Hujnie båata jïh vualka jieliemisnie. Ij daarpesjh bïlledh dejtie negatijveles åssjelidie jïh domtesidie åvtese buektedh. Jis dagkaridie domtesidie pryövoe lïepedh gosse dah båetieh maahta jïjnjh aerkiem jïh asvem åadtjodh. Naan dejstie aatijste tjuerieh luhpiem åadtjodh damtedh jïh muvhtene tjuara dejtie tïjjem vedtedh.

Såemies aejkien daajra mannasinie

Såemies aejkien gååvnesieh naan sjïere sjïekh mannasinie hujnesne. Maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh mïelehkinie orrijidh, eejhtegh juekieh jallh jeatjah dåeriesmoerh fuelhkine jallh voelpigujmie.

Maahta aaj hujnesne jis jieliemisnie maam akt jeatjahtehtedh, vuesiehtimmien gaavhtan jis juhtedh, skuvlem målsodh jallh jåarhkeskuvlem aelkedh jallh aalka barkedh.

Daamhtaj dagkerh dåeriesmoerh maahta jïjtje tjoelmedidh jallh voelph jallh fuelhkieh datnem viehkiehtieh, jïlhts dan gïerve damta gosse deahpedeminie.

Daamhtaj aaj hujnesne jïlhts idtji maam akt sjïere deahpedh. Jis vuesiehtimmien gaavhtan fuehpesne jallh ij maehtieh åeredh juktie gïerve skuvlesne jallh barkosne dellie maahta hujnies sjïdtedh.

Åssjelh seksualiteeten bïjre, guktie edtja dåemiedidh jïh guktie kråahpem evtede maahta gïerve årrodh. Nïejth maehtieh biejjiej gujnelemmien åvteli hujnies sjïdtedh.

Ij åålegh vååjnoes guktie damta

Daamhtaj eah voelph, eejhtegh, lohkehtæjjah jallh jeatjah guarkoeh guktie damta. Ij leah vihties vååjnoes guktie damta jïlhts jïjtje tuhtjie jeatjah edtjieh dam vuejnedh.

Jis hujnesne dellie maahta aaj jienebe måarehks jïh seknies sjïdtedh. Dellie maehtieh almetjh dam aajhtsedh, mohte kaanne eah guarkah mannasinie hujnesne. Dannasinie hijven jis pryövoe soptsestidh guktie damta guktie maahta viehkiem jïh dåarjoem åadtjodh. Soptsestallemen tjïrrh maahta jïjtjemh buerebe guarkedh. 

Maam maahta jïjtje darjodh?

Maahta jïjtje tsevtsedh mennie bïevsterisnie daelie. Buerebe bïevsterisnie jis svähtja, kaanne daamhtaj saavra, jïlhts ij dam darjoeh. Aaj vihkeles buerie jïh daamhtetje byöpmedidh jïh åeredh. Dellie aath mah gïerve damta buerebe buakta. Maahta aaj nahkeren sjædta dovne jis ååpsen jïjnjh jallh vaenie åeredh.

Gellie aath mah hijven ussjede jis joe lea hujnies:

  • Buerebe sjædta jis aatem darjodh maam lyjhkoe darjodh vuesiehtimmien gaavhtan voelpigujmie årrodh. Mohte maahta daarpesjidh oktegh årrodh jis hujnies.
  • Dïhte maahta viehkiem årrodh gosse svihtjedh. Vuesiehtimmien gaavhtan vaadtsehtjidh jallh saavredh pråvhka viehkine årrodh jis jïjnjh åssjelh åtna jïh destie buerebe åeredh.
  • Ålkone årrodh gosse tjuavkeds lea hijven, juktie tjoevkeste kaanne buerebe damtedh.
  • Maahta viehkiem årrodh giejnie soptsestalledh, voelpine jallh naan fuelhkesne. Maahta aaj vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesåjhterasse jallh kuratovrese vaedtsedh.
  • Tjaelieh maam damta. Gosse baakoeh domtesidie jïh åssjelidie beaja kaanne buerebe jïjtjemdh guarkoe jïh aelhkebe dåeriesmoerh vuejnedh mah daarpesje nuala. 

Alkohovle jïh drogh ij leah hijven

Jis hujnies maahta såemies aejkien damtedh guktie viehkine jis alkohovlem jovkedh jallh drogh vaeltedh. Kaanne aavode jïh åajaldahta maam daelie gïerve, mohte tïjjen mietie dam aerkies jïh jeatjah gïerve domtesh lyövlehkåbpoe sjidtieh. Maahta aaj alkohovleste jïh drogeste nåake damtedh.

Daamhtaj buerebe sjædta jis hujnesne orreme

Maahta dan nåake damtedh gosse hujnesne. Dan gaavhtan hijven daejredh daamhtaj buerebe sjædta jis hujnesne orreme, jïlhts dan guhkiem damta.

Såemies aejkien viehkiem daarpesje

Såemies aejkien hijven jis maahta jeatjajgujmie soptsestalledh. Viehkiem maahta åadtjodh jis vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse, hoksejarngese jallh learohkehealsose bievnedh. Desnie dah pruvhkieh noeride råakedh mejtie hujnesne. Jis daarpesje maahta dïhte maam råaka viehkehte gaskesadtedh vuesiehtimmien gaavhtan psykologine jallh dåaktarinie.

Gååvnese aaj telefonejourh mejtie maahta rïngkedh, jïh sijjieh gaskeviermesne gusnie maahta chattedh, mejledh jallh lohkedh guktie raeriem jïh dåarjoem åådtje. Desnie ij daarpesjh nommem jiehtedh jis ij sïjhth. 

Depresjovne

Depresjovne ij leah seamma goh hujnesne jïh skabroeh. Maahta depresjovnem åådtjeme jis hujnesne gellie våhkoeh jïh seamma aejkien:

  • ïedtjem dassa dejtie maam pråvhka lyjhkedh
  • dan vaenie jallh dan jïjnjh åara
  • dåeriesmoerh konsentreradidh
  • dealese
  • jienebe byöpmede goh daamhtaj
  • måasere
  • nåake jïjtjetjirkemem åådtje jïh jïjtjemse laejhtedh
  • jeatjijste antanadta
  • jïjnjh ussjede
  • dåeriesmoerh skuvlesne jallh barkosne åådtje
  • sæjhta aemieluesijh

Jis depresjovnem åtneme dellie profesjonellen viehkiem daarpesjidh guktie buerebe bïevsterh åådtje. Viehkiem maahta noeredåastoevisnie, hoksejarngesne jallh learohkehealsosne åadtjodh.