Jis ij såjhtojne fuakah
Om man inte är nöjd med vården

Reaktam åtna laejhtedh

Skïemtjijinie healsoe- jïh skïemtjehoksesne reaktam åtna sjædta seahkarimmine dåastoehtamme jïh bïevnesh, mejtie guarkoe, åådtje healsoen, dej goerehtimmiej jïh båehtjierdimmiej bïjre mejtie evtiedieh. Aaj edtja hijven hoksem buerie kvalitehtine åadtjodh.

Jis ij fuakah hoksine maam åådtjeme jallh ij fuakah dåastoehtimmine, reaktam åtna laejhtedh jïh dan bïjre mïeledh. Dïhte maahta årrodh unnebe dåeriesmoerijste geerve tsiehkide mestie skaarah sjïdteme jallh jaameme. Maahta aaj bæjhkoehtimmiem darjodh mejnie meala barkoem buerebe dan mænngan maahta juhtedh.

Gååvnese ovmessie sijjieh gåabph maahta laejhtemem seedtedh. Hijven jis tjaaleldh vaestiedassem birrie gosse laajhta dan gaavhtan maahta vaestiedassem raeffesne lohkedh jïh lïepedh båajhtode guarkedh.

Voestes iereste hoksebarkijidie laejhtedh

Hijven voestes iereste dåakterinie jallh jeajtah hoksebarkijinie mejtie goerehtimmide jïh båehtjierdimmide dorjeme. Daamhtaj maahta tjoelmedidh jis båajhtode guarkeme jïh vaahram unnede daate ikth vielie deahpede. Maahta aaj åejvine goevtesisnie gusnie hoksem åadtjoeji soptsestalledh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoeåejvine ortopededåastoevisnie.

Jis lea tjïelten healsoe- jïh skïemtjehokse vuesiehtimmien gaavhtan hïejmeskïemtjehokse dellie skïemtjesåjhterasse man medisijneles dïedtem åtna soptsestalledh, aaj MAS:em gohtje, tjïeltesne.

Mejtie laantedigkien jïh tjïelten dïedte hoksesne juaka ovmessie dajvi gaskem laantesne. Maahta tjïeltem jallh laantedigkiem gihtjedh gïen dïedte hoksem åtna. Daamhtaj tjïelten dïedte aelhkebe hïejmeskïemtjehoksem åtna jïh laantedigkie jienebe avansereles hoksem hïejmesne dorje.

Laejhtemh dåastoehtidh

Goevtese mïsse maahta vuajnoeh vedtedh lea skïemtjijemoenehtsasse. Skïemtjijemoenehtse edtja meatan årrodh jïh jolle skïemtjijevihtiesvoetem healsoe- jïh skïemtjehoksesne evtiedidh.

Moenehtse edtja gaajhkine laantedigkine årrodh desnie laejhtemh jïh vuajnoeh dåastodh gaskem jeatjebem dåastoehtimmie, diagnose, medisineereme, maaksoeh, sjeavohtsvoetegyhtjelassh jïh hoksegarantije. Politihkerh moenehtsen lïhtsegh jïh barkijh laejhtiemidie gïetedieh. Moenehtsen politihkerh jïh barkijh sjeavohtsvoetedïedtem utnieh.

Patientnämnden/Skïemtjijemoenehtse frijjetjåadtjome healsoe- jïh skïemtjehokseste jïh dïhte åesehts dïsse bïeljelidh gyhtjelassigujmie jallh laejhtemigujmie.

Healsoe- jïh skïemtjehoksi lissine aaj baeniehokse meatan skïemtjijemoenehtsen barkoesuerkine mejtie laantedigkie jïh privaatebaeniehokse dorje mejtie laantedigkie ellies jallh bieliem dejstie maaksa.

Aaj healsoe- jïh skïemtjehokse mejtie tjïelth darjoeh, jallh tjïeltigujmie latjkoen mietie, jïh dam sïejhme såjhtoem Socialtjänstlagen/Sosiaaledïenesjelaaken mietie mejtie åådtje healsoe- jïh skïemtjehoksine.

Skïemtjijemoenehtse maahta viehkiem åadtjodh vuesiehtimmien gaavhtan

• bïevnesh mah daarpesje juktie maahta gorredidh ïedtjh mah healsoe- jïh skïemtjehoksesne åtna
• hoksebarkijh gaskesadtedh
• reaktoe åajvieladtjesem gaavnedh
• vuartasjimmieh jïh mah båajhtode reektede maam tuhtjie rovnegs lea hoksevedtiejasse jïh hoksegoevtesinie.

Dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh laejhtemh goerehtidh

Maahta dovne ringkedh jïh seedtedh tjaaleldh laejhtemh skïemtjijemoenehtsasse. Barkijh edtjieh laejhtiemidie goerehtidh jallh reaktoe goevtesem bïeljelidh.

Skïemtjijegoevtesen ij leah reakta nænnoestidh jis skïemtjehoksebarkijh maam akt båajhtode dorjeme jallh ij. Dïhte lea gyhtjelasse maam barkoeåejvide jallh åejvieladtjide goh Sosijaaleståvroe edtja vaestiedidh.

Gaskesadtemebïevnesh skïemtjijemoenehtsasse edtja gååvnesidh gusnie datne hoksem åådtjeme jïh laantedigkien webbesijjine.

Kvalitehtem jïh vihtiesvoetem vååksje

Sosijaaleståvroe lea vååksjemereereme healsoe- jïh skïemtjehoksen åvteste jïh vååksje gaskem jeatjebem darjomh juktie skïemtjijevihtiesvoetem öövtiedidh, skaarah heerredidh jïh vaahrah hoksesne vaeniemdidh. Sosijaaleståvroe edtja vuartasjidh mestie deahpadimmieh sjïdteme, guktie gohtje systemefiejlie, jïh maam maahta darjodh guktie ij ikth vielie deahpedh.

Sosijaaleståvrose maahta deahpadimmiem jallh sjïere barkijem bæjhkoehtidh. Bæjhkoehtimmesne ij daarpesjh tjaeledh gie jallh gïeh dïedtem utnieh deahpadimmien åvteste. Gaajhkh gïeh healsoe- jïh skïemtjehoksebarkijidie govlesuvvieh, seamma jis tjïeltesne, laantedigkesne jallh privaate healsoesïeltesne berkieh, maahta bæjhkoehtidh.

Bæjhkoehtimmie maahta aaj laejhtemem åårganisasjovnen vööste årrodh jallh sïejhme fiejlieh skïemtjijevihtiesvoetesne maam daarpesje staeriedidh. Laejhtemh edtja sjïeki namhtah goerehtidh. Ij daarpesjh jïjtje daajra gie fiejliem darjoeji jallh maam båehtjierdimmeste liejmie dïhte nuekies deahpadimmiem bæjhkohte.

Sosijaaleståvroe maahta aaj åårganisasjovnem, vuesiehtimmien gaavhtan laantedigkiem, jïh aktem hoksebarkijistie laejhtedh. Maahta dam aaj darjodh jïlhts ij naan laejhtemem jallh bæjhkoehtimmiem gååvnese skïemtjijistie jallh dej lïhkemes fuelhkeste. Jis daarpesje skïemtjijevihtiesvoeten åvteste maahta aaj Sosijaaleståvroe njoelkedassh nænnoste mah åårganisasjovne tjuara dåeriedidh. Sosijaaleståvroe maahta aaj sjæjsjalidh ierieh skïemtjijemoenehtasse buektedh. Ij maehtieh Sosijaaleståvroen sjæjsjalimmiem klååkedh.

Bæjhkoehtimmieh deahpadimmijste mah lea laaken vööste polijsese buakta. Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis skïemtjehoksebarkijh laajhta seksuellen daaresjimmien jallh daaresjimmien åvteste.

Dovne bæjhkoehtimmie Sosijaaleståvrose jïh Sosijaaleståvroen sjæjsjalimmieh leah byjjes tjaatsegh mah gaajhkesh gïeh sijhtieh maehtieh lohkedh. Mohte skïemtjijejournaalh jïh seammaleejnh tjaatsegh lea sekretessen nuelesne.

Lex Maria-bæjhkoehtimmide dåerede

Sosijaaleståvroe gïetede dah mah gohtje Lex Maria-bæjhkoehtimmieh, gosse hokse jïjtje edtja alvas deahpadimmieh bæjhkoehtidh. Lex Maria-bæjhkoehtimmiem edtja goerehtidh juktie skïemtjijevihtiesvoetem vihtiestidh. Destie maahta sjïdtedh Sosiaaleståvroe hoksebarkijidie bæjhkohte Healsoe- jïh skïemtjehokse dïedtemoenehtsasse, HSAN.

Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtse (Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd)

Ajve Sosiaaleståvroe, Justitiesaadthalma (Justitieombudsmannen) jïh Justitiekansleere (Justitiekanslern) maahta bæjhkoehtidh Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtsasse, HSAN. Dam edtja darjodh jis sjïekh gååvnesieh vaarjelimmiedarjomi bïjre nænnoste, dïhte sæjhta jeahta rutijnh jïh barkoevuekieh mah feerlege tjöödtjehtehtedh. HSAN maahta pryövedh jïh sjæjsjalidh dan bïjre:

• legitimasjovnem bååstede vaeltedh dåakteristie jallh skïemtjesåjhteristie gie idtji sov barkoem reaktoeslaakan dorjeme
• pryövoetïjjem nænnoste, mij lea dåaktere jallh skïemtjesåjhtere tjuara vååksjemen nuelesne årrodh kaanne golme jaepiej raajan, aaj sjïere soejkesjem dan tïjjen mietie darjodh
• gaertjede dåakteren reaktam daalhkesh vedtedh jallh nænnoste dïhte ij luhpiem utnieh.

Polijse, skïemtjijeåårganisasjovnh jïh politihkerh

Jis meala maam akt laaken vööste lea dorjeme hoksesne maahta polijsese bæjhkoehtidh. Maahta vuesiehtimmien gaavhtan bæjhkoehtidh jis naakenem jeemi. Sveerjesne ij leah sïejhme dagkeres bæjhkoehtimmieh åtalese jïh dåapmose juhtieh, juktie dïhte brottslagstiftninge kreava guktie gohtje uppsåt jallh grov oaktsamhet jis maahta dam bæsvodh.

Skïemtjijeåårganisasjovnh maehtieh såemies aejkien viehkine årrodh gïetedimmine iereste mah leah laejhtemen bïjre. Dah maehtieh såemies ierine vierhtiedidh gåabph edtja laejhtedh jïh aaj viehkiehtieh bæjhkoehtimmiem tjaeledh.

Diskrimineringsombudsmannen/Diskrimineremesaadthålma, DO, diskrimineeremen vööste barka. Jis meala båajhtode vuekine gïetedamme tjoelen, tjoeleidentiteeten, tjoelejiehtegi, aalteren, etnijhken govlesovvemen, religijovnen jallh jeatjah jaahkoen, svihtjemeheaptoen jïh seksuellen syjhteden åvteste, maahta dam DO:ese bæjhkoehtidh.

Dïhte åålegh nuepie dejtie skïemtjehoksepolitihkeridie laejhtedh gïeh politihken dïedtem laantedigkesne jallh tjïeltesne utnieh.

Naaken laantedigkine gååvnesieh sjïere skïemtjijesaadthålmah, såemies aejkien aaj dejtie gohtje skïemtjijetjirkije jallh skïemtjijetsïeglh.

Jis vuesiehtimmien gaavhtan damta nåakes dåastoehtamme jallh jeatjah vuekine idtji hoksem fuakah maahta dejtie gaskesadtedh. Skïemtjijesaadthålma maahta viehkine årrodh jïh jeatjabidie vuesiehtidh jis idtji vaestiedassem fuakah maam åådtjeme dan mænngan voestes ryökesth skïemtjehoksebarkijidie bïeljelamme.