Silje Karine Muotka, saemiedigkieraerie
Saemiedigkie lea joe 2016 Saemiedigkien båatsoebïevnesem gïetedamme gusnie vååjnesasse båata Saemiedigkien ulmie båatsoepolitihkesne lea båatsoem gorredidh areaalen jïh reaktavåaromen bïjre. Båatsoe ij leah ajve akte vihkeles saemien jieleme jïh beapmoeprodusente, men aaj akte vihkeles gïele jïh kultuvreguedtije mij daajroes jïh veanhtadihks mierieh daarpesje juktie maehtedh jieledh. Aaj vihkeles gosse måjhtele abpe jielemem nænnoestehtedh, jïh aarvoesjugniedimmiem båatsosne lissiehtidh.
Daate aaj sæjhta jiehtedh båatsoe tjuara reeresovvedh almetjereaktan krïevenassi mietie jïjtjenænnoestimmien bïjre, jïh båatsoe jïjtje jïh saemien siebriedahke tjuerieh dam byögkeles reeremem utnedh goh luhpies. Nasjovnale båatsoepolitihkesne gellie vuesiehtimmieh gååvnesieh ihke sjæjsjalimmieh båatsoesaemiej åejjiej bijjeli vaaltasuvvieh, gusnie Saemiedigkie jïh båatsoejieleme eah govlesovvh.
Daan beajjetje politihkeles ståvroe Saemiedigkesne sæjhta dam politihkeles barkoem tjarkebe nænnoestehtedh båatsoesuerkesne jïh sïejhmelaakan aalkoejielemi sisnjeli. Mijjen mïelen mietie mij akt tjuara dorjesovvedh guktie mijjieh lïhkebe dam ulmiem båetebe akten båatsoepolitihken bïjre mij lea almetjerïekteles standaardi mietie. Daelie mijjieh gaskem jeatjah vierhtieh lyjkeme akten lissie faagebarkijasse båatsoesuerkien sisnjelen, jïh aktem bielie millijovnem kråvnah dåårjeme akten sjïere moenehtsasse mij edtja aktem ellies gïehtjedimmiem båatsoelaakeste darjodh, jïh tjïelke raeriestimmiejgujmie båetedh jarkelimmide laakeste. Lissine libie reaktadåarjoeöörnegem nænnoestahteme maam mijjieh evteben boelhken tseegkimh. Mijjieh daejrebe daate akte vihkeles öörnege båatsoejieliemasse, mïsse mijjieh ohtsemh dååsteme bijjelen 7 millijovnh kråvnaj åvteste dej minngemes jaepiej.
Saemiedigkieraerie aaj kreava mij akte dorjesåvva juktie båatsoeståvroem nænnoestehtedh goh dïhte aajnehke årgaane saemien jïjtjenænnoestæmman reeremestruktuvresne. Daesnie soptsesåvva akten aalkoealmetjejielemen bïjre, jïh eevre vihkeles legitimiteeten gaavhtan doh nammoehtamme ståvroelïhtsegh Saemiedigkeste aaj jååhkesjamme sjidtieh goh maehteles båatsoeståvroem stuvredh, jïh dah maehtieh dej ulmiej mietie barkedh mejtie Saemiedigkie båatsoepolitihkese åtna. Dejnie gyhtjelassine mejtie Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente sæjhta jeatjahlaakan vuarjasjidh goh båatsoeståvroe, edtja rååresjimmieh tjïrrehtidh Saemiedigkine. Goske daah tsiehkieh leah sjïehtesjamme, Saemiedigkie ij sïjhth lïhtsegh båatsoeståvrose nammoehtidh. Men Saemiedigkie hijven politihkeles prosessh veanhtede juktie daam guermiestimmiem jarkelidh maam mijjieh ståvroen öörnedimmine utnebe raaktan daelie.
Daate IJ LEAH akte giehpiedimmie dehtie saemien gïeleste reeremisnie, jïh båatsoejieleme maahta jearsoes årrodh Saemiedigkie annje sæjhta vihkeles dovteginie årrodh jieliemasse. Tjuara sjæjsjalimmiem ektesne vuejnedh dejnie lissiehtamme barkojne maam mijjieh daelie sjïehteladtebe båatsoesuerkien sisnjelen.
Jaepien 2002 staateles åejvieladtjh veelji reeremestruktuvrem jieliemisnie jarkelidh bielelen båatsoejielieminie jallh Saemiedigkine rååresjidh. Dajveståvroeh våålese bïejesovvin jïh daan biejjien lea ajve båatsoeståvrosne dovne åejvieladtjh, båatsoejieleme jïh Saemiedigkie leah meatan reeremestruktuvresne. Båatsoeståvroen nænnoestimmiem maahta hov Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentese laejhtedh, mij aaj maahta bïhkedidh jïh jïjtjevieltien ståvroen nænnoestimmiem jeatjahtehtedh.
Mijjieh aaj dååjrehtamme departemeente jïjtjevieltien lea gïehtjedamme jïh heajhteme jienebh nænnoestimmieh bijjemes bovtsetaalen bïjre, jïh dan mænngan båatsoeståvroem bïhkedamme nænnoestimmieh darjodh giehpiedimmiesoejkesji bïjre. Gaajhke daate lea sjugniehtovveme bielelen Saemiedigkie lea bïevnesh dan bïjre åådtjeme jallh rååresjamme sjïdteme. Daate sæjhta jiehtedh lïhtsegh mejtie Saemiedigkie båatsoeståvrose nammohte eah aktem jïjtjeraarehke råållam utnieh – jïh vaallah lïhtsegh naan mandaatem Saemiedigkeste utnieh. Daate akte öörnege mij ij juhtieh, jïh mijjieh daelie aktem jarkelimmiem krïevebe daestie.
Stoerredigkiebïevnesisnie mij Stoerredigkien uvte bïejesovvi jaepien 2017 buerkeste daan beajjetje struktuvrem båatsoereeremasse goh haestiedihks gosse måjhtele Stoerredigkien ulmiem båatsose jaksedh. Reerenasse dan åvteste vuajna daerpies aktine aelhkiehtimmine jïh radtjoestimmine reeremistie, jïh golme joekehts maallh sjisserede dan båetijen aejkien reeremasse. Akte dejstie lea båatsoeståvroem utniehtidh guktie lea daan biejjien. Mubpie alternatijve lea reeremelaavenjasside sertedh Laanteburriedirektoraatese jïh Båatsoeståvroem jarkelidh akten tjïelke Båatsoefaageles raaran, mearan dïhte gåalmede lea Båatsoeståvroem hiejhtedh jïh reeremelaavenjasside Laanteburriedirektoraatese sertedh. Gosse moenehtse bïevnesem gïetede, moenehtse maadta daejtie jarkelimmide darjodh aktene lïhke laavenjostosne båatsoejielieminie jïjtje.
Saemiedigkie aktem ellies jarkelimmiem båatsoelaakeste kreava guktie dïhte aktem eensi almetjerïekteles njieptjiem åtna, jïh aktem öörnedimmiem dovne båatsoereeremistie jïh båatsoeståvroste maam saemien siebriedahkh tuhtjieh leah luhpies jïh maam leajhtadieh. Easkah dellie maehtebe akten aalkoealmetjejielemen bïjre soptsestidh saemien jïjtjenænnoestimmine.