Noerhtekalottesne saemieh vyöseme goh akte åålmege, jïjtsh gïeline, jïjtsh aerpievuekiejgujmie jïh jielemesjïehtedimmiejgujmie guhkiem åvtelen dah nasjovnaalestaath tseegkesovvin. Mænngan raaste bïejesovvi jaepien 1751, dle saemieh akte åålmege sjïdti årromedajvigujmie njieljine staatine: Nöörje, Sveerje, Såevmie jïh Russlaante. Saemiej aerpievuekien dajvh leah Kolanjaarken luvhtie noerhteluvlene, Engerdaelien gåajkoe Åarjel-Nöörjesne, jïh Eajran gåajkoe Åarjel-Sveerjesne. Daan dajven saemien nomme lea Saepmie/Saemien eatneme.
Daaroedehteme
1800-låhkoen dle akte ahkedh stuerebe voerkesvoete sjædta dan nöörjen nasjovnen bïjre. Nöörje sov maadthlaakem åadtjoeji 1814, mestie gaajh jïjtjeraarehke sjïdti, jïh dan mænngan aaj dïhte nöörjen nasjovnebigkeme eelki. Jaepien 1848 dle reerenasse jïh stoerredigkie jiehtieh staate lij aajhterinie orreme Finnmaarhken dajveste, joe dejpelistie. Buerkiestimmie lij “gilkije saemieh” mah vuesiehtin dejtie juhtije saemide, lin dajvesne orreme, jïh dïhte åtnoe juhtiemistie idtji saemide naan eekereaktam vedtieh.
Dah nöörjen åejvieladtjh aaj striengkieslaakan sjïehtesjin gïeh åadtjoejin jåartam eekedh. Mænngan 1888 dle ajve nöörjen jïh svïenske almetjh meehtin dajvem ribledh Nöörjesne, jïh ajve dah mah meehtin dam nöörjen gïelem soptsestidh, åadtjoejin nöörjen staatenårroejinie sjïdtedh. Jaepien 1902 dle Stoerredigkie orre jåartadoekemelaakem Finnmaarhkese nænnoesti. Daennie laakesne dle tjåådtje ajve nöörjen staatenårrojh meehtin åestiejinie årrodh, jïh edtji tjïertestidh dah mah åadtjoejin dajvem åestedh lij nohtese jåartaburrine, jïh “meehtin soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh dam Nöörjen gïelem jïh dam biejjieladtje Nåhtadidh”. Laake lij faamosne jaepien 1965 raajan.
Daaroedehtemepolitihke veaksahkåbpoe sjædta 2. veartenedåaroen raajan. Jaepien 1924 gaskem jeatjah akte parlamentarihkeles skuvlekommisjovne jeahta “Saemien voejkenen jielede jïh kultuvre leah naakede mij ij gååvnesh. Abpe åålmegen sjïerevoete jïh tjiehpiesvoete eah dan haaran tjuvtjedh”.
2.veartenedåaroen mænngan dle daaroedehtemepolitihke lea nåhkedeminie. Nov amma læjhkan dle guhkiem staatnehkahta.
Dïhte vuajnoe gïelen jïh etnihkeles unnebelåhkojde jorkesi mubpien veartenedåaroen mænngan. Gaskenasjovnaale almetjereaktabarkoen gaavhtan dle almetjerïekteles latjkoeh nænnoestamme sjïdtin dovne Europejesne jïh ENsne. Dïhte aaj tsevtsi guktie nöörjen åejvieladtjh unnebelåhkojde vööjni, jïh joekoen saemide. Nöörjen byögkelesvoeteste daate våajnoes sjïdti jaepien 1948, gosse Skuvlevierhkien iktedimmemoenehtse jïjnjh raeriestimmieh böökti juktie skuvlefaalenassem saemien maanide sjïehtedidh. Daate moenehtse sïjhti saemien gïele edtji aktem gamte sijjiem åadtjodh ööhpehtimmesne, saemien kultuvrehistovrijine jïh saemien hïejmebarkojne ektine. Dej råajvarimmiej gaskem mejgujmie nïerhki jallh mejtie eelki Iktedimmiemoenehtsen juvnehtimmien mietie, lij jupmelesvoetegærjah guektiengïerth gïeline, jïh saemienööhpehtimmiem Tromsøn Lohkehtæjjaskuvlesne 1953 raejeste.
Jaepien 1956 Saemiemoenehtse (moenehtse mij edtji saemien gyhtjelassh salkehtidh) nammoehtamme sjïdti. Moenehtsen raeriestimmie maam böökti jaepien 1959, ryöknesåvva goh akte unnebelåhkoepolitihkeles jarkememierie. Raeriestimmien aalkovisnie tjïerteste unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme:
“Unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme abpe veartenisnie goh aarebi, jïh jalhts mijjen laantesne idtji maehtieh akten dïedtesimmien bïjre soptsestidh dejstie saemijste seamma laakan goh jeatjah lehkesne veartenisnie, dle lij naa tjïelke mijjen luvnie aaj fiejlieh dorjesovveme. Naemhtie goh skuvlepolitihken bïjre mijjen jaepietjuetien, eevre mubpien veartenedåaroen raajan". (Saemiemoenehtsen raeriestimmie, s.6.)
Moenehtse vööjni sov barkoe lij “bïhkedassh jïh aktem ulmiem gaavnedh åejvieladtji politihkese saemiej vööste, mah maehtieh dam saemien unnebelåhkoem ekonomeles, sosijaale- jïh kultuvrellelaakan nænnoestehtedh” (s.19). Raeriestimmesne aktem maadthvuajnoem böökti mij daaroedehtemepolitihkem vuastali. Moenehtse vïenhti nöörjen saemiepolitihke byöri ulmine utnedh saemide nænnoestehtedh goh dåehkie, seahkarimmiem sjïdtedehtedh almetjedåehkiej gaskem jïh ekonomeles jïh sosijaale råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie saemien jieledevuekiem daajbaaletje darjodh, jïh saemide buerebelaakan sjïehtesjidh nöörjen siebriedahkese. Positijve sjïere aevhkieh vuajnalgi goh daerpies, juktie seamma reaktah åadtjodh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem.
Akte vihkeles raeriestimmie lij aktem jïjtse saemien dajvem nænnoestehtedh, gusnie gaskem jeatjah edtji sjïere njoelkedassh årrodh saemien gïelen staatusen bïjre, dovne skuvlesne jïh byögkeles reeremisnie. Moenehtse tjïelkesti akte dagkeres dajve joe gååvnesi.
Dïhte ulmie åejvieladtji saemiepolitihkese lij badth saemide veaksahkåbpoe darjodh goh dåehkie. Moenehtse vïenhti positijve sjïere aevhkieh lin daerpies, juktie seamma reaktah buektiehtidh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem. Reerenasse idtji Saemiemoenehtsen raeriestimmiejgujmie vielie darjoeh sov bïevnesisnie Stoerredægkan jaepien 1963. Reerenasse idtji sïjhth naan mïelem utnedh saemiej bïjre goh unnebelåhkoe, sijjeste dle saemiej bïjre soptsesti goh “saamastallije nöörjen almetjh”. Reerenasse aaj tjïertesti dïhte ulmie saemien kultuvrem Nöörjesne vaarjelidh, edtji jïjtjeraarehke veeljemisnie årrodh.
1970-låhkoe doekoe dle ojhte aalka jååhkesjidh saemieh leah unnebelåhkoe Nöörjesne. Jaepien 1967 dle vihtiesti ööhpehtimmie saemien gïelesne lij akte reakta, jïh akte saemien gymnase Karasjohkesne tseegkesovvi seamma jaepien. 1973 dle kultuvrejarnge Sámi Instituhtta tseegkesovvi Guovdageaidnusne. Mænngan dle dïhte salkehtimmie- jïh dotkemeinstituhtine evtiesovvi.
Orre saemiepolitihke
1960- jïh 70 låhkoen dle voerkesvoete jïh radikaliseringe læssanieh dej nuerebe saemiej luvnie. Dïhte saemien aamhtese aaj jiene-jienebe aalkoealmetjeaamhtesinie sjædta. Dah saemien siebrieh eadtjohkelaakan barkin juktie meatan årrodh dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne, gaskem jeatjah gosse Vearteneraerie aalkoealmetjidie (WCIP) tseegkesovvi jaepien 1975.
Daaroedehtemepolitihke mij lij jåhteme 1800-låhkoen minngiegietjien raejeste, lij goh stööremes dan tïjjen gosse ovvaantoe lij Altesne. Akte ovvaantoe mij eelki jaepien 1978, gosse Stoerredigkie nænnoesti Alta-Guovdageaidnu-tjaetsieåeriem deepmesjidh juktie faamoestasjovnem bigkedh. Daan sjïekenisnie dle gellie gïrremh, aksjovnh jïh demonstrasjovnh sjïdtin, dovne saemijste jïh dehtie byjresepolitihkeles bieleste.
Abpe Alta-aamhtesen tjïrrh lij gellie neavroeh, gaskem jeatjah nealkomestreejke Stoerredigkien ålkolen 1979 jïh 1981, jïh okkupasjovne staateministeren kontovreste 1981. Dïhte gæmhpoe jallatjommesem jaksa gosse 600 pollisealmetjh dam sijjiem sjeakoejin gusnie saemieh hööltestin, jïh lïenghkedåehkiem Stillesne röönji tsïengelen 15.b. 1981. Dah dååjrehtimmieh Alta-aamhtesistie darjoeji guktie dah nöörjen åejvieladtjh daarpesjin jïjtje soptsestidh jïh råårestalledh saemien siebriejgujmie. Dah åejvieladtjh dååjrin ij lij vielie nuepie, jïh ij lij seamma aelhkie saemiej bijjelen stuvredh, seamma aejkien goh dïhte gaskenasjovnaale veartene aaj tjalmahti guktie Nöörje sov aalkoealmetjh gïetedi.
Alta-aamhtese aktem tïjjeraastem mïerhkesje Nöörjen saemiepolitihkesne. Saemieh jååhkesjimmiem åadtjoejin eah ajve goh unnebelåhkoe, men aaj goh aalkoealmetje Nöörjesne. Gosse ræjhtoe staaten åejvieladtji jïh saemiej gaskem lij goh stööremes jaepiej 1980-81, dellie lij daerpies politihkeles byjhkesjimmiejgujmie saemien reaktaj bïjre. Reerenasse jïh saemiesiebrieh dan mænngan seamadin daate edtji dorjesovvedh lïhkebe salkehtimmiej mietie.
Reerenasse Saemiereaktamoenehtsem jïh Saemiekultuvremoenehtsem nammoehti juktie saemiej krïevenassi gaavnefedtie båetedh rïhkeden 10.b. 1980.
Saemiereaktamoenehtse åehpiedehti sov voestes bielieraeriestimmiem “Saemiej reaktatsiehkien bïjre” 1984. Dïhte våaroeminie sjïdti Stoerredigkien nænnoestæmman 1987 Saemielaaken bïjre (Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre). Saemielaake dam rïekteles våaromem sjugniedi juktie Saemiedigkien tseegkedh.
Dïhte voestes veeljeme Saemiedægkan lij skïereden 1989, jïh H.M Gånka Olav V. dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti rïhkeden 9.b. 1989 Karasjohkesne.
Saemiedigkiepresidenth
1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Nöörjen Saemiej Rijhkesiebrie)
1997 – 2005 Sven-Roald Nystø (Nöörjen Saemiej Rijhkesiebrie)
2005 – 2007 Aili Keskitalo (Nöörjen Saemiej Rijhkesiebrie)
2007 – 2013 Egil Olli (Barkijekrirrie)
2013 -dd Aili Keskitalo (Nöörjen Saemiej Rijhkesiebrie)