Buerie båeteme…
Åarjelsaemien gïele lea gaarvaneminie. Eah dan jïjnjesh åarjelsaemien dajvesne gieh saemesth. *[1] Åarjelsaemien dajvesne gellie dåeriesmoeri uvte tjåadtjoejibie gosse edtjijibie gïelem gorredidh jih evtiedidh. Akte dejstie dåeriesmoerijste vaenie learoevierhtieh leah. Daajroes maaje dïhte daerpies åarjelsaemien ööhpehtæmman gosse åejvieulmide saemien ööhpehtimmie-soejkesjesne eevtjijibie jaksedh. Akte dejstie åejvieulmijstie lea guektien-gïeleguedtijinie sjïdtedh. *[2]
Åarjelsaemieh vaenesh leah jih bårrode årroeminie. Göökte saemien-skåvloeh åarjelsaemien dajvesne, Gaske- Nöörjen saemien-skuvle, Aarportesne mubpie jis Åarjelsaemiej skuvle, Snåasesne. Dah minngemes jaepieh eah dan jïjnjesh gieh jïjtsh maanah saemienskåvlojde jih internaatide seedtieh. Utnieh buerebe maanah gåetesne utnedh. Ööhpehtimmielaake mïetsken 1.-s biejjie 1999 jeatjahtehti. Gaajhkh saemien maanah gieh maadth-skåvlosne jih jåarhke-skåvlosne vaedtsieh edtjieh reaktah ööhpehtimmiem saemiengïelesne Nöörjesne åadtjodh. *[3]
Laake dåeriesmoerine åajvalatjide sjïdti. Guktie edtjieh åarjelsaemien ööhpehtimmiem maadtskåvlosne jih jåarhkeskåvlosne öörnedh duejtie saemien learoehkidie guhth tjïeltine årroeh. Ööhpehtimmie -jih gïehtjedimmie-departemeente (UFD) ovtetje Staaten ööhpehtimmien kontovrem Nordlaantesne, daelie Nordlaanten fylhkeålma, byjjehtimmie jih ööhpehtimmiegoevtesem stilli prosjeektem 2000 tseegkedh, gusnie edtjieh voejhkelidh ööhpehtimmiem öörnedh åarjelsaemien maanide gieh tjïeltine årroeh. Harald Balto lea åejvieprosjeektem 2000 –2004 juhtiehtamme.
*[1] SEG : Sami Ealahus-ja Guorahallanguovddas – Samisk Nærings- og Utredningssenter; Undersøkelse om bruken av samisk språk
*[2] KUF, Kirke-, utdannings, - og forskningsdepartement-(1997) : Det samiske læreplanverk for den 10- årige grunnskole
*[3] KRD, kommunal- regional departement- (2001): Stortingsmelding nr.55; Om samepolitikken
Prosjeekte ”Åarjelsaemien ööhpehtimmie gåetie-skåvlosne” golme suerkij mietie juakasovveme. Daan vuelelen vuesehte guktie sjïehtesjadteme:
Åarjelsaemien ööhpehtimmie
Prosjeekten tjïrrh ”Åarjelsaemien ööhpehtimmie gåetie-skåvlosne” guajhtsadin daerpies eensi learoevierhtieh utnedh. Dan gaavhtan Nordlaanten fylhkeålma, byjjehtimmie jih ööhpehtimmiegoevtese learoevierhtie-prosjeektem tseegki:
- Learoevierhtieh evtiedidh jih sjïehtesjidh elegktronigken ööhpehtæmman.
Maja Lisa Kappfjell lea dam prosjeektem 2002 – 2004 juhtiehtamme. Dah göökte voestes jaepieh 50 % prosjeektine berki. Minngemes jaepie 100 % prosjeektine barkeme. Åejvie-ulmie daennie prosjeektesne lij:
"learoevierhtieh sïiehtesjidh guktie lohkehtæjjah buerebe dejtie jeksieh jih learoevierhtieh duejtie daltasidie jih aamhteside evtiedidh gusnie daerpies.”
Prosjeekte edtji learoevierhtieh maadth-skåvlose darjodh.
Prosjeektense naemhtie berkibh. Voestegh vuartasjamme magkerh learoevierhtieh joe leah. Daejriejibie lohkehtæjjah jïjtjh learoevierhtieh jïjtsh ööhpehtæmman darjoeh. Prosjeekte lea naan dejstie tjöönghkeme jih aktene daatabasese Gaske-vearman buakteme. Svaalhtese dan bealan lea: www.learoevierhtieh.no. Lohkehtæjjah edtjieh nimhtie varki learoevierhtide jaksedh, Gaske-viermeste vïedtjedh, jïjtsh learoehkidie sjïehtesjidh seamma saahth ööhpehtimmiem utnieh – maajehvååjnesen tjïrrh jallh ööhpehtimmie gusnie lohkehtæjja learohkigujmie ektine lea.
Jilhts learoevierhtieh joe daennie daatabasesne, mijjen håhkoe lohkehtæjjah edtjieh viehkiehtidh jïjtsh learoevierhtiejgujmie lissiehtidh jih aaj mijjine rååresjidh guktie åarjelsaemien learoevierhtieh darjodh jih evtiedidh. Vaejtie lea Gaske-viermiebielie jih daatabase edtjieh naemhtie sjïdtedh jih aaj tïjjejuhteles årrodh. Viehkiem dellie daarpesjibie åarjelsaemien lohkehtæjjijste.
Vuartasjamme libie magkerh learoevierhtieh mah joe leah jih aaj åådtjeme daejredh åarjelsaemien lohkehtæjjijste jih Saemiedigkeste magkaridie daltesidie tjoeveribh orre learoevierhtieh darjodh.
Saemiedigkie jih lohkehtæjjajgujmie ektine goerkesibh varki tjoeveribh aelkedh learoevierhtieh sjïehtesjidh jih darjodh noere daltasidie, åarjelsaemien mubpine gïeline, jilhts åarjelsaemien dajvesne maanah mah åarjelsaemien voestesgïeline jih aaj maanah mah gïele-kultuvrefaagem skåvlosne veeljieh. Jeenemes learoehkijstie åarjelsaemien mubpine gïeline veeljieh.
Mijjieh dellie beetneh-vierhtiej mietie eelkibh ohtsedh. Daejtie prosjeektide beetneh-vierhtieh åadtjoejibh: “Learoegærjah” 8.-den klaassese” darjodh maam galka learoegærjah „Åarjelsaemien 1-6“-ijstie jåerhkedh. Jaahkenelkien Aannan learoevierhtieh gaske-vearman bïejedh jih daataprovgrammem Magnimaster Gold åarjelsaemien gïelese jarkoestidh.
Båvroeh aaj åarjelsaemien skåvlojste aaj daaletje aamhtsh vïedtjedh mejtie maanah jih noerh utnieh luste jih dejtie gïeleööhpehtæmman sjïehtesjidh. Vaejtiem aaj govleme Åarjelsaemien-Daaroen/ Daaroen- Åarjelsaemien baakoegærjam Gaske-vearman bïejedh guktie learohkh maehtieh varki lahtsh daaroengïeleste saemiengïelese, saemiengïeleste daaroengïelese ohtsedidh. Ibie Åarjelsaemien-Daaroen /Daaroen-Åarjelsaemien baakoegærjam jaakseme guktie libie maahteme dam Gaske-vearman sjïehtesjidh.
Beetneh-vierhtiej mietie libie ohtseme, Tjïelte-jih reegijovnen departemeenteste(KRD), Gïehtjedimmie-jih ööhpehtimmie departementeeste(UFD), Learoejarngeste jih Saemiedigkeste. Dåeriesmoereh daesnie lij nuekies beetneh-vierhtieh dej åarjelsaemien learoevierhtie-prosjeektide åadtjodh. Mubpie guktie dejtie learoevierhtie-prosjeektide öörnedh, gosse dan vaenie åarjelsaemien lohkehtæjjah jih dah aaj dan vihkeles sijjen skåvlojne. Ajve 8-12 åarjelsaemien lohkehtæjjah åarjelsaemien dajvesne.
Gåalmede dåeriesmoere guktie learoevierhtide Gaske-vearman darjodh gosse dan jïjnjh dåajvoeh guktie learoevierhtide Gaske-vearman hammoedidh. (4) Dan åvteste libie bieliem www.learoevierhtieh.no gaske-viermesne tseegkeme gusnie åarjelsaemien learoevierhtieh jih bïevnesh ööhpehtimmien bïjre leah. Gaske-viermiebielien nualan libie aaj daatabaasem tseegkeme gosse learoevierhtieh tjöönghkesovveme. Learoevierhtiem ”gorredh gïelem” learoehkidie libie aaj dan seamma gaske-viermiebielien nualan bïejeme. Daesnie jïjnjh joekehth lustes aamhtesh mïsse laavenjassh jih tjoejefijlh mah noerh utnieh luste. Learohkh edtjieh dellie ”brukernavn” jih ”passord” åadtjodh guktie dan Gaske-viermiesæjjan åadtjoeh tjaangedh.
Learoegærjah 8.klaassese, åarjelssaemien mubpine gïeline aaj dorjeme. – Dovne lohkemegærja jih barkoegærja - jilhts ganne jeenemes åarjelsaemien ööhpehtimmijste maajehvååjnesen jih Gaske-viermien tjïrrh leah, daerpies gærjah aaj utnedh.
Mijjieh libie aaj pedagogihke provgrammem Magnimaster Gold åarjelsaemien gïelese jarkoestamme jih sjïehtesjamme.
Saemien skåvloeh Sveerjesne, Nöörjesne, Såevmesne joekehth learoesoejkesjh utnieh. Destie joekehth learoevierhtieh aaj sjidtieh. Eah saemien skåvloeh buektehth jeatja saemien skåvloste jeatja laanteste learoevierhtieh åtnose vaeltedh.
Nöörjen bielesne lea sjïere saemien learoesoejkesje. Seamma Sveerjesne jih Såevmesne. Guktie Russlaantesne, ibie daejrieh. Daelie orre learoesoejkesjh darjoeminie. Learoesoejkesje saemien mubpine gïeline aaj darjoeminie, mah skåvloeh edtjieh joe tjaktjen 2005 åtnosne utnedh. Nordlaanten fylhkeålma lea aaj meatan daennie vihkeles jih lustes barkojne.
Gosse saemiej rijhki leah joekehts learoesoejksjh dellie akte vielie dåeriesmoere jæjhta. Saemiengïele måedtien haaran öövtede gelline lehkine Saepmesne. Daerpies seamma termonolovgijem utnedh, guktie nimhtie buerebe learoevierhtide låtnodh. Badth daerpies aaj sinsitniej smaaretjïertide buerebe guarkedh, jih aaj baajedh saemien dajvh sijjen lahtsh jïjtsh saemien gïelesne utnedh. Nimhtie saemien smaaretjiertide jih dïhte gellielaaketje saemien siebredahkem vaarjele jih evtede.
Nordlaanten fylhkenålma, byjjehtimmie- jih ööhpehtimmiegovtese åtna gajhkh råajvarimmieh daerpies mah saemiengïelem gorredieh jih evtedieh. Nordlaanten fylhkeålma lea jïjtse learoevierhtie-prosjeekten tjïrrh Saemiedigkine ektine barkeme.
Vuejnijibie daerpies institusjovni ektine barkedh giej sjïere dïedte gïelem jih saemien ööhpehtimmiem gorredidh jis edtjijibie buektiehtidh åarjelsaemien gïelem gorredidh. Daesnie moenijibie Saemien Jïlleskuvle, Tromsøen Unviversitete jih Jïlleskuvle Noerhte- Trööndelagesne jih Jïlleskuvle Nordlaantesne Nesnesne.
– Kanne sagki vihkielåbpoe laavenjostedh gosse dan gellie dåeriesmoeri åvtelen gïeleöövtiedimmesne åarjelsaemien raedtesne tjåadtjoejibie.
Tjaaleldahken læstoe
Nyttige nettsteder
- SOFF, Sentralorganet for fleksibel læring i høgere utdanning. Side med pekere til ulike artikler og sider om fleksibel læring i høyere utdanning.
- www.soff.no
- www.soff.uit.no
v
