Snåase - aktivyøki eatnaminie
Dïhte mij Snåasem buerkeste lea dïhte tjaebpies eatneme orkidejigujmie, Snåasenjaevrie, kultuvreeatneme, vuemieh jïh doh stoerre vaerieh.
Låarhte-Skæhkeren åålmegelaante akte stoerre bielie tjïelteste, jïh tjïelte maahta jijtjemse mierhkevaaroenommine Åålmegelaantetjïelte nammoehtidh.
Almetji gaskem jiehtieh mijjen akte kvaadratekilomeetere jïh akte gøølemejaevrie fïere-guhte, jïh dïhte gujht aaj saatnan.
Snåase aaj akte saemien jarnge aktine jïjtsinie maanaskuvline jïh internatine åarjelsaemien maanide, dïhte åarjelsaemien museume jïh kultuvrejarnge Saemien
Sïjte jienebh saemien institusjovnigujmie. Snåase dïhte aajnehke tjïelte åarjelsaemien dajvesne mij lea meatan saemien gïelen reereme-dajvesne.
Snåasen tjïelte golme njealjehts Stientjeste jïh nov gujht aktem tæjmoem Namsovseste. Dovne E6 jïh ruevtieraajroe Snåasen tjïrrh juhtieh. Snåasenjaevrien
mehkesne dïhte båeries reeremejarnge Viosen, jïh ånnetji guhkiebasse bæjjese lea daan-beajjetje jarnge. Dam sertiesti gosse ruevtieraajroe diekie bøøti 1926.
Snåase akte sïejhme dajvetjïelte. Jïjnjh altese jieliemassem jåarhteste jïh skåajjeste veedtjieh, mah lea voenen vihkelommes jielemh. Dej minngemes jaepiej
tjïelte jiene-jienebh barkoesijjieh industrijesne åådtjeme. Snåase akte åajvoeh sijjie årrodh, dovne dejtie mah voenesne berkieh jïh dejtie mah Stientjese
jïh jeatjah tjïeltine byjreskisnie minnieh.
Smaavemaanafuelhkese
Snåasen tjïelte akte buerie sijjie baajedidh maanide byjjenidh. Maanagiertesijjieh leah dejtie mah dam ohtsedieh, tjïelten faaleldahkine jallh dejnie
private. Tjïelten njieljie maanaskuvlh, akte dejstie akte skuvle åarjelsaemien maanide. Dïhte leavloem beaja saemien maanah edtjieh aktem veele øøhpehtimmiem
gïelesne jïh kultuvren bïjre åadtjodh. Åarjel-saemiej skuvlen learohkh Rørosen raejeste åarjene jïh noerhtese Lyjmeden/Raavrevijhken gåajkoe. Saemieskuvlen
lihke aaj akte åarjelsaemien kultuvregåetie gusnie jïjnjh saemien eetath. Saemiedigkie jiene-jienebh barkoeh Snåasese beaja. Akte ïedtjijes evtiedimmie
daennie suerkesne. Dïhte saemien kultuvregåetie, Saemien Sïjte, stoerre stueriedimmiesoejkesjh åtna. Snåasen akte noereskuvle gaajhkide learohkidie.
Jåarhkeskuvlen faaleldahkh lea Kråangkesne, gåabph busse jåhta fïerhten biejjien.
Sjïere sjædtoeh
Dïhte mij voenem vïhtesje lea doh sjïere sjædtoeh mah gååvnesieh. Bergsåsesne, eevre jarngen lihke, jïh Finsåsmaarkesne stoerre jïh ræjhkoes gaavnoeh
orkidejijstie. Snåasen tjïelte lea Marisko veeljeme goh altese tjïelten blomma, jïh dïhte aaj dïhte goere tjïelten mïerhkesne. Abpe 17 joekehts orkidejh
tjaalasovveme tjïeltesne. Ij leah ajve gellie aarhth, aaj gellie dejstie. Aktene sijjesne Finsåsmaarkesne gååvnese bijjelen 3600 Marisko. Dïhte faavroes
orkideje lea dïhte støøremes jïh hïervehkommes dejstie aarhtijste. Seamma Finsåsmaarkesne aaj dïhte sveekes Huldreblomen. Daate orkideje joekoen geerve
gaavnedh, bene jis daarjah gåabph edtjh vaedtsedh Finsåsmaarkesne maahtah dam gaavnedh. Aktene sijjesne tjaalasovvi abpe luhkiegøøkte mah rïesin aktene onne
sijjesne. Daate joekoen sjïere Skandinavijesne. Dïhte kaalhkeræjhkoes dajve lea mannasinie gaajhkh orkidejh gaavnoes Snåasesne.
Bergsåsen eatnemereservatesne, mij aalka Snåasen jarngen lïhke, akte eatnemebaalka gusnie bïevnesh sjædtoej bïjre daennie dajvesne.
Vijreme jïh gøøleme.
Snåase akte paaradijse disse mij ïedtjh åtna ålkone fealadidh. Daesnie bijjelen 2000 kvaadratekilomeeterh fealadæmman, råhtoej raejeste guevteli raajan.
Bijjelen gøøktestoerretjuetie gøølemejaevrieh gååvnese, jïh ij leah darhkh dovres vijredh jallh gøøledh. Fïerhten jaepien medtie 350 sarvh gehtjieh jïh naa
stoerrre låhkoem rieksegijstie. Veljesne jeatjah vijrijste aaj. Disse mij ïedtjh åtna gøøledh ij leah daerpies vaeresne minnedh. 118 kvaadratekilomeeterh
Snåasenjaevrie dusnie gællan,klitnjedeminie vuertieminie. Daesnie tjaebpies guelieh jïh aaj stoerre guelieh. Snåasenjaevresne dååpmehkh vaalteme mah leah
mahte 12 kilo. Jaevrien akte jïjtse stoerre-dååpmehketjïerte seamma goh Mjøsan. Tjïelten sisnjelds bieline, krïensen vøøste, gaavnebe Låarhte-Skæhkeren
Åålmegelaante, dïhte gåalmede støøremes åålmegelaante laantesne. Snåasesne utnebe aaj naa jïjnjh juvrh goh råate, gierhkieh, duvrieh jïh vaanhterdimmie
snöölhkh.
Kultuvrevoene
Snåasen tjïelten akte ræjhkoes jïh vijries kultuvrejieleme. Musihkejieleme lea joekoen hijven jïh daesnie maahtah jïjnjem gïehteldidh. Gellie faaleldahkh,
dovne laavlomen, musihken, teaterem jïh gaarsjelimmien sisjnjeli. Volleyball jïh juelkietjengkere stenkieh, seamma treavkavuetjeme jïh tjoejkeme. Aaj åenehks
geajnoe Bjørganen gåajkoe jïh dejtie alpinedeavide dusnie. Jïjnjh dejstie orre almetjijstie kultuvrejieliemasse lea tjïelten kultuvreskuvlen tjïrrh båateme.
Kultuvreskuvle faaleldahkem vadta gaajhkesidie mah dam sïjhtieh jïh skuvlem vaedtsieh.
Eadtjohke båetije biejjieh
Jaepien 1999 åehpies sjïdti sjïere mineralegaavnoeh lij vueptiestamme vaerine. Akte dajve gusnie ålvoes stoerre veahkah easkoegierkine jïh magnesittine
joekoen hijven vuekine, maahta jijnjem jiehtedh båetije biejjide, jïh stoerre bigkedimmie voenesne buektedh. Daelie barkeminie dejtie gaavnojde
goerehtalledh, guktie voenen årrojh stoerre vuartoeh utnieh maam daate sæjhta båetije biejjien buektedh.
Sïeterevoene Snåase
Mænngan åålmegelaante tseegkesovvi, stuerebe fokusem miehtjiesvierhtide, kultuvreeatnamasse jïh sïeterevuekide, dellie Snåasen laanteburriealmetjh vihth
aalkeme sïeterdidh. Gellie sïeterh Snåasesne ohtje-fealadimmiejgujmie giehtelieh mah våaromem utnieh mielhkiedorjesasse sïeterisnie.
Guektienkultuvrelle tjïelte
Snåase tseegkeme goh akte vihkeles jarnge dan åarjelsaemien kultuvrese. Åarjel-saemiej skuvle, åarjelsaemien maanagierte, Saemien Sïjte
båatsoeburriejreereminie jïh Saemiedigkine, saemieraadijove, åarjelsaemien hearra jïh Snåasem guektiengïeline tjïeltine tseegkeme, dejnie viehkiehtieh.
Stuerebe fokusen tjïrrh dan åarjelsaemien gïelese jïh evtiedimmiebarkose, tjïelte sæjhta viehkiehtidh dovne åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestidh.
Sist oppdatert 03/24/2009