Man dovres daalhkesh reseptesne?
Vad kostar läkemedel på recept?

Vaarjelimmie jolle maaksovi vööste

Staate subvensjovnerade, dïhte sæjhta jiehtedh ekonomeles dåarjoem vadta, gosse daalhkesh daarpesje jïh naan jeatjah vaaroeh maam maahta daarpesjidh gosse såemies skïemtjelassem åtna. Jeenjemes daalhkesh mah reseptine tjaalasåvva lea subvensjovnereme. Subvensjovnem Lagen om läkemedelsförmåner bïhkede. Dïhte vaarjelimmie jolle maaksovi vööste maam laake vadta beajjetjen gohtje jollemaaksovevaarjelimmie.

Laaken mietie:

• rabadtem åådtje dan mietie maam gohtje jollemaaksovitråahpam jeenjemes daalhkesi åvteste, p-pillere jïh stomiartihkelh
• ij maam akt maeksieh åtnoeartihkeli åvteste mejtie daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie buakta jïh jijtje medisinererem vååksje, vusiehtimmien gaavhtan heerrehkh förredïjnegemöölemasse
• åådtje sjïere vaarjelimmien jolle maaksovi vööste såemies beapmojde maanide nuerebe 16 jaepien båeries.

Åasah jïh subvensjovne

Tandvårds- och Läkemedelsförmånsverket, TLV, dïhte dan reereme mij åasaj jïh subvensjovni bïjre sjæjsjale. Gosse TLV edtja subvensjovnem bïjre sjæjsjalidh dellie daalhkesem vuartesje jis aevhkiem vadta mij dïhte maaksove mij båata jis dam subvensjovnerede. Aevhkie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh buerebe healsoe jïh guhkebe jielemegåhkoem. TLV aaj vuarjesje jis åtnoem daalhkesistie maahta siebriedahken maaksovh vaeniedidh, vuesiehtimmien gaavhtan operasjovnh, skïemtjetjaelemh jallh voeresehokse.

Daalhkesesïelth maehtieh jïjtje veeljedh daalhkesem doekedh jollemaaksovevaarjelimmiem ålkoelisnie. Dellie åasam frijje, dïhte sæjhta jiehtedh daalhkesesïelte jïjtje åasam sjæjsjele. Daalhkesi åvteste mij ij leah jollemaaksovevaarjelimmesne åådtje jïjtje abpe maaksovem maeksedh.

Naan daalhkesh maehtieh gaertjiedamme subvensjovnem utnedh. Dïhte sæjhta jiehtedh daalhkese lea subvensjovneradamme sjïere skïemtijedåahkan jallh edtja sjïere skïemtjelassem båehtjierdidh.

TLV jïh FASS webbesijjieh utnieh gusnie maahta vuejnedh jis daalhkesem lea subvensjovneradamme jallh ij leah.

Aelpemes alternatijve mïsse maahta målsodh

Muvhtene gååvnese jienebe seammavierhtegs alternatijvh akte daalhkesasse. Dejtie gohtje generikeles daalhkesh. Dej sisvege seamma jïjnjh seamma ïebne jallh ïebneste jïh seamma effektem utnieh. Mohte maehtieh vååjnodh ovmessie vuekine jïh ovmessie sisvege utnedh, vuesiehtimmien gaavhtan konserveremevierhtieh. Dah maehtieh ovmessie daalhkessïelti luvhtie båetedh jïh ovmessie åesieh utnedh. Dah alternatijvh maehtieh sinsitnine målsodh apotehkesne. Dïhte lea Läkemedelsverket mij nænnoste mah daalhkesh jeatjine åådtje målsodh.

Jis jïjnjh generikeles daalhkesh gååvnesieh jïh dam maam reseptesne tjaaleme ij leah aelhpemes tjuerieh dah apotehkh dejtie målsodh alternatijvese mij lea maarhnan aelpemes åasa. Dïhte lea barre dïhte aelpemes alternatijve maam lea ellies subvensjovnereme. Maahta veeljedh dam dovrebe daalhkesem åestedh maam reseptesne tjaaleme, mohte dellie tjuara jïjtje gaskemaaksovem maeksedh, dïhte ij leah meatan jollemaaksovevaarjelimmesne. Jis ij sïjhth dam alternatijvem mïsse apotehke molse jïh ij dam maam reseptesne tjaaleme maahta jeatjah generikeles alternatijvem veeljedh. Mohte dellie tjuara jïjtje gaajhkem maeksedh. Barre dïhte mij reseptesne jïh aelpemes daalhkesem mïsse maahta målsodh mij lea subvensjovnesne. Dan sjïekenistie ij naan edtjh jienebe maeksedh enn daerpies jis gååvnesieh jienebh seamma såarhtesne ovmessie åeside.

Jis medisijnen sjïekenistie tjuara daalhkesem sjïere fabrikateste nåhtadidh maahta dåaktere dam reseptese tjaeledh ij maehtieh daalhkesem målsodh. Dellie ij daarpesjh dam lissie-åasam maeksedh jis daalhkesem lea jollemaaksovevaarjelimmesne. Medisijnen sjïeke maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis allergijeles klaerieïebnen vööste maam tabledtesne gååvnese jallh jis gïerve sjïere aeskiem rïhpestidh.

Boelhken vaaroe

TLV sjæjsjele guktie dah åasah sjidtieh mænngan daalhkesesïelth åasajeatjatehtemem ohtsedamme. Daalhkesen åasa maahta, ohtsemen mænngan, fïerhten asken jeatjahtehtedh.

Generiken daalhkesi bïjre dïhte alternatijve man vueliehkommes åasa dïhte lea boelhken sæjjasadtje. TLV apotehkide bæjhkohte mah alternatijvh mah leah boelhken sæjjasadtje jïh mejtie edtjieh målsodh. TLV aaj göökte reservealternatijvi bïjre bæjhkohte jis boelhken sæjjasadtje nåhka. Dïhte maahta askeste askese jeatjahtehtedh mij alternatijvese apotehkh målsodh.

Boelhken sæjjasadtje dan gaavhtan dah skaehtievierhtieh mah daalhkesen subvensjovnese juhtieh edtjieh ryöhkedh dan jijnjemasse jïh dan gellie goh gåarede.

Boelhken sæjjasadtje lea seamma gaajhkine apotehkine. Muvhtene apotehke feerh jïjnjh åesteme boelhken sæjjasadtjeste. Dellie apotehke åådtje dam doekedh båetijen asken aaj. Destie båata maahta dovne öövteben asken sæjjasadtjem aktene apotehkesne jïh daan asken sæjjasadtjem jeatja apotehkesne faaleldahkine åadtjodh.. Dah göökte vaaroeh maehtieh ovmessie åasah utnedh.

Jeenjemes 2 200 kråvnah fïerhtene jaepesne maaksa

Jollemaaksovevaarjelimmien tjïrrh jeenjemes 2 200 kråvnah maaksa boelhkesne mij lea jaepiem. Dïhte jaepie jollemaaksoveboelhkem gohtje.

Jollemaaksovevaarjelimmie daalhkesidie mejtie reseptesne åådtje jïh mejtie TLV lea mieriesovveme edtja subvensjovneradidh. Dïhte lea aaj åtnoeartihkelh mejtie maam gohtje viehkievierhtiekåarhtesne åådtje.

Jeenjemes daalhkesi åvteste maaksa dam maam gohtje jïjtjemaaksovem fïerhten aejkien gosse dejtie reseptesne veedtjie goske 2 200 kråvnah jaksa. Seammalaakan åtnoeartihkelidie maam daarpesje gosse stomijem åtna.

Muvhth daalhkesijstie ij naan jïjtjemaaksovem maeksieh. Jis insulinebåehtjierdimmie diabetesem åtna dellie ij maam akt insulinen åvteste maeksieh. Jis skïemtjelassem åtna mij suetievaarjelimmielaaken nuelesne laantedigkie maaksa abpe åasam daalhkesen åvteste mij laanestimmiem vaenede, vuesiehtimmien gaavhtan viruseheerreden daalhkesh hiv:en vööste.

Såemies laantedigkie abpe jallh bieliem jïjtjemaaksovistie muvhti daalhkesi jïh skïemtjijedåehkiej åvteste maaksa, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerem noere nyjsenæjjide.

Ij maeksieh åtnoeartihkeli åvteste maam daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie vaalta jïh jïjtje medisineeremem vååksje. Vuesiehtimmieh dagkerh åtnoeartihkelidie leah stritjkh jïh tsåarah vïrredïjneghmööleminie.

Jïjtjemaaksove jollemaaksovetråahpen mietie

Gosse aalka jollemaaksoveboelhkem jaepesne abpe åasam daalhkesi jïh stomiartihkeli åvteste goske ektesne lea maakseme 1 100 kråvnah. Dan mænngan jïjtjemaaksovem unnede daltesi mietie dejnie maam gohtje jollemaaksovetråahpen mietie. Fïerhte orre åesteme aalka dehtie maaksovistie maam jakseme gosse minngemes aejkien maam akt åasteme jïh bæjjese tråahpen mietie guatsa.

Gosse 2 200 kråvnah maakseme dellie ij daarpesjh vielie maeksedh boelhkesne mij aajmene jollemaaksoveboelhkesne. Dah daalhkesh mejtie veedtjie tjuerieh meatan årrodh jollemaaksovevaarjelimmesne. Gosse jollemaaksoveboelhke orreje, aalka vihthorre boelhkem gosse vihth åesiestidh, seamma saaht gusnie lea jollemaaksovetråahpesne.

Naemhtie jollemaaksovetråahpa jåhta 

Tabelle vuesehte guktie jollemaaksovevaarjelimmie daltesinie åasam vaenede.

Sjïere beapmoeh maanide

Aaj beapmoeh maanide mah nuerebe 16 jaepieh jïh sjïere skïemtjelassh utnieh, vuesiehtimmien gaavhtan glutenintoleranse, lea subvensjovneradamme. Dah beapmoeh olkese tjaalasåvva dïsse maam gohtje beapmoehöörnemisnie, jïh åådtje dejtie veedtjedh guhkemes 90 biejjieh fïerhten aejkien. Maaksa jïjtjemaaksovem 120 kråvnah fïerhten aejkien, men ij leah dïhte meatan jollemaaksovevaarjelimmesne.

Man jïjnjh åådtje fïerhten aejkien åestedh?

Ij maehtieh man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne. Dam maam åådtje åestedh edtja soejkesjen mietie 90 biejjieh ryöhkoeh, dïhte sæjhta jiehtedh medtie golme askh. Preventijvevierhtieh, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerh jïh p-stratjkh eah leah meatan dennie golmeaskenjoelkedassesne.

Jis gellien aejkien åådtje resepetsne vïedtjedh ij maehtieh vielie veedtjedh åvteli göökte golmehts dehtie tïjjeste maam daalhkesh edtjieh ryöhkedh dehtie minngemes vïedtjemistie. Vuesiehtimmien gaavhtan jis daalhkesidie veedtjeme mejtie edtjieh golme askh ryöhkedh dellie tjuara göökte askh vaasedh åvteli åådtje viht reseptesne vïedtjedh.

Maahta åadtjodh stuerebe veahkam enn akte veahka akten aejkien åestedh, bene dellie tjuara ellies åasam maeksedh dam veahkam mij jienebe golme askh åtnoste. Jis dåaktere lea reseptesne tjaaleme tjuara boelhkem vaasedh vïedtjemi gaskem ij maehtieh vïedtjedh daamhtajommes enn dåaktere tjaaleme.

Jis joekoen sjïekh åtna, vuesiehtimmien gaavhtan edtja ålkoelaantesne guhkiem årrodh, maahta daalhkesh jollemaaksovevaarjelimmesne guhkebe goh golme askh. Bene dellie tjuara dam vihtiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan feelemeleahpine.

Gåessie jollemaaksovevaarjelimmie nåhtede?

Juktie maehtedh jollemaaksovevaarjelimmiem nåhtadidh dïhte gie reseptem tjaala tjuara sov barkoesijjiem reseptesne sïevekoden hammoe maam maahta lohkedh. Jis reseptesne daalhkesem gaertjiedamme subvensjovnine tjuara tjaelije aaj reseptesne tjaeledh edtja jollemaaksovevaarjelimmesne årrodh.

Jollemaaksovevaarjelimmie dejtie gie Sveerjesne årroeminie jallh barkeminie jallh dïhte gie europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem åtna jeatjah EES-laanteste jallh Schweiz:ste. Dïhte europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem edtja dovne dåakteren luvnie jïh apotehkesne vuesiehtidh. Sveerje aaj latjkoem åtna muvhtine laantine Europan ålkoelisnie; Algeriet, Australien jïh Quebec Kanadisnie, mïj sæjhta jiehtedh daalhkeseaevhkiem aaj otnegidie dehtie laantijste jis dah daalhkesh daarpesjieh gosse Sveerjesne.

Gaajhkh maanah nuerebe 18 jaepieh seamma gåetesne, dïhte sæjhta jiehtedh seamma årromesijjesne tjaalasovveme, lea ektesne jollemaaksovevaarjelimmie. Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkh maanaj jïjtjemaaksovh ektine ryöknoe. Dïhte sæjhta jiehtedh biologijen åerpenh gïeh ovmessie årromesijjine tjaalasovveme dellie fïerhten maana lea jïjtse jollemaaksovevaarjelimmie.

Jollemaaksovedatabase

Ij daarpesjh jïjtje daejredh man jïjnjh lea maakseme. Dennie maam gohtje jollemaaksovedatabsesne, mij staaten sïelte Apotekens Service AB gïetede, gaajhkh åastemh registreradidh jollemaaksovevaarjelimmesne. Systeme gïetede man jïjnjh fïerhten aejkien lea jïjtjemaaksovem maakseme jïh ryöknoe man stoerre rabadte sjædta jollemaaksovetråahpan mietie fïerhten aejkien maam akt åestedh. Gaajhkh apotehkh lea seamma databasesne dannasinie maahta gaajhkh apotehkine daalhkesh åestedh.

Dïhte jïjtjevyljehke jis sæjhta jollemaaksovedatabasesne meatan. Dejtie mejtie databasese registrerede lea nomme, persovnenummere, datume gåessie åesteme, mij apotehkide reseptem viedtjeme, man jïjnjh dan åvteste maakseme, man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne jakseme jïh aalkoedatume jollemaaksoveboelhkesne. Dam bïevnesem maam registrerede ajve nuhtjesåvva guktie edtja reaktoe rabadtem åadtjodh. Ij naan bïevnesh registreredh dan bïjre magkerh daalhkesh lea åådtjeme jallh mij dåaktaridie reseptem tjaaleme.

Maahta gåess'akt tjaatsegem jollemaaksovedatabaseste gihtjedh jïh åådtje daejredh mah bïevnesh desnie gååvnesieh dov bïjre jïh dej maanaj bïjre mejtie åelieh. Dellie goerem dievhtedh jïh dam Apotekens Service AB:se seedtedh, mestie aaj goerem åådtje.

Veeljedh ålkoelisnie årrodh

Maahta veeljedh ij meatan årroeh jollemaaksovedaatabasesne. Dellie leahpam åådtje maam gohtje jollemaaksovevihtiestimmie apotehkesne gosse daalhkesh åasta mij jollemaaksovevaarjelimmesne. Jollemaaksovevihtiestimmeste tjåådtje man stoerre jïjtjemaaksovem ektesne maakseme. Vihkeles minngemes jollemaaksovevihtiestimmiem spååredh jïh dam vuesehte resepten ektesne gosse edtja daalhkesh åestedh. Apotehke daarpesje daejredh mij daltesisnie jollemaaksovetråahpesne juktie reaktoe rabadtem åådtje.