Dennie orre saemien kultuvrebarkosne 1960-låhkoen raejeste jïh 1970-låhkoen aalkovistie, dle lij vihkeles aerpievuekien saemien åtnoe laanteste jïh vierhtijste, seammavyörtegs eeke-jïh åtnoereaktah vadta, goh mubpiej åtnoe vadteme. Faatoes jååhkesjimmie saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste lij akte vihkeles fåantoe mannasinie ræjhtoe bigkemen bïjre sjïdti Alta-tjaetsieåereste. Dannasinie aaj Saemiereaktamoenehtsem nammoehti dejnie mandaatine dagkerh reaktah salkehtidh.
Nov lea våarome jiehtedh saemien laante-jïh vierhtiereaktah leah akte vihkeles vihties iedtje Saemiedægkan. Nænnoestimmie almetjereakteste, juktie aalkoealmetji laante-jïh vierhtiereaktah jååhkesjidh, jïh jååhkesjimmie dagkaristie reaktijste nasjovnale laakine tjïrrehtidh, leah dannasinie vihkeles orreme Saemiedigkien barkosne, tseegkemen mænngan.
Saemiedigkie sæjhta:
Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
Saemiedigkien akte diedte ihke saemiej histovreles åtnoe laanteste jïh vierhtijste, dovne goh aktegs almetjh jïh åålmege, seamma jååhkesjimmiem åådtje goh mubpiej åtnoe. Dam edtja darjodh konsultasjovni jïh laavenjostoen tjïrrh staateles åejvieladtjigujmie. Daate barkoe fïnkese jïh jeenemasth dle reerenassen væljoe mij stuvrie man varke barkoe åvtese jåhta.
Saemiedigkien gaavhtan dle vihkeles veele daejredh maam almetjh dej båetije vuekiej bïjre vienhtieh. Dennie vijriesåbpoe barkosne Saemiereaktamoenenehtsinie, dle dannasinie jïjnjh almetjetjåanhgkoeh orreme. Dagkerh tjåanghkoeh jïh govlehtallemesijjieh saemien siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie leah vihkeles. Datne maahtah Saemiedigkiem tsevtsedh dov siebriej tjïrrh.