïevnesh jïh viehkiem faalehte barkosne saemien sijjienommigujmie.
Gaajhkh staateles, fylhkentjïelten jïh tjïelten årgaanh mah edtjieh tjaelemevuekieh sijjienommide nænnoestidh, edtjieh aamhtesem buektedh sijjienommedïenesjasse.
Gaskesadth Saemiedigkiem jis dov leah gyhtjelassh sijjienommi bïjre, e-påaste jallh ringkh +47 78 47 40 00.
Saemien åålmegedåehkie Nöörjesne edtja maehtedh sov gïelem, kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Laake Saemiedigkien bïjre jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake):
Mieriedimmieh mah leah ektiedamme Laakese Saemiedigkien bïjre jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake) mah leah saemien gïeli bïjre:
Forskrift til sameloven (lov 12. juni 1987 nr. 56) om forvaltningsområdet for samisk språk
Forskrift til samelovens språkregler
Forskrift til rett om opplæring i samisk
Laake sijjienommi bïjre:
Saemiedigkieh Sveerjesne, Såevmesne jïh Nöörjesne aktem golmenjaepien raastendåaresth laavenjostoeprosjektine nïerhkin. Jåarhkeprosjekte Saemien Gïelegaaltije lea saemien åålmegi ektie jïh seamma tïjjen bijjemes nænnoestimmieårgaane gyhtjelassine mah leah saemien gïeli bïjre.
Saemien Gïelegaaltije lea akte faageles maehteles årgaane, mij gïeleviehkiem jïh bïhkedimmiem faalehte gyhtjelassine mah leah saemien gïeleåtnoen bïjre. Saemien Gïelegaaltije orre teermh jååhkesje, normeradimmiem, gïelesåjhtoem, sijjienommh, evtiedimmiem gïeleste jïh nommedïenesjem nænnoste jïh bïevnesh vadta dej saemien gïeli bïjre.
Gïeleutnijh maehtieh gïelegyhtjelassh seedtedh Saemien Gïelegaaltijasse facebook-sæjrosne jallh e-påasten tjïrrh. Saemien Gïelegaaltije gïeleviehkiem faalehte åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne jïh aaj inarisaemien jïh luvliesaemien.
Vielie bïevnesh barkoen bïjre dan ektie noerhtelaanti gïeleårgaanese gaavnh gåetiesæjrosne Saemien Gïelegaaltije.
Gïelejarngh ulmine utnieh saemien gïelem våajnoes darjodh jïh viehkiehtidh guktie saemien nænnoesåbpoe sjædta jïh evtiesåvva.
Gïelejarngi darjomh viehkiehtieh saemien gïelem våajnoes darjodh voengesne.
Gïelejarngh sijjen gïeledajvh våaroeminie utnieh jïh råajvarimmiejgujmie nierhkieh mah leah daerpiesvoetide sjïehtedamme dejnie ovmessie dajvine.
Jis vielie bïevnesh sïjhth faalenassi bïjre mejtie gïelejarngh vedtieh, gaskesadth maaje ryöktesth:
Saemiedigkieraerie ovmessie dotkeme- jïh evtiedimmieaktöörigujmie laavenjostoe juktie dam gïeleteknologeles faalenassem nænnoestehtedh gaajhki saemien gïeli sisnjeli. Saemien gïelh gïeleutnijh daarpesjieh, jïh eadtjohke gïeleutnijh daajbaaletje viehkiedïrregh daarpesjieh daatovrasse, nedtese jih mobijle ektievoetide.
Divvun- prosjekte jïh soptsesesynteese noerhtesaemien gïelese leah gåabpegh vihkeles gïeleprosjekth mah don baelien tseegkesovvi Saemiedigkeste, men mah daelie leah sertesovveme UIT:se, Nöörjen Noerhtelisnie Universiteete. Saemiedigkie laavnejostoe prosjekti bïjre mah joe gååvnesieh jïh orre prosjekti bïjre juktie låhkoem jïh kvaliteetem teknologeles gïeledïrregijstie lissiehtidh.
Daatoe: rïhkeden/golken 21. b.– rïhkeden/golken 27. b. 2019
Sijjie: Abpe laante
Gïese: Amma gaajhkesh dovnesh leah bööresovvem
Datne naan aejkien onterdamme man åvteste saemien ij leah våajnoes tsïegline, mielhkiepaahkine jallh gaskeviermesne? Daejnie datne Gïelevåhkose 2019 bööresovveme! Årrode meatan gïelelutnjemisnie!
Ulmie Gïelevåhkojne lea statusem lutnjedh saemien gïelide, jïh daajroem saemien gïeli jïh kultuvren bïjre lutnjedh abpe siebriedahkesne. Raaktan daan våhkoen saemien gïelh edtjieh govledh jïh vååjnedh gaajhkem lehkiem,
Gïelevåhkoe akte aktivyöki barkoe juktie daajroem saemien gïeli bïjre våajnoes darjodh jïh lissiehtidh abpe siebriedahkesne. Privaate jïh byögkeles institusjovnh, jieleme, årganisasjovnh ïih jeatjah aktöörh bööresuvvieh saemien gïelh våajnoes darjodh raaktan daan våhkoen. Ektesne aktem stuerebe dïedtem vaeltebe ihke saemien gïelh govloeh, vååjnoeh jïh åtnasuvvieh gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Gïelevåhkoe akte bielie Saemiedigkien guhkiebasse gïelebarkoste – Gïelelutnjeme, jïh lea aaj Saemiedigkien åejviemïerhkesjimmie EN:n gaskenasjonaale jaepeste aalkoealmetjegïelide.
Jalhts gïele lea håvhtadamme nåhkedidh, saemien gïelh jåerhkieh kreeptjedidh. Nov lea håhkoe. Akte sjïdtije voerkesvoete saemiej gaskem gïelen jïh gïeleveeljemen bïjre, jïh jiene jienebh veeljieh meatan årrodh kuvsjine juktie gïelem bååstede vaeltedh maam aarebi boelvh leah dasseme. Dajvine gusnie saemien ij leah åtnosne orreme akte jallh göökte boelvh, noere geerve almetjh daelie gïelem bååstede vaeltieh jïh vååregelaakan pryövoeh dam guhkiebasse vedtedh sijjen maanide. Akte orre boelve saamastallije maanajgujmie sjïdtedeminie.
Nöörjen siebriedahke aaj saemien kultuvrem faarhmestamme, jïh saemieh abpe laantesne stuerebe jååhkesjimmiem sijjen kultuvrese jïh sijjen gielide dååjroeh. Ïedtje saemien siebriedahkese lea stoerre, jïh tïjje akten ektie aktivyöki gïelebarkose ij lij maahteme buerebe årrodh.
Beapmoelæstoem saemien gïelese jarkoestidh dennie voenges prïhtjhgåetesne, gïeleprïhtjhgåetiem öörnedidh jallh Gïelevåhkoen plakaatem dov klaasesne gævnjoestidh.
Dagke dov leah jeatjah hijven åssjalommesh jïh sïjhth meatan årrodh Gïelevåhkosne?
Tjaelieh diekie giellalokten@samediggi.no, jallh gaskesadth dov lïhkemes gïelejarngem!
Jienebh dejstie saemien gïelejarngijste sijhtieh Gïelevåhkoem mïerhkesjidh, sïjhth mejnie akt dåarjodh jallh åssjalommesh åtnah, gaskesadth maaje dejgujmie.
Daesnie gaskesebïevnesh gaajhkide saemien gïelejarngide Nöörjesne gaavnh
Tjaangesth mijjen Facebook-eventem juktie orrestamme saernieh lohkedh!
Lohkh vielie: Mij gïelelutnjeme?
Lohkh vielie: Aalkoealmetjegïeli gaskenasjonaale jaepie - IYIL 2019
Gïelem veeljedh sov maanese ij leah iktesth akte aelhkie veeljeme, jïh jeenjesh såemies gyhtjelassh dååjroeh gosse edtjieh dam darjodh. Saemiedigkie sæjhta viehkiehtidh eejhtegidie gïeleveeljemen bïjre voerkelidh, bïevnesh geerjehtidh jïh bihkedidh jïh aaj eejhtegidie dåarjoehtidh.
Språkambassadørene, språkforsker Berit Anne Bals Baal og Aili Keskitalo, som da var sametingspresident (Foto Jan Roger Østby)
Saemiedigkie aktem gïelekampanjem åtneme Saemesth maanine, boelhken tjaktjen 2016 - gïjren 2017. Åssjele kampanjine lij tjoevkesem bïejedh aamhtesasse gïeleveeljeme maanide, jïh guektien-/jienebegïelevoete. kampanjen akte jïjtse Facebook-sæjroe.
Daesnie vielie bïevnesh gaavnh guektiengïelevoeten jïh maanaj gïeleevtiedimmien bïjre.