Antibiotika vihkeles ryöjredimmie
Gosse åedtjiepryövenassem vaalta daamhtaj antibiotikatabledtem åådtje. Muvhtene åådtje aaj antibiotikatabledtem meatan gåatan maam edtja måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan vaeltedh. Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh juktie infeksjovnem heerredidh. Jis allergijen såemies såerhte antibiotikam, vuesiehtimmien gaavhtan penicilline, dellie vihkeles klinihkem jallh dåastoevassem gaskesadtedh gusnie goerehtimmiem edtja darjodh.
Medisinereme maahta tjoeredh jeatjahtehtedh
Jis vïrreseagkanamme medisijnem vaalta såarhteste Waran edtja dåastoevasse dam jiehtedh unnemes våhkoem goerehtimmien åvteli. PK-vierhtie vïrresne tjuara hïnnedh korrigeredh, dïhte sæjhta jiehtedh vïrre edtja maehtedh gyölledh goh sïejhme. Dïhte lea dïhte dåaktere maam Waran ordinereeme maam edtja bïhkedidh edtja dovsem unniedidh goerehtimmien åvteli.
Dåastove tjuara aaj guhkiem åvteli daejredh jis fiejlh vaajmoeklaffine åtna, reakasovveme vaajmoefïejlem åtna jallh klaffeprotesem. Seamma jis bakterijeinfeksjovnem vaajmoeklaffine åtneme. Jis diabetesem åtna jallh kortisontabledtigujmie båehtjierdeminie lea aaj vihkeles dåastoevasse jiehtedh. Antibiotikabåehtjierdimmmiem tjuara fïerhten persovnen sjïere vaejvide sjïehtedidh.
Goerehtimmie varki jåhta
Goerehtimmie medtie vïjhteluhkie minudth vaalta jïh maahta daamhtaj dam bedövningem namhtah darjodh. Dïhte aelhkie jïh varki goerehtimmie maam mahte gaajhkesh maehtieh tjïrrehtidh.
Ryöktesh goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh. Såemies skïemtjegåetine maahta goerehtimmien åvteli mikrolavemangem åådtjeme maam edtja gåetesne vaalteme.
Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje. Vueliekråahpe vaarjohts jïh njaamelijnie dïrregh gaptja. Dåaktere aalka prostatam damtedh soermine maadthtjåelesne. Prostatam sïejhme jalke, tjïrkes jïh ånnetji elastistihks. Jis prostata garrebe jïh tjuglebe goh daamhtaj dejtie maehtieh cancerem vuesiehtidh.
Ultratjoeje guvviem prostateste vadta
Dan mænngan prosatam ultratjoejen viehkine goerehtidh. Dïhte maam gohtje ultratjoejestave mojhteleslaakan åenehks boelhketjem maadthtjåalan rijtie, jïh dåaktere måedtie minudth prostatam goerehte. Ultratjoejestave lea medtie 20 centimeterh guhkies, mohte dïhte barre gietjie maam måedtie centimeeterh rijtie. Staven diametetere lea medtie 2,5 centimeterh.
Staven sisnie ultratjoejeseedtese. Dïhte tjoejebaaroeh olkese seedtie maam dan mænngan organijste kråahpen sisnie reflekteeredh. Ultratjoejebaaroeh datovrasse juhtieh maam dejtie jeatjahtahta gåvvan maam dåaktere maahta guvviesjermesne vuejnedh. Guvvie tjeehpesveelkes jïh vuesehte prostatam tjïrretjoehpeme.
Åedtjieh olkese vaalta biopsijenaalojne
Dan mænngan åedtjiepryövenassh reavseste vaalta. Ultratjoejestavesne kanaale gååvnese gusnie biopsijenaaloem rijtie. Naaloe naan millimeterh diameterisnie. Dam tjåelien njevlieskïelten tjïrrh prostatan sïjse baskedh. Ultratjoejeguvvien viehkine guvviesjermesne maahta dåaktere naaloem rïektes siktedh.
Naalosne læhtetjem gååvnese maam varki prostatan sïjse baska jïh prostataåedtjeste deavhta. Daamhtajommes dåaktere gellien aejkien baska guktie pryövenassh ovmessie sijjeste prostatesne vaeltedh. Sïejhme gaskem gaektsie jïh luhkiegöökte pryövenassh vaeltedh.
Maahta ånnetji nåake damtedh
Ij dïhte ultratjoejestave bååktjese vedtieh mohte ånnetji nåake maahta gujht damtedh. Gosse dam prostaten vööste dïedteste maahta damtedh guktie sæjhta gadtjedh. Dïhte dan gaavhtan hijven jis gadtjeme goerehtimmien åvteli. Gosse åedtjiebæhtah biopsijenaalojne vaalta dellie maahta nåake damtedh jïh muvhtene aaj bååktjese. Mahte gaajhkh gïeh leah pryövenassevaaltemisnie orreme jeehtin dah barre ånnetji bååktjesem damteme jallh ij bååktjesem damth. Nuepie gååvnese lokalbedövnigem åadtjodh jis baektjiedidh.
Ussjedh goerehtimmien mænngan
Juktie gadtjegïrseinfeksjovnem heerrede dellie hijven jïjnjh jovkedh guktie bollenjem reejnie skuvledh.
Komplikasjovnh jïh vaahrah
Vïrre tjoglenassine, gadtjesne jïh bejhkesne lea sïejhme dagkere goerehtimmien mænngan jïh ij leah væhta mij akt båajhtode. Maahta aaj ånnetji bååktjesem damtedh jïh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan.
Vïrre tjoglenassine maahta guhkiem årrodh, muvhtene gellie våhkoeh. Vïrre gadtjesne jïh bejhkesne pråvhka måedtie biejjiej raejesne orrije.
Jïlhts antibiotikam åådtjeme heerredimmien gaavhtan maahta såemies aejkien infeksjovnem åadtjodh bakterijistie. Vaahra stööremes våhkoem goerehtimmien mænngan. Jis jolle vaejliem åådtje jïh skïemtjes damta edtja dåaktarasse gaskesadtedh jallh akutedåastoevasse vuelkedh.
