Jaememe jïh juvleme

Ij leah man fuehpie. Gellien aejkien lïhkemes slïekth ålvehtehtieh jallh gåavvarostoeh gosse guhte sealadamme. Sijhtieh maam joem dallah darjodh. Gellien aejkien dellie raeriem åadtjoeh vuertedh. Tijje gååvnese ussjedidh.

höstlöv

höstlöv Foto: Maria Svensk

Jïjnjemes aejkien skïemtjegåetie, servicegåetie jallh jis faaradamme polise bollem gorrede. Vuartasjieh juktie bolle bïltegåatan båata, juktie ij ennje daarpesjh ussjedidh gæstoem åestedh. Dellie maahta raeffesne ussjedidh guktie juvledh. Vihkeles gåvnahtidh, sjïere gosse minngiegeatjesne – jaememe. Dellie voeth jïh vuekieh gosse juvledh soelkedasse maahta årrodh jïh dåarjedidh gosse sårkosne.

Voestes maam darjodh
Åvtesne dallegh hearran gåajkoe mïnnin goss guhte sealadamme. Daan biejjien dan byjreske skaehtie-åajvohkasse bievnede. Maahta hijven årrodh dejnie aelkedh gosse processem juhtiehtidh. Desnie vihtiesti juktie luhpiem åtna åemie-almetjem juvledh jallh jis båeltedh. Skaehtie-åajvohkistie aaj jeatjah tjaatsegh åadtjoeh goh daaroen registerutdrag (daerpies gosse baanghkine soptsestidh), vïhtesjimmie guhte sealadamme jïh gieh dan fuelhkieh (daerpies aerpie-juakose).

Govlehtidh åålmeginie
Bööremes jis fuelhkie jïjtse åålmeginie govlehtieh jïh dejnie giem sæjhta hearrine edtja årrodh gosse juvledh. Dellie aaj maahta ektesne raeriestidh mij biejjide juvleme-gyrhkesjimmiem utnedh jïh fuelhkie åvtelh-bodti daejrieh hearram åadtjoeh maam sijhtieh. Ij daarpesjh hearram jïh biejjiem juvleme-gyrhkesjæmman juvleme-byråen tjïrrh dongkedh.

Hearrine jallh diakonine soptsestalledh
Gosse guhte sealadamme dellie iemie jaemiedistie bïlledh jïh båasarostedh. Gosse sårkosne jïh jaememe mijjem jaksa dellie dovne bolle jïh sealoe vaajveminie. Muvhtine sårkoe domtoe löövles oktegimsie guedtedh. Hearrah jïh diakonh leah vaane almetjh råakedh nemhtems staelpine jïh dej leah dïedte sjeavohth årrodh. Soptsesth dejnie dov byjreske åålmeginie. Ij vuekie gååvnese guktie sårkodh – gaajhkesh dam darjoeh jïjtjene vuekien mietie, jïh ij akte vuekie buerebe mubpeste. Mijjieh daarpesjibie guarkedh jïh daejredh sårkojne ovmessie vuekiej mietie barkebe. Muvhth gåavvarostoeh jïh vaejviedieh dan åvteste ij leah gåessie gænnah jeehti jallh darjoeji dam maam sijhtieh jiehtedh jallh darjodh, muvhth aaj måeresne oktegh sjïdteme. Aaj maehtebe geahpanidh, jis dïhte gie sealadamme guhkiem skïemtjeles orreme jïh jaememe skeamtjohkem dellie lutnjeste.

Gosse jieleme jorkese

Skapad: 2011-04-04 14:20:00

Gosse mij akt mijjen jieliemisne heannede, dïhte maahta stööremes læhkoe jallh håjnoes sårkoe årrodh. Gosse maana reakede jïh fualhkan orre almetje båata jallh gosse voelpe sealede jïh jieleme domtoe lyövlehke. Svïenske gærhkoe sæjhta desnie årrodh dåarjedidh jïh viehkiehtidh gosse staelhpesne. Gærhkoen vuekine jïh guktie dåemiedidh dïhte Svïenske gærhkoe sæjhta jearsoesvoete aavosne jïh sårkosne årrodh, gosse mijjen jieleme jorkese.
Jupmelen gieriesvoete jïh hokse gaajhkh almetjidie faarhmeste jielemen ovmessie boelhkine.

Gosse juvledh

Skapad: 2011-04-04 14:20:00

Svïenske gærhkoe abpe laantesne åejvie gosse åemie-almetjh juvledh, badth ij Stuehkien staaresne jïh tjïeltesne Tranås gusnie tjïelte åejvie.

Juvleme-åejvien dïedte dovne kroepte-sijjiem öörnedh, gosse juvledh jallh båeltedh jïh byjreske juvleme-gyrhkesjæmman. Dam maaksa juvlememaaksoen tjïrrh maam gaajhkesh maeksieh jalhts lïhtsegh Svïenske gærhkosne leah jallh ij. Jis dïhte åemie-almetje lij lïhtsege Svïenske gærhkosne ij gænnah daarpesjh dejstie jeatjah gærhkoen dïenesjimmiej åvteste maeksedh.

Statistihke:
Fïerhten jaepien medtie 90 000 juvlelgieh. 80% dejstie dan Svïnske gærhkoen öörnegen mietie.  Medtie 24 000 (medt. 120/biejjesne) kroeptese juvlelgieh, dïhte medtie 25 % dejstie mestie juvlelgieh.

Juvleme

Skapad: 2011-04-04 14:20:00

Vijrieslaakteje maahta jiehtedh dïhte juvleme lea gosse åemie-almetjem dåajvohte abpe tijjem gorredidh jïh dej vuekiej mietie mejtie disse ektiedamme.

Abpe Juvlemem maahta golme ovmessie åejvie-aamtesi mietie juekedh: dïhte mij daerpies darjodh gosse guhte sealadamme, dïhte juvleme jïh gosse kroeptese bïejedh.
Dïhte åemie-almetjen gåetien dïedte öörnedh dïhte mij daerpies jïh juvlemen bïjre öörnedh. Juvleme-entreprenööre dejnie maahta viehkiehtidh.

Juvleme maam hearra gærhkosne jallh kapellesne juhtehte gohtje juvleme-gyrhkesjimmie. Dam joe gærhkoe-åasine maakseme jïh disse ij mij vielie daarpesjh maeksedh jis dïhte åemie-almetje lïhtsege Svïenske gærhkosne.

//