Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1. Davvi Girji 2005.
Jonar Thomasson, Raavrvijhkesne 2003 | Jonar Thomasson lea Vualtjerisne (Vilheminesne) reakasovveme (åarjelh-saemien dajve Sveerjen raedtesne) jaepien 1947 jih Raavrvijhkesne, Noerhte-Trøndelagesne, byjjesovveme. Daesnie byjjesovvemen bijre sopteste jih aaj guktie saemien skuvlesne Aarbortesne vaedtsedh jih aaj Saemien ålmehjilleskuvlesne Karasjokesne. Daelie lea Jonare Vektarlien gaertienisnie årroeminie. Dihte gaertene lea naan kilovmeter Raavrvijhken jarngen noerhtelen. Vektarlia lea Vuakteren bealesne, akte dejstie njielje jaevrijste dennie tjieltesne mejtie leah deememe. Jonare lea elektrikere jih altese barkoe lea faamoesijjesne. Daennie tjaalegisnie lea dovne Jonare jijtje altese mojhtsh tjaaleme jih aaj lissine Svein Lundese soptsestamme. |
Idtjim manne man jijnjem maehtieh daaroestidh goh skuvlesne jaepien 1954 eelkim. Manne lim saemien byjrekisne orreme jih skuvlesne lij gaajhke daaroen jalhts skuvle lij saemide. Læjhkan hijven gåaredi juktie dan aavrehke lim voestes klaassesne åarjelh-saemien lohkehtæjjam åadtjodh. Dihte munnjien saemien gielese jarkoesti gosse vøøjni manne idtjim guarkah.
Mov tjidtjie lij Raavrvijhkeste jih aehtjie Sveerjeste. Manne Sveerjesne reakadim jih aarvoe lij desnie årrodh. Mohte gosse lim jallan akten jaepien båeries, dellie mov tjidtj`aajja, Jonas Marsfjell, Dunderlandsdalesne ovlæhkosne batnani, jaepien 1948.
Aerebi goh skuvlesne eelkim lim ajve båeries saemiej ektine guhth ajve saemiestin. Gåetie-iemede Aarbortesne mov tjædtjan jeehti: "Tjoeverh gujht maanese daaroengielem lieredh aerebi goh skuvlese guktie disse ij dan geerve sjidth." Im mujhtieh maam tjidtjie vaestedi, mohte aervedem idtji dam seatedh.
Guktie lij, idtjim man jijnjem daaroen gieleste maehtieh goh skuvlesne eelkim jaepien 1954. Eeremes måjhtam voestes iehkedem. Niejte Raavrvijhkeste gie lij joe desnie gøøkte jaepieh aerebi vaadtseme, lij munnjien soptsestamme edtjim hotellesne årrodh. Novh sån lij dihte satna. Gåetie lij bigkesovveme gosse dåaroe, edtji sjiehtedh goh offiserskasernine tyskeridie. Dåaroen mænngan hotelline sjidti jih nimhtie aaj giesegi.
Gellie learohkh lin Raavrvijhkeste, dovne mov åabpa jih aaj jeatjebh mov sliektiste. Nimhtie ij lij munnjien aeveren nåake internatesne årrodh. Dan aavrehke lim juktie Ealla Jomam (mænngan Ella Holm Bull) åadtjoejim lohkehtæjjine voestes klaassesne. Dihte lij aadtjegh lohkehtæjja-skuvlem vaadtseme. Dihte munnjien saemien gielese jarkoesti jih buerkesti jis aajhtsi manne idtjim maam joem guarkah. Mohte dam åadtjoejim ajve aktem jaepiem utnedh. Buerebe jis dejnie jienebh jaepieh ektesne. Dan mænngan ajve lohkehtæjjah mah daaroestin abpe mov skuvle-vaedtsemem.
Gaske-biejjie internatesne. Gåetie-iemede Maja Staven åelkies-bielesne. (Guvvie: Sigrid Bergli Sørnes) |
Skuvle-jaepie lij govhte askh, jih ij limh gåetesne mearan skuvlesne. Buerie mojhtese daehtie tijjeste lij tjaktjegen gosse paagke gåeteste bøøti gusnie daelvie-vaarjoeh, gaallohkh jih suejnieh. Dellie dervie-hopse internatesne jih dihte eevre goh såemies gåetie-tryjje sjidti.
Dej gøøkte voestes jaepiej mijjieh ajve moeri jih koksigujmie mijjen tjiehtjelidie baahkedimh. Learohkh jijtje tjoeverin moerh tjiehtjielasse guedtedh jih dejtie desnie såarhkodh. Tjoeverimh aaj nimhtie dållem geehtedh olles jamhka. Naan aejkien jis dålle lij jamhkeme, dellie tjoeverimh dållem jeatja tjiehtjielistie løønedh jih dellie beassetje meatan. Novh sån naan aejkien fagkan bijvele sjidti, mohte hijven gåaredi juktie vaane limh moerigujmie gåetesne båeltiehtidh. Mænngan orrejimh moerigujmie jih jeatja baahkedimmie el-njuvvine sjidti.
Jaepiej mænngan aaj fealadimmie dennie voenesne sjidti. Mijjieh gaavnimh gellie slaahtjan bijlh geajnoej mietie. Dejstie jorpe "lovrh" veeltimh jih nietide vedtiejimh jih dah dejgujmie tjovnedin. Laavvadahke-iehkedi gaajhksh dovnesh gievlesne guelpesne daanhtsoejimh. Dellie lin lohkehtæjjah, sjovnh jih naan aejkien aaj rektovre jih gåetie-iemede meatan. Gosse nimhtie ektesne maam joem darjoeminie, dellie eevre goh limh stoerre fuelhkie.
Gijrege juelkie-tjengkerem tjiektjimh. Dah geerve almetjh guhth meatan, sjiere vaarjoeh provhkin. Maanaj ij dagkeres vaarjoeh. Dellie måjhtajimh åereme-vaarjojde meehtimh provhkedh. Dejtie tseegkimh gosse vihth tjengkerem tjiektjedh. Rektovre mijjem aajhtsi dej vaarjoejgujmie jih dihte dallah mijjem gåatan stilli dejtie noelestidh.
Manne måjhtam jåvli åvtelen mijjieh voenese sedtesovvim edtjimh "Samenes venn" doekedh. Naaken gujht øøstin, mohte jeatjebh idtjin mijjen doekemem seatedh gænnah. Mijjieh limh voenen maanijste billeminie jih daate lij nimhtie guktie lim vaajtelamme ij dihte deahpadamme.
Gellie saemieh skuvlese guessine bøøtin, jih miejjieh learohkh utniejimh dihte luste.
Dihte lij jupmeles skuvle jih desnie striengkies byjrese, mohte munnjien lij aelhkie desnie jieledh. Paul Ryan lij rektovre jih saemien byjrese lij joekoen vihkeles disse. Desnie åadtjoejimh saemien kultuvren jih aaj saemien vætnoen bijre lieredh j.n.v. Såemies tijjen lin gellie åarjelh-saemien learohkh desnie, jijnjemes tjijhtje ektesne. Almetjh Karasjokesne idtjin daejrieh maam åarjelh-saemiej bijre, idtjin maahte sijhth daejredh saemieh dan guhkene åarjesne jielieminie. Naaken vienhtin mijjieh limh russerh. Læjhkan buerie sjidti mijjen jih dej noeri gaskems guhth lin voenesne årroeminie.
Faaleldahke mijjese bøøti åadtjodh noerhte-saemien lieredh, mohte ij lim manne desnie meatan. Mænngan leam saangerdamme juktie idjim dam faaleldahkem dåastoeh. Mijjieh saemieh åarjede saemien lidteratuvrem lohkimh mearan doh jeatjebh noerhte-saemien.
Jonare learohke DSF-esne (Guvvie: Hans Lindkjølen) |
DSF-en mænngan kuvsjem veedtsim mij lij sjiehteles geerve almetjidie mah edtjin saelhtesne barkedh. Dan mænngan Hurtigrutesne bielie jaepiem giehtelim. Dan mænngan jis ysteriesne barkim aerebi goh akten entrepenørfirmaesne eelkim. Mohte tjåetskeme nimhtie barkedh goh bigkeme-ålma guktie eajhnadovvim barkoem gåetesne ohtsedh. Ohtsim barkoeskuvlem jih elektrikerinie sjidtim. Jih dejnie barkojne leam giehtelamme jaepeste 1975. Voestegh luhkie gaektsie jaepieh gruvan industriesne barkim aerebi goh faamoebransjesne eelkim.
Naan båeries saemieh Raavrvijhkesne guhth leah gielem noerebaeleste liereme, leah ennje væjkeles soptsestidh, mohte eah leah man gallesh, eevre goh dejtie maahta aktene gietesne ryøknedh. Dåeriesmoere lea juktie saemieh eah vielie Raavrvijhkesne gielen provhkh. Sjiere baakoeh mah leah båetsoebårran veadtaldihkie leah ennje provhkemisnie. Nimhtie lea abpe åarjelh-saemien dajvesne. Gåarede gujht rontestalledh mannasinie nimhtie, mohte vaestiedassem geerve gaavnedh. Mov mielen mietie lea tsagkese dihte juktie reeremeåejvieh idtjin luhpiem vedtieh skuvlesne gielem øøhpehtidh. Nimhtie idtji giele øøvtiedæmman jih vaarjelæmman båetieh mearan giele ennje lij fierhten-beajjetje giele åarjelh-saemien dajvesne. Dah båeries saemieh lin maahteme meatan årrodh jih nimhtie viehkine gielem lutnjedh dan daltese gusnie daelie daerpies.
Jis edtjh daelie daaroen-gieleste loevenidh, dellie maahte tjoverh voessine rudtjesne vaaran vuelkedh jih desnie saemiestidh. Åarjelh-saemien giele daelie kuvsjine, liturgiske dahkojne jih bøønine provhkesåvva. Hijven juktie naaken noerh leah girvene gielem lieredh, kuvsjh vaedtsedh jih voejhkelieh gielem nuhtjedh gosse nuepie.
Daelie naaken voejhkeli gielem bååstide doerelidh, mohte ij dihte sjidth goh aerebi. Åarjelh-saemien syntakse jih melodie leah gaarveneminie juktie daaroen-giele dan veaksehke guktie dam viesjehts gielem diedtele.
Vaenie dejstie åarjelh-saemien dialektijste leah tjaalasovveme. Nøørjesne leah ajve Røros-saemiej jih Vaaptsen-saemiej dialekte giehtjedæmman båateme, Vaaptsen jaepien 1920 jih Rørosesne jaepien 1940. Daate Nåamesjen jarnge lij saemien voernges dajve, mohte læjhkan sjidti goh veelkes daarhve kaarhtesne. Idtji daase naan geajnoeh juhtieh guktie idtji naan giele-giehtjedæjja vissjh dieke vuelkedh. Jaepiej gaskems 50-60 naaken bøøtin sijhtin båeries saemiej vaajesh baanhtese tjøønghkedh jih aaj dajvi nommh paehpierasse tjaeledh. Daate lij buerie råajvarimme, mohte fagkan seenhte bøøtin.
Mohte ibie edtjh ajve jeatjabidie skultedh gosse gieline nimhtie. Ibie leah jijtje væjkeles orreme dejtie noeride gielem leerehtidh. Manne mov gaavhtan soptsestem jih jijtje-laejhtemem guadtam.
Dah båarasommes saemiej årromesijjieh gaatoelin gosse orre laantem provhkese veeltin alkoelisnie jaepien 1800. Daam saemiej njaalmeld soptsestimmieh buakta. Nimhtie dam daate barkoe mijjese vihkeles sjidti. Tjoeverimh gorredidh dejtie saemiej mojhtsidie mah ennje gååvnesin jih dam tjoeverimh jijtje darjodh. Fuehpie aaj sjidti juktie daerpies dagkarinie barkojne giehtelidh mearan naaken dejstie båeries almetjijstie gååvnesin guhth maahtojne jieleminie. Saemien Sijte, Snåasesne sijhti mijjen ektine barkedh, jih provsjekte mij edtji saemiej kultuvremojhtsidie Raavrvijhken- jih Nåamesjen tjieltesne vaarjelidh, juhtiehtasse bøøti. Aerebi goh eelkimh, manne båeries saemiej- jih laedtiejgujmie soptsestim. Dej båeries almetji lin stoerre maahtoe saemiej kultuvremojhtsi bijre. Aaj jienebh dagkeres mojhtsh gååvnesin ennh mijjieh alkoelistie aerviedimh.
Mænngan, medtie 1980, Saemien Sijte stuerebe provsjektem øørni mij abpe åarjelh-saemien dajvem dijpi. Saemieh mah dajvide eensi laakan damtin, diedtem fiere-guhte båatsoeburrie-dajvese åadtjoejin. Mov diedte lij Luvlie-Njåamesjen båatsoeburrie-dajve. Barkoe juhtieji 4-5 våhkoeh 3-4 jaepieh. Daate lij joekoen vihkeles barkoe. Nimhtie meehtimh vihtesjidh gusnie saemiej årromesijjieh ovmese dajvine. Dihte vihties gosse edtjibie digkiedidh laanten- jih tjaetsiereaktan bijre. Buerie mijjese daejredh gusnie saemieh aerebi jieleme, jih dihte maahtoe eevre goh mijjen jijtsistie guvviem buerebe dorje. Ij lij ajve mierhkesjimmie dejstie sjiere aatijste vihkeles, mohte aaj buerie åadtjodh jienebem daejredh mojhtsi bijre jih aaj maahtoem almetji bijre gieh lin desnie jieleminie. Vihkeles lea aaj kontinuitetem giehtjedidh dej ovmese kultuvremojhtsi måedtie såartsh- tjiertijste, låångkegh gierkie-tijjeste jih mijjen daaletje tijjese.