Håalije: Aili Keskitalo
Tjåanghkoeåvtehke
EN:n raasesïerredimmiemoenehtse (CERD) lea aadtjen sov minngemes boelhkereektehtsem bæjhkoehtamme Nöörjen bïjre. Reektehtsisnie moenehtse aktem tjïelke tjoeperdimmiem buakta nöörjen åejvieladtji barkoste juktie raasismen jïh aassjoen vööste gæmhpodh etnihkeles unnebelåhkoej vööste jïh jeatjah prååsehke dåehkiej vööste. Moenehtse jienebh råajvarimmieh juvnehte mah edtjieh laakide jïh soejkesjidie nænnoestehtedh juktie raasistiske vædtsoesvoeten jïh sjïdtije ammesasven jïh sïerredimmien vööste gæmhpodh.
Seammalaakan goh Saemiedigkieraerie jïh jienebelåhkoe daennie krirresne, EN:n raasesïerredimmiemoenehtse tjarke tjoeperdeminie dehtie gïele- jïh lïerehtimmietsiehkeste saemien maanide. Saemiedigkie lea gellie jaepieh birreme aktem lissiehtimmiem vierhtijste åadtjodh saemien lïerehtæmman: learoevierhtieh, finansieradimmie jïh lohkehtæjjavierhtieh. Daate sæjhta aaj tïjjen åvtese akte teema årrodh gosse budsjedten jïh budsjedtedaerpiesvoeten bïjre rååresjibie reerenassine.
Manne aaj madtjeles ihke EN:n raasesïerredimmiemoenehtse jeahta nöörjen åejvieladtjh eah leah guhkiebasse barkeme Finnmaarhkelaakine jïh reaktaidentifikasjovnine eatnamasse jïh tjaatsan Finnmaarhkesne jïh Finnmaarhken ålkolen. Goh dijjieh daejrede dle Saemiedigkieraerie guhkiem laajhteme aalkoealmetjh jïh reaktah eah vaarjelimmiem utnieh mineraalelaakine, jïh eah sijjen dïedtem steereme dej tjïelke rååresjimmiej bïjre nöörjen åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem. Jïh moenehtse aaj dam vïhtesjadteme.
Tjåanghkoeåvtehke
Dej minngemes jaepiej råajvarimmie jïh barkoe mejtie staath jïh aalkoealmetjh leah dorjeme gaskenasjovnaale sijjesne leah hijven illedahkh vadteme. Manne måjhtajahtam EN:n bæjhkoehtimmien bïjre aalkoealmetji reaktaj bïjre jïh Alta 2013. Daate hijven evtiedimmie vuesehte lea daerpies Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan gaskenasjovnaale sijjesne. Doh globaliseradimmietendensh darjoeh guktie sjæjsjalimmieh gaskenasjovnaale sijjesne konsekvensh voengesne åadtjoeh mijjen aarkebiejjien jieliedinie.
Saemiedigkiebïevnese solidariteeten jïh gaskenasjovnaale barkoen bïjre gïetesåvva daan våhkoen. Desnie Saemiedigkieraerie gaskem jeatjah raereste barkoem nænnoestehtedh EU:n sjæjsjalimmieåårgani vööste. Bïevnese jïh strategijh desnie leah dïrregh mah sijhtieh Saemiedigkien råållam nænnoestehtedh goh akte gaskenasjovnaale aktööre. Seamma tïjjen edtjebe viehkine årrodh tjïelkestidh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetjereaktaj bïjre saemien åålmegidie mijjen laantesne.
Tjåanghkoeåvtehke
Jarkelimmie- jïh evtiedimmiedrïekten gaavhtan voengesne, nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale sijjesne, dle saemien siebriedahke ahkedh orre haestemi uvte tjåådtje. Dan åvteste daerpies orre åssjaldahkigujmie jïh raeriejgujmie. Minngemes våhkoen Saemiedigkieraerie dan åvteste aktem salkehtimmiem perspektijvi bïjre åehpiedehti reerenassen tjïeltereformese.
Manne krööhkestim stoerretjåanghkoen åvtehke Gaski mijjese gyhtjelassem gihtji daan biejjien; guktie daan beajjetje saemiepolitihke sæjhta vuarjasjamme sjïdtedh 150 jaepiej minngelen? Baajede mannem dam naemhtie jiehtedh: reerenassem tjïeltereforme aaj saemiepolitihke. Dïhte sæjhta stoerre jïh vihkeles politihkesuerkiej bïjre årrodh saemide, jïh gyhtjelassi bïjre årrodh mah leah saemien politihkeles reaktaj bïjre, vierhtiej jïh eatnemedajvi bïjre jïh kultuvrelle reaktaj bïjre.
Daelie salkehtimmie edtja akten gamte govlehtimmieprosessese saemien siebriedahkesne. Men joe daelie maahtam jiehtedh Saemiedigkieraerien vuajnoe dennie barkosne tjieltereformine lea reforme tjuara reaktatsiehkiem jïh dïenesjefaalenassem nænnoestehtedh saemide tjïeltine. Jis edtja saemiestidh tjïeltine, saemiengielesne ööhpehtidh skuvlesne jïh saemienlaaketje jieledh150 jaepiej minngelen, dellie tjïeltestruktuvre jïh reaktah tjuerieh dïsse sjïehteladtedh. Tjïeltereforme ij assimileradimmiem ulmine utnieh, naemhtie guktie mijjieh aarebi daan biejjien govlimh daaroedehtemepolitihken jaepijste. Men læjhkan bïllem dïhte guhkiebasse maahta dagkerh effekth åadtjodh, dastegh saemieh akte kultuvrelle jïh politihkeles unnebelåhkoe sjidtieh gaajhkine båetijen aejkien tjïeltine.
Tjåanghkoeåvtehke:
Goh aaj EN:n raasesïerredimmiemoenehtse neebnie, dle saemien dajvh jïh reaktah tjarke behtjiedimmiem nuelesne stoerresiebriedahkeste, dovne göölemevierhtiej, mineraalevierhtiej jïh arealevierhtiej sjïekenisnie. Tjïeltereforme jïh haestemh ektiedamme saemien kultuvrese, gielese jïh lïerehtæmman vuesiehtieh akte tjïelke daerpiesvoete gååvnese dejtie haestiemidie vuartasjidh eensilaakan jïh tjåenghkies. Voestes nuepie lea mænngan daan våhkoen:
Saemiedigkie edtja daennie stoerretjåanghkosne aamhtesem 37/15 gïetedidh Jarkelimmie jiehtiegijstie Maadthlaakesne § 108 jïh Maadthlaake saemiengielesne. Saemiedigkieraerie aktem tjïertestimmiem raereste maadthlaakesne saemien almetji staatusem bïjre goh laanten aalkoealmetjh. Daate akte vihkeles realpolitihkeles råajvarimmie, mij lea seamma vihkeles goh doh haestemh jïh evtiedimmievæhta mej uvte saemieh daan biejjien tjåadtjoeh.
Tjåanghkoeåvtehke
Saemiedigkieraerie lea mïetsken aktem fealadimmiem dorjeme Finnmaarhken gaedtiebealam. Vierhtieh mearosne lea akte gaaltije sjïdtedæmman jïh optimismese abpe gaedtiebealam. Abpe Saemiedigkieraerie lea madtjeles sjïdteme dehtie jieledefaamoste jïh barkoevæljoste mejtie vuajneme abpe fealadimmesne Vardøen luvhtie Havøysunden gåajkoe. Mijjieh gaajhkem maam vuajneme meatan vaeltebe dennie guhkiebasse barkosne mearoesaemien strategijigujmie.
Daejnie manne leam raerien reektemem barkoen bïjre åehpiedehteme minngemes boelhkese.
Saemiedigkieraerie lea sjæjsjalamme sov dåarjoem vedtedh jïh nænnoestidh daan jaepien TV-aksjovnem maam Regnskogfondet reerie. Manne haastam gaajhkide tjirkijidie jïh jeatjah saemide eadtjohke årrodh daan jaepien aksjovnesne. Daan jaepien aksjovne lea joekoen aalkoealmetji bïjre ebrieskåajjedajvine jïh gæmhpoen bïjre aalkoealmetji reaktaj åvteste. Bïeljelh datne sïjhth böössaguedtiejinie årrodh jallh jeatjahlaakan dåarjoehtidh.
Gæjhtoe mov åvteste.