Gååvnesieh gellie ovmessie kombinereme p-pillerh, naan lea jeenjebe östrogene, jeatjah jeenjebe gestagene. Dah ovmessie vuekieh kråahpem tsevtsieh. Dan gaavhtan maahta ovmessie p-pillerh pryövedh guktie dam såarhtem gaavnedh mij bööremes sjeahta.

Dah p-pillerh mah ajve hormone gestagenem vuelehks dovsesne utnieh minipillerh gohtje. Gååvnese aaj pillerem mij jollebe gestagenedovse åtna mij seamma vaarjelimmie åtna goh kombinereme p-pillere.

Mij såarhts kaarhtam åtna dan gaavhtan mij såarhts p-pillerem nåhtade. Kaarhtam åtna gusnie aaj tabledth gååvnesieh hormoni namhtah maahta hijven årrodh jis tuhtjie gïerve mujhtedh gåessie edtja orre kaarhtam aelkedh.

Dan våhkosne gosse hormonefrïjjes tabledth vaalta jallh ij naan tabledth vaeltieh dellie såemies gujnelemmiem åådtje. Dïhte såemies aejkien p-pillere-gujnelemmiem gohtje. Jïlhts ij naan p-pillerh dennie våhkosne vaeltieh ennje vaarjele guktie ij nåajsan sjïdth.

Guktie p-pillerh nåhtadidh?

Jis p-pillerh nåhtede dellie kaarhtam åtna 21 jallh 28 tabledtigujmie. Edtja akte tabledtem medtie seamma tïjje fïerhten biejjie vaeltedh.

Jis kaarhtam åtna 21 tabledth dellie våhkoem dejtie orrije mænngan gaajhkide tabledtide kaarhtesne vaalteme.

Jis kaarhtam 28 tabledth åtna dellie tabledth hormoni namhtah minngemes biejjieh kaarhtesne vaalta. Man gellie tabledth hormoni namhtah jeerehtse magkerh p-pillerh vaalta. Dah tabledth mah hormoni namhtah muvhtene dïjneghpillerh gohtje.

 

Jis åajaldahti jallh p-pillerem voeksedi

Dïhte vihkeles tabledtem seamma tïjje fïerhten biejjien vaeltedh. Jis jeenjebe goh 12 tæjmoeh vaasa, jeenjebe goh 36 tæjmoeh göökte tabledth gaskem, dellie vaahram sjædta ij leah vaarjelamme.

Man guhkies tïjje maahta göökte tabledth gaskem jeerehtse man såarhts p-pillerem vaalta jïh gusnie lea kaarhtesne. Maahta bipacksïetelem lohkedh. Bipacksïetele lea dïhte paehpere mij lea aeskesne gosse p-pilleem åasta.

Maahta aaj dåastovem bïeljelidh gusnie p-pillerem åadtjodh.

Jis vaahra gååvnese ij leah vaarjelamme guktie ij nåajsan sjïdth edtja naemhtie darjodh:

  • Vaeltieh dam jallh dejtie p-pillerem maam ij leah vaalteme dan varki maam maahta.
  • Kondomem jallh pessarem nåhtede jis negkedh dah båetieh tjïjhtje biejjieh. Dan mænngan lea viht vaarjelamme.
  • Vaeltieh akute-p-pillerem jis negkeme dah minngemes vïjhte dygnh åvteli idtji tabledtem vaeltieh juktie spermijh maehtieh boernesgåetesne jïh munnieåerine jieledh gellie biejjieh.

Jis voeksede åvteli njieljie tæjmoeh vaesieh mænngan p-pillerem veelti jallh jis skrovrehtasse, ij leah vihties kråahpe hinni dah hormonh vejtiestidh. Dellie edtja orre tabledtem vaeltedh guktie ennje vaarjelamme.

Dïhte orre tabledte, dam edtja jeatja kaarhteste vaeltedh guktie ij aktem fååtesh kaarhtesne maam daelie nåhtede. Dïhte kaarhte maahta reservine utnedh jis naan lissietabledtem viht daarpesje.

Jis voeksedi jallh skovrehtassem utni jallh jeatjah sjïekenistie damta ovvihties jis tabledtide vejtiestidh edtja kondomine jallh pessarine vaarjelidh dah båetije tjïjhtje biejjieh.

Maahta åålegh tsegkietniem gihtjedh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie jis ovvihties damtedh.

Gujnelemmiem juhtedh p-pillerinie

Muvhtene maahta sjïehteles gujnelemmiem juhtedh, vuesiehtimmien gaavhtan jis edtja feeledh. Dam maahta p-pillerinie darjodh. Dellie aalka orre kaarhtem ryöktesh dan mænngan akte nåhki. Jis dïjnegepillerem vaalta dellie ij dejtie vaeltieh jïh ryöktesth orre kaarhtine aalka. Dïhte sæjhta jiehtedh ij hormontabledte-gaske sjïdth åvteli sæjhta gujnelemmiem åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gåessie gåetide viht båetedh. 

Ij leah vaahreles gujnelemmiem juhtedh dennie vuekesne jïh maahta dam gellie aski mietie darjodh.

Men dan guhkebe pryövoe gujnelemmiem juhtedh dellie stuerebe vaahra ij gåeredh jïh aalka læjhkan vïrremem åadtjodh. Dan gaavhtan pråvhka raeriestidh, edtja gujnelemmiem utnedh fïerhten gåalmeden asken, dïhte sæjhta jiehtedh njieljie aejkieh jaepesne.

Onne vaahra vïrredamhpam åadtjodh

Preventijvevierhtieh gusnie östrogene maahta vedtedh stuerebe vaahram vïrredamhpam åadtjodh. Mohte dam vaahram lea dan onne. Vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe vaahra vïrredamhpam åadtjodh gosse nåajsan enn gosse p-pillerem vaeltedh.

Vaahram vïrredamhpam åadtjodh jienede gosse buajtehks, eejhtegh jallh åerpenh åtna gie vïrredamhpam åadtjoeji åvteli 50 jaepien båeries sjïdti jallh jis jïjtje vïrredamhpam aarebi utni. Dellie pråvhka raeriedidh edtja veeljedh vierhtiem mij östrogenen namhtah guktie ij nåajsan sjïdth, vuesiehtimmien gaavhtan p-såebpie jallh minipillere.

Gusnie maahta p-pillerem åadtjodh?

P-pillerem maahta receptesne åadtjodh tsegkietneste jallh dåakteristie noeredåastoevisnie, tsegkietniedåastoevisnie jallh sekse- jïh ektiejielijedåastoevisnie. Maahta aaj nyjseneklinikem jallh hoksejarngem bïeljelidh. Dah tabledth apotehkeste veedtjie.

Man dovres p-pillere?

Man dovres p-pillerem maahta juekedh gusnie laantesne årroeminie jïh man båeries. Jeenjemes laantedigkine jïh regijovnine prevensjovnevierhtieh aelpebe gosse nuerebe 20 jaepeste.

Man vihties p-pillere?

Jis p-pillerem vaalta guktie edtja dellie vaahra nåajsan sjïdtedh dan onne.

Guktie p-pillerinie orrijidh?

Jis sæjhta p-pillerinie orrijidh, dellie pråvhka bööremes årrodh dam p-pillerekaarhtam vaeltedh jïh ij orre kaarhtine aelkieh dan mænngan.

Ij leah feerlege p-pillerinie orrijidh gaskoeh kaarhtesne, mohte vaahra gååvnese maahta ovjaabnan vertemh åadtjodh. Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh dellie vihkeles jeatjah vaarjedimmieh aalka nåhtadidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna.

Dïhte jeerehtse man varki gujnelemmie aalka dan mænngan lea p-pillerinie orrijamme. Naan åadtjoeh jaabnan gujnelemmiem varki jïh jeatjide kaanne gellie askh vaesieh.

Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh lea vihkeles mujhtedh vaarjedidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna jïlhts idtji gujnelemmie bååstide båetieh. Munnieluajhteme medtie 14 biejjieh åvteli gujnelemmie jïh dellie stööremes vaahra nåajsan sjïdtedh.

Jis ij leah gujnelemmiem åådtjeme govhte askh mænngan p-pillerinie orrijidh edtja noeredåastoevasse, tsegkietniedåastoevasse, njaltje- jïh tjoeledåastoevasse jallh hoksejarngese bïeljelidh guktie åådtje daejredh mannasinie naemhtie.

Aevhkieh

  • Vihties vaarjelimmie guktie ij nåajsan sjïdth.
  • Gujnelemmie vaenede jïh jeenjebe jaabnan sjædta.
  • Gujnelemmiebaaktjesem unnede.
  • Vaahram vaenede munnieluejhtemh ovledh jïh cancerem munnieståahkine jïh boernesgåetesne åådtje.
  • Maahta gujnelemmiem juhtedh åvtese jis vuesiehtimmien gaavhtan edtja vuelkedh.

Vaejvieh

  • P-pillere ij tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjelh.
  • Dah hormonh maehtieh tsevtsedh guktie vuesiehtimmien gaavhtan åejjieh aalka saejriedidh, njavsodh jallh hujnies damtedh. Dan gaavhtan ovmessie p-pillerh kråahpem tsevtsedh ovmessie vuekine maahta pryövedh molsedh jeatjah såarhtese jis jïjnjh vaejvieh åadtjoeh.
  • Jis voeksede, skrovretassh åådtje jallh åajaldahta tabledtem vaeltedh ij maehtieh vihties årrodh ij nåajsan sjïdtedh.