Håalemh jïh tjaalegh saemiedigkiepresidenteste jallh Saemiedigkieraerien mubpijste lïhtsegijstie.
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo, 01.01.201 NRK1:s.
Lohkh jienebhStatement by the President of the Sámi Parliament of Norway, Aili Keskitalo. 8 December 2015, United Nations Climate Change Conference, Paris, France.
Lohkh jienebhAili Keskitalo, sámediggepresideanta
Lohkh jienebhSámediggeráđđi lea áigodagas borgemánu 28.b. rájes gitta skábmamánu 2.b. rádjái juolludan 8,2 miljovnna ruvnno sámi áššiide. Ollislaš 8,2 miljovnna ruhtalánas lea 3,7 miljovnna ruvdno juolluduvvon ealáhussuorgái ja ráđđelahttu Ann-Mari Thomassen lohká ahte lea movttiidahtti oaidnit movtta ja ođđaásaheami ealáhussuorggis Sámis.
Lohkh jienebhDaan biejjien Saemiedigkieraerie bæjhkohte sov budsjedteraeriestimmiem Saemiedægkan 2016. - Reerenassen raeriestimmie staatebudsjedtese gaertjiesåbpoe ekonomeles mierieh vadta juktie saemien siebriedahkem evtiedidh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen vihteste.
Lohkh jienebhHåalije: Aili Keskitalo
Lohkh jienebhSaemiedigkieraerie Aili Keskitalo vaalta meatan dejtie mubpide saemiedigkieraeresne jïh ålkone jïjjede laavadahken jïjjen. Dellie dah darjoeh goh joekoen jïjnjh jeatjebh bïjre jarkan laantesne, jïh meatan sjædta kampanjesne #nattinaturen maam Norsk Friluftsliv öörnede.
Lohkh jienebhSametingspresident Aili Keskitalo
Lohkh jienebhAv president Aili Keskitalo
Lohkh jienebhOdne, borgemánu 9.beaivvi ávvudat mii ON riikkaidgaskasaš eamiálbmotbeaivvi. Máilmmi eamiálbmotbeaivi dohkkehuvvui 1994:s ON váldočoahkkimis, ja beivviin čalmmustuvvo ON eamiálbmotbargojoavkku vuosttaš čoahkkin , mii dollojuvvui 1982:s.
Lohkh jienebhProfessor Carsten Smith lea Sámedikki presideantta jearaldaga vuođul ráhkadan smiehttamuša Vuođđolága § 108 rievdadeamis ja Vuođđolága birra sámegillii.
Lohkh jienebhSámedikki presideantta Aili Keskitalo sárdin stáhtaministara Erna Solberg galledeami oktavuođas Sámedikkis, geassemánu 3. b. 2015.
Lohkh jienebhSámedikki presideanta Aili Keskitalo.
Lohkh jienebhSaemiedigkieraerie lea boelhken goevten 3.b. raejeste suehpeden 5.b raajan 11,1 millijovnh kråvnah dåårjeme saemien åssjelidie. Akte orre gründereforume dajvesne Noerhte-Salten, jïh gaskenasjovnaliseradimmie saemien kåansteste jïh kultuvreste leah naaken dejstie råajvarimmijste mah dåarjoem åådtjeme. Daate våajnoes sjædta Saemiedigkieraerien reektemisnie maam dah leah dorjeme evteben stoerretjåanghkoen mænngan njoktjen.
Lohkh jienebhSámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen lea ilus go Sámediggi lea nagodan njulget guovtti ovddit jagi vuolláibáhcaga ja bargu lea leamaš hástaleaddji.
Lohkh jienebhMåantan, suehpeden 4.b. saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen tjåanghkoem utni tjïelten åejvine Båddådjosne, Ole-Henrik Hjartøy jïh jieledetsiehkiemoenehtsen åvtehkinie, Else Mari Torp. - Mijjieh daelie sïemes sjïdteme akten laavenjostoelatjkoen bïjre mij sæjhta saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh jïh statusem vihkeleslaakan lutnjedh dehtie mij lea saemien Båddådjosne, Thomassen jeahta tjåanghkoen mænngan.
Lohkh jienebhSilje Karine Muotka lohkkičálus.
Lohkh jienebhSametingsråd Ann-Mari Thomassen åpnet Sametingets rundebordskonferanse om kommunereformen. Her kan du lese åpningsinnlegget.
Lohkh jienebhAv sametingsråd Silje Karine Muotka.
Et godt kunnskapsgrunnlag legger grunnen for gode beslutninger. Dette er vel de færreste uenige i. Likevel diskuteres radikal omlegging av hele fiskerinæringen uten at man kan si at det foreligger et fullgodt kunnskapsgrunnlag.
Lohkh jienebhSámediggeráđđi lea juolludan 150 000 ruvnno kulturprográmmii Finnmarksløpet 2015 oktavuođas. Juolludemiin áigu presideanta Aili Keskitalo vuolggahit buoret ovttasbarggu háhkandihte eanet einnostahtti rámmaid Finnmarksløpet Siidii.
Lohkh jienebhHenrik Olsen, saemiedigkieraerie
Lohkh jienebhSametingsråd Henrik Olsen legger frem sametingsrådets likestillingspolitiske redegjørelse onsdag 4.mars. Redegjørelsen blir debattert fredag 6.mars.
Lohkh jienebhSaemiedigkieraerie lea tjåanghkan 21,9 millijovnh kråvnah dåårjeme aerpievuekien daajroen, healsoen, jielemen, gïelen jïh daajroen sisnjeli boelhken gålkoen 2014 jïh goevten daan jaepien. Dah leah ovrehte 10 millijovnh kultuvresuarkan vadteme, daan nuelesne dåarjoe geellide CD- jïh gærjabæjhkoehtimmide. Daam maahta vuejnedh Saemiedigkieraerien reektemisnie dan bïjre maam dah leah dorjeme dan evteben stoerretjåanghkoen mænngan goeven.
Lohkh jienebh100-jaepien heevehtimmien sjïekenisnie dan voestes saemien rïjhketjåanghkose Tråantesne, Nöörjen Baanghke lea sjæjsjalamme aktem mojhtesedaalem olkese vedtedh. Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo veanhta daate akte vyörtegs earoehtimmie dehtie vihkeles heannadimmeste saemien histovrijisnie.
Lohkh jienebhSámedikki presideanta Aili Keskitalo ávvudii guovvamánu 6.beaivvi Deanus. Dá lea su sárdni
Lohkh jienebhTale av president Aili Keskitalo til konferansen ”Ubehag i kulturen eller kultur i ubehaget” - om psykisk helse og rusmiddelforskning, Tromsø 2.2 2015.
Lohkh jienebhAv sametingspresident Aili Keskitalo. Tromsø 19.jan 2015.
Lohkh jienebhDá lea Sámedikki presideantta Aili Keskitalo ođđajagisárdni maid doalai NRK1s 01.01.15.
Lohkh jienebhSaemiedigkien budsjedtesne 2015 dihte gaskenasjovnaale barkoe jååhkesjæmman aalkoealmetji reaktijste prioriteradamme sjædta. Dovne dan åvteste dihte mijjeste tsïhkestahteme sjædta, jïh dan åvteste almetjereaktah sïejhmelaakan leah behtjiedimmien nuelesne gaskenasjovnaale.
Aili Keskitalo, saemiedigkiepresidente.
Lohkh jienebhSaemiedigkien budsjedte 2015 nænnoestamme sjïdti stoerretjåanghkosne bearjadahken, goeven 5.b. R-aerielïhtsege Ann-Mari Thomassen lea madtjeles ihke Saemiedigkie aktem budsjedtem nænnoestamme mij sæjhta saemien siebriedahkem lutnjedh båetijen aajkan.
Lohkh jienebhSámediggepresideantta Aili Keskitalo sárdni ráđidieđáhusa oktavuođas juovlamánu 3.beaivvi 2014.
Lohkh jienebhInnlegg av sametingsråd Silje Karine Muotka på seminaret Sjølaksefisket – status og perspektiver, Varanger Samiske Museum 27.november.
Lohkh jienebhKronikk av rådsmedlem Henrik Olsen i anledning FNs internasjonale dag for avskaffelse av vold mot kvinner.
Lohkh jienebh-Akte hijven strategije noerhtedajvese tjuara aktene lïhke ektiebarkosne mijjine dorjesovvedh mah noerhtene årroeminie, Silje Karine Muotka jeahta, saemiedigkieraerie mij dïedtem åtna gaskem jeatjah jielemi åvteste.
Lohkh jienebhSámedikki presideanta Aili Keskitalo. Teaksta lea oaniduvvon ja redigerejuvvon veršuvdna dan sáhkavuorus mii dollojuvvui ealáhuskonferánssas Agenda Nord-Norge Romssas skábmamánu 11. b.
Lohkh jienebhSametingspresident Aili Keskitalo deltar på konferansen Agenda Nord-Norge 2014 i Tromsø mandag og tirsdag 10. - 11.11.14. Her kan du lese talen hennes.
Lohkh jienebhSámediggi ja Álttá suohkan deaivvadit skábmamánu 4.b. šiehtadallat ovttasbargošiehtadussii árvalusa. Álggos lágiduvvo fágabeaivi, ja dan maŋŋil bovdejit álbmoga buktit cealkámušaid álbmotčoahkkimis skábmamánu 4.b. –Dasa lassin lea vejolaš buktit cealkámušaid Sámedikki ja Álttá suohkana neahttasiidduid bokte, lohká sátnejođiheaddji Laila Davidsen ja sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
Lohkh jienebhSov raeriestimmine budsjedtese 2015 Saemiedigkieraerie sæjhta båetijem aejkiem jïh mijjen tjåenghkies kultuvreaerpiem dåarjoehtidh. – Mijjen raeriestimmesne budsjedtese libie gaskem jeatjah veeljeme saemien maanaj skuvledalhketjh prioriteradidh, jïh mijjen museumh guhkiebasse evtiedidh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Lohkh jienebhAili Keskitalo, sámediggepresideanta
Lohkh jienebhMo sáhtášii nannet sámi giela, kultuvrra ja ealáhusaid Álttás? Sámediggi ja Álttá suohkan háliidivčče oažžut evttohusaid dus!
Lohkh jienebhSámediggi ii leat jagi 2004 rájes vásihan ná geahnohis stáhtabušeahta. Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen čujuha ahte hui uhccán sámi áŋgiruššamat vuhttojit. – Lea njulgestaga lohpádusrihkkun ráđđehusa bealis.
Lohkh jienebhGaskevåhkoen, rïhkeden 8.b. reerenasse sov raeriestimmiem staatebudsjedtese 2015 böökti. Ållesth dåarjoeji 426,5 millijovnh kråvnah Saemiedægkan jïh 890 millijovnh saemien åssjelidie. Presidente Aili Keskitalo vihteste daate akte tjïelke giehpiedimmiedåarjojne saemien siebriedahkese.
Lohkh jienebhLeserinnlegg av sametingsråd Henrik Olsen, 8. oktober 2014.
Lohkh jienebhSaemiedigkieraerie lea tjåanghkan 55 992 900,- kråvnah dåarjojne dåårjeme healsoen, jielemen, gïelen, kultuvremojhtesevaarjelimmien, kultuvren jïh daajroen sisnjeli boelhken 13.05 – 19.09 daan jaepien. Ovrehte 25 000 000,- kråvnah leah daajroesuarkan vadteme, daan nuelesne dåarjoe saemien maanagïertide, saemien gïelelïerehtæmman jïh evtiedæmman orre learoevierhtijste.
Lohkh jienebhSámedikki presideanta dovddaha, ođđa bismma nammadeami oktavuođas Davvi-Hålogalándda bismagottis, ahte lea ilus go ođđa bisma dovdá bures sámi diliid.
Lohkh jienebhAv sametingspresident Aili Keskitalo, Alta 02. september 2014. (Kun på norsk)
Lohkh jienebhSaemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen garmerde bransjebiejjiem ”Márkomeannu #hersko” Skånlandesne minngemes hïeljen. – Akte hijven öörnedimmie mij fokusem utni garmeres beapmoenaerpievuekine jïh orre nuepine åajvoeh beapmoeïebnigujmie, Thomassen jeahta.
Lohkh jienebhSilje Karine Muotka 21.08.2014
Lohkh jienebhTale til Finnmark Pride ved Henrik Olsen
Lohkh jienebhSámediggeráđđi lea mearridan ahte Sámediggi oassálastá Finnmárkku Pride:s. Olggobealde sámediggevistti galgá leavga libardit 15. b. borgemánu, mii lea dehálaš symbola homofiillaid vuoigatvuođa- ja identitehtarahčamis.
Lohkh jienebhEtter et enstemmig vedtak i kommunestyret i Alta og et sterkt ønske fra Sametinget er partene nå inne i en god prosess med tanke på en fremtidig samarbeidsavtale. Som bakteppe for avtalen ligger at Alta er den bykommunen i Finnmark med størst samisk befolkning og at partene derfor ønsker å ivareta samisk språk og kultur i Alta enda bedre enn det gjøres i dag.
Lohkh jienebhSaemiedigkieraerie Henrik Olsen garmerde jïh ellies dåarjoem vadta dejtie saemien LHBT-ïedtjeladtjide mah aktem saemien ååredæjjam vadta EuroPridese 2014, öörnedimmie mij sæjhta våajnoes årrodh Nöörjen åejviestaaresne ruffien 20.- 29.b.
Lohkh jienebhSametingsråd Henrik Olsen åpnet de nye lokalene til Samisk senter for samtidskunst i Karasjok lørdag 14.juni. Her er åpningstalen
Lohkh jienebhSámediggepresideantta Aili Keskitalo sárdni ráđidieđáhusa oktavuođas geassemánu 3.beaivvi.
Lohkh jienebhČálii Silje Karine Muotka, sámediggeráđđi.
Lohkh jienebhDelivered by Ms. Aili Keskitalo, President of the Sami Parliament of Norway.
Lohkh jienebhSaemiedigkiepresidente Aili Keskitaloste, Adresseavisen suehpeden 12.b. 2014
Lohkh jienebhAv sametingspresident Aili Keskitalo, Aftenposten 24. april 2014
Lohkh jienebhFor more information, contact:
Sámediggi Executive Council member Silje Karine Muotka, + 47 984 87 576
Lohkh jienebhSilje Karine Muotka, saemiedigkieraerie
Lohkh jienebhLeserbrev av sametingspresident Aili Keskitalo
Lohkh jienebhMaŋebárgga njukčamánu 11.b. mearridii Álttá suohkanstivra álggahit proseassa oažžut vuolláičállojuvvot ovttasbargošiehtadusa Sámedikkiin. ráđđelahttu Ann-Mari Thomassen rámida Álttá suohkanstivrra dán mearrádusa geažil.
Lohkh jienebhRaerielïhtsege Silje Karine Muotka sæjhta boelhken njoktjen 10.-14. b. meatan årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne (CSW) New Yorkesne. Gosse stïeresne desnie dle Saemiedigkie sæjhta lissiehtamme gaskenasjovnaale fokusem utnedh vædtsoesvoetese jïh sïerredæmman aalkoealmetje-nyjsenijstie abpe veartenisnie.
Lohkh jienebhSilje Karine Muotka, sámediggeráđđi
Lohkh jienebhGaskavahku njukčamánu 5. b. 2014, Sámediggeráđi Ann-Mari Thomassen.
Lohkh jienebhGuovttis Sámedikki nammadan lahtuin FeFo-stivrii leaba odne válljejuvvon jođihit stivrra. Sámedikki presideanta Ailo Keskitalo sávvá Sámediggeráđi bealis lihku Marit Kirsten Anti Gaup válljejuvvon FeFo-stivrra ođđa jođiheaddjin ja Hartvik Hansen ođđa nubbijođiheaddjin.
Lohkh jienebhDaesnie maehtede saemiedigkiepresidente Aili Keskitalon orrejaepienhåalemem lohkedh. Håaleme seedtesåvva kanaalesne NRK1 01.01.2014, NRK 1.
Lohkh jienebh