Doarjjaortnega mihttomearri:
Sámi institušuvnnat leat ođđahutkkálaš ja innovatiiva sámi dáidda ja kulturgaskkusteaddjit
Ortnega doarjjaohccit:
Institušuvnnat mat ožžot Sámedikki njuolggo doaibmadoarjaga kap. 5 kultuvrra badjel.
Dáidda doaibmabijuide sáhttá ohcat doarjaga:
Gáibádusat ohcama sisdollui ja hápmái:
Ohcan galgá čállojuvvot Sámedikki ohcanskovvái, ja galgá beaiváduvvon ja vuolláičállojuvvon.
Sus guhte vuolláičállá ohcama ferte leat fátmadus geatnegahttit institušuvnna. Ohcci lea geatnegahttojuvvon almmuhit Sámediggái buot dáid dieđuid mat dárbbašuvvojit ohcama meannudeapmái, maiddái dieđuid vejolaš eará almmolaš doarjagiid birra.
Buot prošeaktaohcamiid várás galgá ráhkaduvvot bušeahtta mas lea gollogeahčastat doaibmabijuid ja ruhtadanplána ektui ja prošeaktačilgehus mas válddahuvvojit prošeavtta čielga ulbmilat, vuođustus, fágalaš sisdoallu, ovdánanplána čadnojuvvon muttuide, vejolaš gaskkusteapmi, báikkálaš gullevašvuohta ja prošeavtta čađahanvejolašvuohta.
Meroštallannjuolggadusat:
Doarjja juolluduvvo čilgejuvvon ohcama ja prošeaktačilgehusa vuođul. Doarjaga vuolit rádji lea 10 000,- ru. Eanemus doarjaga sáhttá oažžut gitta 300 000,- ru.
Áššemeannudanáigi:
Ohcci sáhttá vuordit vástádusa ohcamii golbma mánu maŋŋil go mii leat ožžon ohcama, gč. hálddašanlága 11. §. Gaskaboddosaš diehtu hálddašanáššis sáddejuvvo mánu sisa dan rájes go ohcan lea boahtán.
Sámediggi sáhttá addit doarjaga sámegielat girjjálašvuođa almmuhemiide.
Gii sáhttá ohcat?
Masa sáhttá ohcat doarjaga?
Eanet dieđuid – geahča ohcanskovi ja njuolggadusaid ortnega várás
Ij naan ohtsememierie.
Dåarjoeöörnegen ulmie:
Akte hijven jïh jeereldihkie kåanste- jïh kultuvrevuekie mij saemien gellievoetem sjugnede.
Öörnegen dåarjoedåastojh:
Dåarjoe ij vadtasovvh Nöörjenregistreradamme ålkoelaanten sïeltide (NUF). Tjïelth jïh staateles institusjovnh eah maehtieh dåarjoem åadtjodh.
Maahta dåarjoem ohtsedh daejtie råajvarimmide:
Krïevenassh ohtsemen sisvegasse jïh hammose
Ohtseme edtja tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien ohtsemegoeresne, jïh edtja daatovem jïh nommevæhtam utnedh. Dïhte guhte sov nommevæhtam ohtsemisnie tjaala tjuara luhpiem utnedh dïedtem bïejedh sïeltese/institusjovnese. Ohtsije dïedtem åtna gaajhkh bïevnesh Saemiedægkan vedtedh mah leah daerpies juktie ohtsemem gïetedidh, aaj bïevnesh jeatjah byögkeles dåarjoen bïjre.
Gaajhkide prosjektide edtja budsjedtem darjodh mij åasa-aarvehtsem vuesehte ektiedamme råajvarimmide jïh finansieradimmiesoejkesjasse, jïh prosjektebuerkiestimmie mij prosjekten tjïelke ulmieh, buerkiestimmiem, faageles sisvegem, soejkesjem åvtese ektiedamme jaksoemieride, dagke aaj beagkoehtimmie, voenges vïedteldimmie jïh prosjekten tjïrrehtimmievoete.
Aerviedimmienjoelkedassh:
Dåarjoe vadtasåvva buerkiestamme ohtsemen jïh prosjektebuerkiestimmien mietie. Vöölemes dåarjoeraaste lea 10 000 kråvnah. Jeenjemes dåarjoe lea raajan 150 000 kråvnah.
Aamhtesereeremetïjje
Ohtsije maahta vaestiedassem veanhtadidh 3 askh mænngan mijjieh ohtsemem dååsteme, v. reeremelaakine § 11. Annjebodts bïevnese reeremeaamhtesisnie seedtesåvva eannan akten asken mænngan ohtsemem dååsteme.
Ulbmil
Ahte Sámediggi dan bokte go lea fágalaš eavttuid biddji, lea mielde nannemin sámi lágádusaid rámmaeavttuid.
Doarjjaoažžut
Fitnodagat mat ožžot doarjaga fertejit leat registrerejuvvon Ovttadatregistaris Norggas. Doarjja ii addojuvvo Norggas registrerejuvvon olgoriikka fitnodagaide (NUF).
Sierra gáibádusat dán ortnegis:
Galgá ráhkaduvvot geahčastat mii čájeha man stuorra oassi bruttogávpejorus leat sámegielat almmuheamit 2014:s. Geahčastaga galgá registrerejuvvon dahje stáhtaautoriserejuvvon revisor duođaštit.
Ij naan ohtsememierie.
Dåarjoeöörnegen ulmie:
Saemien institusjovnh leah orrestimmeles jïh innovatijve beagkoehtæjjah saemien kåansteste, kultuvreste jïh kultuvreaerpeste jïh mah edtjieh skreejrehtidh evtiedidh jïh orrestidh saemien institusjovnh goh sijjieh kåanste- jïh kultuvrebeagkoehtæmman.
Dåarjoedåastojh öörnegasse:
Institusjovnh mah ryöktesth dåarjoem dåastoeh Saemiedigkeste 6. kap. bijjelen Kultuvre.
Maahta dåarjoem ohtsedh daejtie råajvarimmide goh:
Krïevenassh ohtsemen sisvegasse jïh hammose
Ohtseme edtja tjaalasovveme årrodh Saemiedigkie ohtsemegoeresne, jïh edtja daatovem jïh nommevæhtam utnedh. Dïhte guhte sov nommevæhtam ohtsemisnie tjaala tjuara luhpiem utnedh dïedtem bïejedh institusjovnese. Ohtsije dïedtem åtna gaajhkh bïevnesh Saemiedægkan vedtedh mah leah daerpies juktie ohtsemem gïetedidh, aaj bïevnesh dagke jeatjah byögkeles dåarjoem åådtjeme.
Gaajhkide prosjektide edtja budsjedtem darjodh mij åasa-aarvehtsem vuesehte ektiedamme råajvarimmide jïh finansieradimmiesoejkesjasse, jïh prosjektebuerkiestimmie mij prosjekten tjïelke ulmieh, buerkiestimmiem, faageles sisvegem, soejkesjem åvtese ektiedamme jaksoemieride, dagke aaj beagkoehtimmie, voenges vïedteldimmie jïh prosjekten tjïrrehtimmievoete.
Aerviedimmienjoelkedassh
Dåarjoe vadtasåvva buerkiestamme ohtsemen jïh prosjektebuerkiestimmien mietie. Vöölemes dåarjoeraaste lea 10 000 kråvnah. Jeenjemes dåarjoe lea raajan 300 000 kråvnah.
Aamhtesereeremetïjje
Ohtsije maahta vaestiedassem veanhtadidh 3 askh mænngan mijjieh ohtsemem dååsteme, v. reeremelaakine § 11. Annjebodts bïevnese reeremeaamhtesisnie seedtesåvva eannan akten asken mænngan ohtsemem dååsteme.