Tjåanghkoeåvtehke,
Manne aalkam aktine itjmies teemine mij dovne bååktjehke jïh ovmurreds mijjen siebriedahkese. Læjhkan dle joekoen daerpies dan bïjre soptsestidh. Tjoerebe jïjtsanne meatodh akte ovkultuvre tseegkesovveme gusnie libie sjeavohth sijjeste gïelem lutnjedh – jïh tjïelkelaakan jiehtebe mijjieh ibie vædtsoesvoetem jååhkesjh.
Daan biejjien, nyjsenebiejjien, Saemiedigkie jïh Justijsedepartemeente aktem dotkemereektehtsem åehpiedehtieh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine saemien siebriedahkine, mij vuaptastahta guktie leerhkehtallijh dååsteme sjidtieh viehkieabparaateste. Reektehtse vuesehte daate akte teema gusnie sjeavodsvoete jïh taabuvh reerieh. Lissine aaj reektehtse vuesehte saemien åålmege vuelege seahkarimmiem åtna dovne viehkieabparaatese jïh pollisese. Reektehtse «Jis doesth gihtjedh, almetjh duestieh vaestiedidh» tjïelkelaakan vuesehte mijjieh jïjnjem utnebe darjodh saemien siebriedahkesne. Tjoerebe aktem nåake sjeavodsvoetekultuvren vööste gæmhpodh, jïh tjoerebe nulltoleransem vædtsoesvoetese tseegkedh. Daate akte barkoe mejnie Saemiedigkieraerie sæjhta vielie barkedh rååresjimmesne staateles åejvieladtjigujmie. Mijjieh edtjebe tjïelkelaakan tjïertestidh mijjieh sjïere råajvarimmieh daarpesjibie juktie dam nåhkehtidh, jïh sïjhtebe dam tjarke prioriteradidh.
Tjåanghkoeåvtehke,
Seammalaakan Saemiedigkien guhkiebasse barkoen bïjre NOU:ste 2016: 18 Vaajmoegïele, mij lea govlehtimmesne daelie. Aktene våhkosne govlehtimmiemierie nåhka, jïh Saemiedigkieraerien gaavhtan lea joekoen vihkeles orreme dam sivijle saemien siebriedahkem meatan vaeltedh jïh eadtjoestidh. Mijjieh sïjhtebe Vaajmoegïele-salkehtimmie edtja akte dejstie vihkielommes stuvremetjaatsegijstie årrodh juktie dam båetijen aejkien saemiepolitihkem hammoedidh gelliej suerkiej sisnjeli, aaj nasjonaale.
Tjoerebe dan åvteste hoksedh daate NOU:e ij gællan sjidth aktene skåapesne. Saemiedigkie lea gellie govlehtimmieseminaarh Vaajmoegïelen bïjre öörnedamme, jïh lissine libie meatan orreme jieniebinie mejtie mubpieh leah öörnedamme, juktie dan jïjnjem tsåatskelesvoetem sjugniedidh reektehtsen bïjre saemien siebriedahkesne goh gåarede. Mijjieh guessine mïnneme åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien gïeledajvine, jïh åådtjeme govledh gelliej ovmessie dåeriesmoeretjoelmi bïjre dej saemien gïeli bïjre Nöörjen byögkelesvoetesne. Jïjnjh dejstie teemijste mejtie almetjh leah tuhtjeme vihkeles orreme lea hoksedh gïele aaj boelveste boelvese jeala: man vihkeles saemien maanagïerth tseegkedh maehteles barkijigujmie mah saemiestieh, saemien faagealmetjh dåårrehtidh skuvlesuarkan, jïh man vihkeles lea åadtjodh sov vaajmoegïelem healsoesuerkesne soptsestidh. Salkehtimmie vielie goh tjuetie råajvarimmieh mijjen gielide raereste, jïh Saemiedigkieraerie haasta dovne privaate almetjh, siebrieh, institusjovnh jïh jielemeaktöörh sijjen mïelem buektedh daej teemaj bïjre åvtelen govlehtimmiemierie nåhka aktene askesne. Jis saemien siebriedahke ij soptsesth mejtie dah utnieh daah råajvarimmieh goh hijven jïh daerpies, guktie edtjebe dellie veanhtadidh stoerresiebriedahke sæjhta dam mïeledh? Raeriestimmiej våarome lea dïhte mij lea Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelh evtiedidh, gidtjh låhkoem gïeleutniejijstie lissiehtidh jïh åtnoem dejstie saemien gielijste siebriedahkesne lissiehtidh. Daate aktem ektie barkoem kreava, jïh mijjen ellies tsåatskelesvoetem tïjjen åvtese.
Tjåanghkoeåvtehke,
Goh dagke doh jeanatjommesh daennie savkesne daejrieh dle manne bïeljelamme im leah vielie lïhtsege Barkijekrirresne , jïh dan minngemes tïjjen dle presidente jïh 3 raerielïhtsegh saemiedigkieraeresne orreme.
Laavenjostoeguejmieh leah annje sïemes aalkoebæjhkoehtimmie jïh laavenjostoelatjkoe gaskem Bk, Arja jïh Åelkieskrirrie leah faamosne. Jïh rætnoe dle 4. raerielïhtsege Barkoekrirreste nammoehtamme sjædta.
Tjåanghkoeåvtehke,
Minngemosth sïjhtem bååstede vuartasjidh dïsse mij sæjhta aajmene tjåadtjodh goh akte dejstie tjaebpemes mojhtesijstie saemien siebriedahkese daan jaepien. Akten abpe våhkoen – vååjni ov goh abpe Saepmie – lij histovrijes sijjesne Tråantesne tjåanghkenamme. Doh gellie tjåanghkoeh saemiej gaskem gaajhkijste njieljie laantijste mijjen jïjjedomtesem nænnoestehtin goh akte åålmege. Dovne veaksehke jïh iemie dan gellielaaketje saemieh vuartasjidh Tåarjesne Tråantesne mijjen åålmegebiejjien. Jïh gellie daaroeh aaj mijjem læhkoehtin – saemien gielesne!
Aadtjen lim vihth guessine åarjelsaemien dajvesne. Tjïelkelaakan vååjnoe goh Tråanten 2017 aalkoe lea vitamijnedåarjojne sjïdteme åarjelsaemien siebriedahkese, jïh jeenjesh jiehtieh dah orre faamoem jïh gæmhpoevæljoem åådtjeme. Abpe saemien siebriedahke annje jïjnjh vihkeles aamhtesh åtna mej åvteste tjuara gæmhpodh. Maehtebe gegkiestidh dïhte nasjonaale ïedtje maam dïhte saemien åadtjoeji Tråantesne, aaj mijjese jïjnjh orre dåarjoehtæjjah vadteme mijjen guhkiebasse barkosne.
Tjåanghkoeåvtehke,
Jalhts heevehtimmievåhkoe Tråante lea nåhkeme, dle annje gellie jeatjah sjïere jïh vihkeles meerhkesjimmieh mah sijhtieh båetedh daan jaepien. Åarjelsaemien nyjsenæjja Elsa Laula Renberg jïjnjem tsåatskelesvoetem åadtjoeji Tråante-våhkoen men Saepmien jïjnjh jeatjah staalehkh. Naakenh dejstie sïjhtebe mujhtedh jïh aavoedidh daan jaepien. Akte dejstie lij Daniel Mortensson, akte gïevre åvtehke dovne båatsoen jïh politihken sisnjeli. Dïhte sæjhta vielie sijjiem åadtjodh seminaaresne mij öörnesåvva åarjemes Saepmesne mænngan daan giesien.
Daejnie dle manne raerien reektestimmiem buakteme. Gæjhtoe mov åvteste.