«Goh akte vihkeles våarome sov saemiepolitihkese reerenasse våaroemasse beaja staate Nöörje aalkoelisnie lea tseegkesovveme eatnamisnie göökte åålmegidie – saemieh jïh daaroeh – jïh gåabpegh åålmegh dam seamma reaktam jïh seamma krïevenassem utnieh sijjen kultuvrem jïh sijjen gïelem evtiedidh. Daate prinsihpeles seammavyörtegsvoete lea vihtiestamme Maadthlaaken § 110 A»
Stoerredigkiebïevnese 55 (2000-2001)
Reaktavåarome gååvnese gaskenasjonaale almetjerïekteles viedteldihkie konvensjovnine, sisnjelds nöörjen reaktesne jïh saemiej provhkine jïh reaktavuajnojne.
Goh saemiej almetjeveeljeme årgaane Nöörjesne Saemiedigkie ulmine åtna barkedh jååhkesjimmien åvteste saemiej vihkielommes reaktijste, goh våarome juktie saemien kultuvrem, gïelem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh nænnoestehtedh, jïh ihke ovmessie saemien aerpievuekieh jielieminie.
Almetjereaktan jïh saemien reaktaj sjïekenisnie lea vihkeles tjïertestidh:
- Aalkoealmetjedïejvese ij leah ektiedamme dejtie mah voestegh böötin.
Aalkoealmetjedïejvese jïh aalkoealmetjereaktah eah leah ektiedamme arkeologeles dokumentasjovnese mij soptseste gïeh voestegh böötin. Aalkoealmetjereaktah leah reaktaj bïjre dejtie almetjidie mah aalkoelisnie lea aktene dajvesne åvtelen nasjonaalestaate tseegkesovvi, men mah idtjin seahkarimmiem åadtjoeh goh seammavyörtegs.
ILO-konvensjovnesne nr. 169 aalkoealmetji jïh krirriealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine tjåådtje aalkoealmetjh leah:
«Almetjh jïjtjeraarehke staatine mah leah vuajnalgamme goh dah lin desnie aalkoelisnie, dan åvteste dej maadtoe lea almetjh mah laantesne jallh aktene geografeles dajvesne årroejin mij laantese govlesovvi gosse ritneme jallh kolonialiseradimmie sjugniehtovvi, jallh gosse doh daaletje staateraasth vihtiestamme sjïdtin, jïh bielelen dej rïekteles sijjiem krööhkestidh leah utniehtamme gaajhkh jallh såemies sijjen jïjtsh sosijaale, ekonomeles, kultuvrelle jïh politihkeles institusjovnijste».
- Saemieh eah sjïere reaktah utnieh mah daaroej reaktah goerpedehtieh.
Aalkoealmetjinie årrodh ij sïjhth jiehtedh daan åålmegen leah stuerebh reaktah eatnamasse jïh tjaatsan mubpijste. Saemieh eah jienebh reaktah daarojste utnieh eatnemevierhtieh nuhtjedh, bielelen båatsoe mejnie aerpievuekien mietie ajve saemieh lin åådtjeme gïehtelidh Nöörjesne. Jeatjah jielemh goh laanteburrie jïh gööleme sijjen sjïere reaktah utnieh bielelen naan kultuvrelle ektiedimmiem krööhkestidh.
Aalkoealmetjereaktah gorredieh saemieh edtjieh seamma nuepieh daarojste åadtjodh sijjen kultuvrem tjåadtjoehtidh, sijjen jieledevuekiem utniehtidh jïh nuepiem utnedh aktine åålmeginie årrodh aaj båetijen aejkien. Daesnie jeenjesh sjïere råajvarimmieh båajhtode guarkah goh sjïere reaktah.
Ij leah naan sjïere reakta saemien maanah edtjieh seamma nuepieh åadtjodh sijjen ietniengïelem skuvlesne lïeredh goh nöörjen maanah. Daate reakta lea vihtiestamme Ööhpehtimmielaakesne, jïh daan sjïere laaketeksten bielelen saemien maanah lin sïerredamme sjïdteme. Dïhte mij seapan vååjnoe goh joekehts gïetedimmie, ij leah jeatjah goh akte råajvarimmie mij lea daerpies juktie hedtiem, seammavyörtegsvoetem jïh seamma nuepieh gorredidh.
Gaskenasjonaale konvensjovnh
- EN:n konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP) jienebh vihkeles almetjerïekteles njoelkedassh åtna saemierïekteles ektiedimmesne. Daate konvensjovne aaj sjïehtesjamme nöörjen reaktan sïjse jïh faamoem åtna jeatjah laaki åvteli, v. almetjerreaktalaake. Joekoen vihkeles artihkele 1 mij lea almetji reaktan bïjre jïjtjenænnoestæmman, artihkelh 2, 3 jïh 26 mah leah ij-sïerredimmien bïjre jïh artihkele 27 mij vihteste almetjh mah etnihkeles, religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkojste båetieh eah edtjh reaktam nyöjhkesovvedh sijjen kultuvrem sujhtedh, jïjtsh religijovnese jaehkedh jallh jïjtsh gïelem nuhtjedh. Aalkoealmetji muhteste artihkele 27 lea aaj reaktan bïjre materijelle kultuvresujhtemasse jïh aerpievuekien jielemegïehtelæmman mij lea åtnose eatnamistie jïh eatnemevierhtijste ektiedamme. Nænnoestimmie aaj vaarjelimmiem vadta eatnemebigkemen vööste dejnie dajvine mejnie aalkoealmetjh aerpievuekien jielieminie gïehtelieh.
- EN:n konvensjovne ekonomkeles, sosijaale jïh kultuvrelle reaktaj bïjre jaepeste1966 (ESK) aaj artihkelh åtna mah stoerre vihkelesvoetem utnieh dejtie saemierïekteles gyhtjelasside. Goh SP dle aaj ESK almetjereaktalaaken tjïrrh sjïehtesjamme nöörjen reaktan sïjse jïh faamoen åtna jeatjah laaki åvteli. Artihkele 1 mij lea reaktan bïjre jïjtjenænnoestæmman lea seamma goh artihkele 1 SP:sne. Artihkelh 2 nr. 2 jïh 13 vihtiestieh staath dïedtem utnieh tjirkedh tjïrrehtimmie reaktijste mah leah vihtiestamme.
- EN:n konvensjovne maanaj reaktaj bïjre (MK) göökte reaktah åtna mah sjïerelaakan aalkoealmetjemaanaj reaktah neebnieh. Artihkele 30 lea mahte seammalaakan goh SP artihkele 27, dejnie joekehtsinie aalkoealmetjh leah sjïerelaakan neebnesovveme MK:sne artihkele 30. Nænnoestimmie almetjerïekteles åeliedimmieh tseegkie staatese saemien maanaj byjjenimmietsiehkiej bïjre jïh dej religijööse, kultuvrelle jïh gïeleldh reaktaj bïjre. Artihkele 17 (d) aktem åeliedimmiem staateste tseegkie ihke meedija sjïerelaakan aalkoealmetjemaanaj gïeleldh daerpiesvoeth krööhkeste. Maanakonvensjovne lea goh SP jïh ESK sjïehtesjamme nöörjen reaktan sïjse almetjereaktalaaken tjïrrh.
- ENs konvensjovne nåhkehtimmien bïjre gaajhkesåarhts naeliesïerredimmijste jaepeste 1965 (NSK) lea dïhte vihkielommes almetjerïekteles dïrrege sïerredimmieektiedimmesne. Sïerredimmie aalkoealmetjijstie govlesåvva daan konvensjovnen nuelesne. EN:n naeliesïerredimmiemoenehtse joekoen tjïerteste aalkoealmetji teehpeme eatnamistie jïh eatnemevierhtijste koloniseerije, kommersijelle sïeltide jïh staateles gïehtelimmide» lea sïerreden. Naeliesïerredimmiemoenehtse gaskem jeatjah lahtesti Nöörjen Reerenassen raeriestæmman finnmaarhkelaakese, gusnie tjoeperde ihke laakeraeriestimmie saemien gïehtjedimmiem jïh sjæjsjalimmiefaamoem eatnamasse jïh eatnemevierhtide Finnmaarhken fylhkesne joekoen tjarke giehpede. Moenehtse birri Nöörje tjoeri pryövedh raerieh gaavnedh eatnemereaktagyhtjelasside mej bïjre saemien åålmege maahta seamadidh. http://www.universalhumanrightsindex.org/documents/824/490/document/en/pdf/text.pdf..
- Skïereden 13. b. 2007 EN:n generaalekrirrie nænnoesti EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre. Bæjhkoehtimmie lea reaktaj bïjre jïjtjenænnoestæmman, eatnamasse jïh vierhtide, rååresjimmieh frijje beavneme jååhkesjæmman, kultuvre, kultuvreaerpie, aerpievuekien daajroeh, gïele, healsoe jïh ööhpehtimmie. Bæjhkoehtimmie tjïelkelaakan aalkoealmetji reaktam jïjtjenænnoestæmman jååhkesje, daan nuelesne saemien åålmegen reakta frijjelaakan sov ekonomeles, sosijaale jïh kultuvrelle evtiedimmien jïh jïjtse eatnemevierhtiej bijjelen nænnoestidh, jïh reakta frijjelaakan sijjen politihkeles sijjien bijjelen nænnoestidh. Bæjhkoehtimmie aaj tjïerteste saemiej reaktam sijjen politihkeles, rïekteles jïh ekonomeles institusjovnh nænnoestehtedh.
- ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh krirrieåålmegi bïjre jïjtjeraarehke staatine jaepeste 1989 (ILO 169) lea akte vihkeles almetjereaktadïrrege aalkoealmetjereaktaj bïjre. Konvensjovne lea laantereaktaj bïjre, barkoetsiehkie, barkoelïerehtimmie, healsoe jïh ööhpehtimmie. Konsultasjovnh jïh meatanårrome leah roenegierkie konvensjovnesne.
- Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste1992 (BGK) lea aaj sjyöhtehke aktene saemierïekteles evtiedimmesne, joekoen artihkelh 8j jïh 10c. Goh lïhtse dejnie staateles åeliedimmine juktie dam biologeles gellievoetem vaarjelidh, staath edtjieh «seahkaridh, gorredidh jïh tjåadtjoehtidh daajroem, orresjugniedimmieh jïh praksisem aalkoealmetjesiebriedahkide jïh voenges siebriedahkide mah aerpievuekien mietie jielieh.