Gaebpien Gåsta:

Mijji saemiej kultuvredarjomesh leah iktesth tjabredovveme garre dïedtemen nuelesne mijjen kraannasalmetjistie, juktie sih leah jïjnjebelåhkosne. Goh mijjen båeries jaahkoe nåhkehti, dellie dovne joejkemem – mijjen åålmehmusigkem – bahhasvoetine jïh mearhtjoen dåemiedimmine bïedtehtovvi. Daanerijhken/Nöörjen gånka, Kristian IV, bæjkoehti 1609:esne jaamemedåejmoem joejkijide.
Noerhtene, gusnie saemieh lin jïjnjebelåhkosne, almetjh doestin bïedtehtimmiem vuastalidh. Debpene hov dovletji saemieh sivijle nïehkesjevoetem tseegkin: Almetjh joejkestin barkose jïh hïejesne, gåetesne jïh ålkene, tjïervesne jïh voerkesne. Åenehkslaakan tjïelkestamme; almetjh gaajhkh bïedtehtimmide vuastalin jïh tjuetiejaepiej tjïrrh joejkestin, eevre daan beajjan.

Mijjieh åarjelsaemieh, hov libie vaanesh jïh bårrojde årroeminie, darhkan libie garresommes dïedtelgimmiem mijjen kultuvrese damteme, jïh mijjjieh mih jïjtjh aaj vïenhteme daejnie dajvine gujhth joejkeme guhkiem joe jaavoelamme. Mohte mijjesne badth jielieminie, eevre goh joejkeme gïengeles guhkies åeriemisnie orreme. Mov boelvesne nov badth daamhtaj govlijimh guktie mijjen voeresh joejkemasse skejkehtin goh lin garre hujnesne, sårkosne jïh vaejvesne. Joejkemen tjïrrh damtesh jïh nåennieh luejhtiejin jïh vuelien viehken bueriemasse vuarkajin.

Naan gille dïejvesh daam deahpadimmiem guvvedieh: Vueliej nille luajhtadidh – nov goh vuelesne sealkedh, gosse hujnies jïh stoerre vaejvesne. Vueliej nille båetedh – darhkan bæjjese vuelesne tjaevtedh, gosse aavosne, jïh sæjhta maam vuj guhte joem heevehtidh.

Vuelie - dan baakoen tjoeje lea goh svïhtjeminie, guktie almetje åådtje baakoen njuvvesne njyörtedh jïh baaja sealoem dejnie dïevhtedh – sårkosne jïh aavosne. Mænngan lea daennie njuvvesne mïnneme dellie sealoe lååjnehks jïh raeffies. Nov guktie sealoem binhteme. Aktem soetetjem mijjen jïjtsh aejkijste maahta dam guvvedh:

Voeres saemien nyjsenæjja soptseste maam sutnjien deahpadi goh lij stoerre sårkosne jïh vaejvesne. Voestegh altese baernie jaami, jïh dellie – ajve naan gille askh minngelen – dle baernien måersie aaj jaemieraadtan. Goh lij altese gaelmien balte tjåadtjoen jïh guektiengïerth sårkosne dellie voeresgåmma idtji buektehth damtesidie doelehtidh. Jïjtje bååhpere jïh jeatjebidie aaj gosse dallah vualan skejkehte. Tjamki gïeline joejkeste tjïelke tjoejine jïh ij seahkerh mij sov bïjre lea, dellie easkah damta sårkoe jaadtehte. Joejkemen tjïrrh sealoefaamoem starnedahta jïh maahta båetije biejjide dåastodh.
Aelhkie munnjien dagkeres deahpadimmiem guarkedh, juktie manne leam jïjtje – geerve almetjine –åådtjeme joejkemem kroehkedh ööjeldihkien våårhkoesijjeste, jalhts ij dagkeres bååktjehke hujnies tsiehkesne.

Aavosne aaj maahta vualan skejkiehtidh. Muvhtine almetjine lea vöörhkeme vueliemaahtoem, jïh dellie maahta fæjjoen damtesistie fahkestidh. Siebriebarkojne, gosse lea sjeltiem vuj jeatja tjåahkoem, dellie sïejhme noerh jïh geervealmetjh biejjien darjomesi mænngan gaavnesjieh murriedidh. Aktem dagkeres tjåanghkanimmeste leam soetem govleme. Almetjedåehkien kraajeste dallah govloe, voeresi sommemen gaskesne tjoejem mij noeri skovhtjemem tjïrrehte – lïenes joejkemem. Almetjh mah bïjre tjåadtjoeminie dam vueptiestieh. Eevre goh maam joem orres govloeh. Lea voeres almetje mij joejkeste juktie lea aajhtseme göökte noerh sinsitniem gaavneme. Voeresen mïelesne mejjeles domtesem, jïh åtna daate lea buerie ektiedimmiem sijten jïh lahkoen jåerhkenæmman. Joejkemine aavoem vuesehte, jïh noeride guaktajde daejrehte voeresboelven jaefiestimmiem åådtjeme.
Nimhtie joejkeme maahta vihties deahpadimmide jielemisnie veadtasovvedh, jïh maahta veadtetjine årrodh almetji gaskemsh.

Jïjnjh almetjh mannem gihtjeme: Gåessie dån eelkih joejkedh? Im annje maahteme moenedh mennie aejkiemïeresne. Mohte mænngan jïermestalleme dle måjhtajim aahka utni mannem eelhpedh dejnie: Datne lih joejkeminie goh reakasovvih, jïh aahtjedh joejkemine böötih!

Hævvi im maehtieh daam mujhtedh, mohte måjhtam vuelide mah tjidtjie utni laavlodh goh mijjem suvhtiehti. Jïh gosse daejtie vuelide ånnetji jeatjhlaakan tsaapmemem biejem, dellie vueptestem darhke joejkemen tjoejide maanabaelesne suvtiehtovvim.
Voeresbiejjine leam muvhten aejkien fïerhten beajjetje nossemine tjöödtjestamme åtnam dovletji novtah tjoejh govlem. Joekoen jis aktem mov åemies laevide ussjelisisnie båateme. Åhtsoes laeviej joejkemetjoejh dellie munnjien båetieh nov goh vaajtelieh ööjeldihkeste baajedh. Dellie hov lea buerie damtesem.
Manne leam åådtjeme damtedh guktie jeatjabidie aaj aavosne sjidtieh gosse mijjen båeries joejkemh jealadehteme. Dan åvteste buerie bïevsterisnie joejkestem konsertetjiehtjeline, feastivaline, radijovesne jïh smaavebe almetjetjåahkosne. Man åvteste leam daam vaadtesem åådtjeme, jis ij leah veele dan sjïeken vïerhtine utnedh Noerhterijhki kultuvrebyjreskide vuesiehtidh mijjieh saemieh easkah nuepiem gaavneme guktie mijjen jïjtjedamtesem jïh identiteetem nænnoestidh mijjjen jïjtsh åålmehmusigken tjïrrh, joejkemem, jïh mijjen gïelen viehken? Jïh mijjen leah reaktah jïjtsh damtesidie åålmehtidh sealoen faamoj tjïrrh. Tjoeveribie lïeredh jïjtjeme dåhkasjibie jïh gaajhke mij lea mijjen.
Dellie easkah maahta vaajmoem jïh eskiem rihpestidh kraannas almetjide, boerehks- jïh bårrohksalmetjide. Dellie libie reaktam vitneme jieledh jïh mijjen minngieboelvh maehtieh elties vueliej nille lutnjiesovvedh jïh 2000 jaepide girtedh, orre aejkiej soejkesji buerie mïelesne.