Faagen sijjie skuvlesne
Tjielke guektiengïelevoete lea jillemes vuepsie gosse saemien mubpine gïeline ööhpehtidh. Ietniengïelese lissine edtjieh learohkh dan hijven saemiestidh guktie maehtieh saemien ektievoete-jieliemisnie eadtjohkelaakan meatan årrodh.
Gosse skuvlesne aelkieh, learohki gïelemaahtojne maahta stoerre joekehtse. Såamesh eah man hijvenlaakan saemesth, jeatjebh jis buerie-buktie. Skuvlen lea joekoen diedte, learohkh edtjieh gåabpatjahkide gïelide gorredidh jih övtiedidh. Dihte learoehkidie dijpie gieh göökte gïelh hijvenlaakan maehtieh jih dovne learohkh giej lea akte gïele gosse skuvlesne aelkieh. Learohkedåehkien, mij daelie lea naa stoerre, lea saemien jih dovne daaroen gåetiegïeline. Dagkeri learohki lea reakta joekehth ööhpehtimmiem åadtjodh mij bööremeslaakan gåabpatjah-kide gïelide övtede.
Saemien gïelem eensilaakan maehtedh, lea aelhkie saemien kultuvrisnie jih ektievoete-jieliemisnie meatan. Gosse learohkh åadtjoeh saemien gïelem jih lidteratuvrem lohkedh, dellie guarkoeh man gellie-laaketje saemien ektievoete-jielemen kultuvre lea. Nimhtie aaj jienebi kultuvri bïjre maahtoe åvtene. Gïelem eensilaakan maehtedh jih guarkedh, dam bööremes övtede gosse soptseste. Jis learohkh edtjieh saemien gïelesne daerpies tjirkesvoetem åadtjodh, dellie tjuerieh nuepieh åadtjodh saemiestidh dovne skuvlesne jih voengesne. Nimhtie dam hij-ven saemien daaroen gïelese lissine lohkehtidh. Saemien gïelem maahta vierhtiegïeline/-ööhpehtimmiegïeline dovne jeatjah faagide utnedh.
Daate learoeplaane, saemien mubpine gïeline, lea nimhtie dorjesovveme guktie dovne noerhte-, luvle- jih åarjel-saemien dajvine utnedh.
Faagen barkoevuekieh
Gaajhkine åejviedaltesinie lea vihkeles nimhtie barkedh guktie learohki gïelemaahtoste aalka. Barkoevuekieh jih öörnemehammoeh sjiehtesjidh guktie hijven jih skreejres lohkemevoenge sjædta. Vihkeles lea, gïele-ööhpehtimmesne voengem vierhtine utnedh, guktie sjiehteles jih joekehth-laaketje gïelem åådtje.
Vuelemes daltesisnie gelkieh learohkh nuepiem åadtjodh jieneh-kem saemiestidh. ööpehtimmesne galka stååkedimmie, dorjehtimmie jih vuesiehtimmie vihkeles årrodh.
Gaskedaltesisnie galka dihte stååkedimmie jih giehtjedimmie jåarhkasovvedh. Vihkeles lea aaj lohketimmesne mujhtedh learohkh daennie daltesisnie jïenebem saatnan bïjre sijhtieh daejredh. Tjaeliemisnie gelkieh learohkh åssjalommesh, mïelh jih domtesh buektedh.
Noeredaltesisnie gelkieh learohkh lierehtalledh gïelem njaalmeld jih tjaaleld joekehth sjaangerinie jih gïeletsiehkine utnedh.
Saerniestimmieteeknologije jeatjah jih orre vuekieh buakta gosse gïeline barkedh. Teeknologije jïjtse vuekien mietie skreejrehte, orre-daajroen jih giehtjedimmien gaavhtan jïjtje lïeredh. Daata jih elektronigken meedija galka sjïere sijjiem faagesne åadtjodh jih joe voestes daltesistie åtnose vaaltasovvedh. Dej voestes jaepiej leah sjiehteles daatagaevnieh gïelefaagese veadtaldihkie, jih mænngan dellie learohkh tjuerieh teekstegietedallemem lïeredh utnedh. Noeredaltesisnie learohkh dovne tjuerieh maehtedh edb-m utnedh, daatabaasijste saerniestimmieh veedtjedh jih maehtedh daataviermesne gaskestalledh.
Faagen leahtah
Faage lea naemhtie juakaldihkie:
- Goltelidh jih soptsestidh
- Lohkedh jih tjaeledh
- Gïele- jih kultuvremaahtoe
Vuelemes daltesisnie bijjiebaakoen nuelesne, Gïeline gaavnedidh, leah dah golme suerkieh ektesne.
Faagen ektievuepsieh
Faagen ööhpehtimmievuepsieh leah:
- Learohkh gelkieh njaalmeld- jih tjaaleld gïele- maahtoeh övtiedidh guktie guektiengïeline sjïdtieh. Ektievoetesne maehtedh meatan, saemien jih daaroen gïelen jih kultuvren seamma vierhtieh jih joekehtsh seahkaridh.
- Learohkh gelkieh jïjtsh gaarhkh övtiedidh saemien gïelem dirreginie utnedh, daajroeh åadtjodh, saemien vuekieh jih vierhtieh övtie- basse buektedh.
- Learohkh gelkieh gïeledaajroeh jih gïele-åtnoem ötvtiedidh.
