Onne maana tjööjjijste – maam maahta jïjtje darjodh?
Magsjuka hos barn - vad kan man göra själv?

  • Maana daarpesje jovkedh. Muvhtene maahta aelhkemes jovkemsem bustetjinie daamhtaj vaeltedh jïh onn’ohtje fïerhten aejkien.

Vaejvieh varki båetieh

Gosse maanah tjööjjijste dellie daamhtemes voeksedieh jïh skovrestieh. Maehtieh aaj tjööjjijste jïh vaejliem utnieh. Skïemtjelasse daamhtemes infeksjovneste mij virusistie. Onne maanine daennie tekstesne lea maanah vïjhte-govhte jaepiej raajan.

Dah vaejvieh pruvhkieh aelkedh måedtie biejjiej dan mænngan maana suetiem åadtjoeji jïh varki båetedh. Daamhtaj jienebe fuelhkesne jallh aarehskuvlesne skeamtjoeh. Daamhtaj infeksjovne buarene naan biejjiej raejesne. Voeksenassh gelkieh dennie voestes dygnesne, mohte skovretassh maehtieh våhkoem utnedh.

Eah maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste

Galkemh jïh saelhtieh laahpa gosse tjåejjie galka jïh voeksede. Eah onne maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste goh geerve almetjh. Jis onne maana jienebe galkemem teehpie goh jåvka dellie varkebe nåakebe sjædta. Jïlle vaejlie dorje maana jienebe galkemem teehpie. Dïhte dan vihkeles jovkemem vadta voestes raejeste gosse infeksjovne aalka. Nööremes maanah ij töölh gosse dan vaenie jovkedh.

Jis maanam njamma jallh boehtelinie bïepmehte

Jis maanam njamma edtja dejnie jåerhkedh. Byöroe daamhtebe njamma. Jïlhts maana jåarhka voeksedidh edtja jåerhkedh maanam daamhtaj njammedh. Seamma jis beapmoeh boehtelinie vadta. Jis ij maana sïjhth njammedh maahta pryövedh buhtjedh jallh pumpedh jïh mielhkiem bustetjinie vedtedh. Maahta gïetine jallh pumpine buhtjedh. Sjïehteles pumpem maahta apotehkesne åestedh.

Jis maana tjarki skovretassh åtna ij nuekies mïelhkine, maana daarpesje jeatjah jovkemesh dan sijjeste åadtjodh.

Jovkeme

Jis maana tjarki voeksede dellie jovkemem bööremes. Jovkeme maanide gååvnese apotehkesne. Jovkemisnie saelhtie jïh kråahpe dam daarpesje jïh hïerven sjædta.

Jis maana tjarki voeksede dellie göökte bustetjh fïerhten vïjhteden minudtine jovkemem vadta. Dygnen mietie jienebe jovkemem daarpesje enn veanhta, vuesiehtimmien gaavhtan akte jaepien båeries maana medtie akte lïjhterem daarpesje.

Muvhtene kaanne maana aelhkebe jeatjah jovkemem jåvka. Dellie tjuara dejnie pryövedh, juktie vihkielommes maana jåvka. Aellieh dan sieties jovkemem maanese vedtieh, vuesiehtimmien gaavhtan bruvsem jallh aaloem, juktie ååpsen jïjnjh dïjnegh skovrehtassem vedtieh. Aellieh lightjovkemsidie vedtieh juktie dej sisnie ij naan dïjnegh.

Gosse ij voeksedh mohte tjåejjie galka

Daamhtaj ij voeksedh mohte tjåejjie ennje galka. Jis maana skovrehtassem åtna jïh dïhte njamma edtja barre dam jåerhkedh goh aarebi. Jis ij maana njammh, maahta ietniemïelhken sijjeste, rijse- jallh majsejoptsem vedtedh. Aalka onn´ohtje voestes vedtedh jïh vuartesje jis maana beapmoem aajmone åtna.

Gosse maana sæjhta aelkedh byöpmedidh dellie hijven sïejhme beapmoeh vedtedh jïh dïsse buejtiem lissine pleentedh. Jis sæjhta maahta viskeroehtsejoptsem vedtedh, viskesroehtsepureeste jïh tjaetsiem dorjeme maanide båarasåbpoe govhte askh. Ussjedh moeremuerjijste mïlskene jïh gosse tjarki skovrehtassem åtna ij edtjh elliesgerniejoptsem vedtedh. Vuertieh dej fibereræjhkoes beapmoejgujmie goske maana vervesne viht.

Jis viht aalka voeksedidh

Jis maana viht aalka voeksedidh, vedtieh dellie jienebe jovkemesh, mohte geehth olles maana samhtjan sjïdth.

Guktie suetiem heerrede?

Juktie tjåejjieskïemtjelasse laaneste lea hijven jis dovne maana jïh abpe fuelhkiem gïetide bissieh galkijes tjåaline dovne åvteli edtjieh byöpmedidh jïh ohtjegåetiemïnnemi mænngan jïh gaajhkesh jïjtje njaamelijniem utnieh jallh aktenaejkien-njaamelijniem utnieh. Maahta aaj ohtjegåetiestovlem daamhtaj reejnedh.

Jis maana raajhpesem åtna hijven jis dejtie voessese rijtie åvteli dejtie tsumhtsiedåtnose beaja. Reejnie binhtemebuertiem nåhtoen mænngan jïh bïssh gïetide eensilaakan raajhpesemålsomen mænngan.

Maanah edtjieh gåetesne årrodh gosse voeksedieh jallh skorkestieh. Jïh maana aarehskuvlesne jallh fuelhkiemaanagiertesne maahta bååstide gosse ij voeksedh jallh skorkesth göökte biejjide.

Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh

Edtja hoksem ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie ryöktese jis maana daamhtaj skorkeste jïh voeksede jïh vuesehte dïhte vaenie galkemem åtna, dïhte sæjhta jiehtedh jis dïhte sæjloes jïh samhtjan, ohtje gadtja jïh ij åajsoeh stååkedidh. Byöroe aaj hoksem ohtsedidh ryöktese jis dan lissine aaj vaejliem åtna jallh tjööjjijste, jallh jis skovrehtassesne vïrre jallh seejkenjohkh.

Edtja skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jallh hoksejarngem gaskesadtedh jis ij maana buarenh dygnem, jallh jis maana eadtjohke mohte skovrehtassem guhkebe göökte våhkoeh åtna.

Jis maana nuerebe govhte askh voeksede jallh skorkeste edtja åålegh skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.

Jis maana skovrehtassem feeleme ålkoelaantesne åådtjeme edtja hoksejarngem jallh maanadåakteredåastovem gaskesadtedh.

Publicerad:
2013-12-02
Redaktör:

Redaktööre: 

Jenny Magnusson Österberg, 1177 Vårdguiden

Granskare:

Goerehtæjja: Leif Ekholm, maanadåaktere, Barnhälsovården, Örebro

Illustratör:

Illustratööre: Lotta Persson, illustratööre, Göteborg