Åssjelh voestes aejkien bïjre
Gosse ij leah seksem jeatjabinie åtneme maahta jïjnjh åssjelh utnedh guktie dïhte sjædta, damtedh, guktie sæjhta edtja sjïdtedh jïh gåessie edtja deahpadidh. Maahta govleme gosse voelph dan bïjre soptsestalleme, filmide vuartasjamme, plaeride lohkeme jallh maam akt jeatjah govleme mestie åssjelh båetieh guktie dïhte edtja årrodh.
Daamhtaj dah åssjelh tsïnneboetjemen bïjre. Dah goerehtimmieh mah dorjesovveme vuesiehtieh dïhte lea jïjnjh gïeh idtjin tsïnneboetjem utnieh gosse jåerhkeskuvlem galhkoeh. Dïhte ovmessie tsiehkiej åvteste, vuesiehtimmien gaavhtan ij sïjhth, ij nuepiem utnieh, lyjhkoe seksem utnedh persovnine seamma tjoeline jallh ïedtjem åtna jeatjah seksem utnedh enn tsïnneboetjemem.
Jïjtje nænnoste
Muvhtene maahta damtedh fuehpesne jallh nuvreme seksem utnedh jïlhts kaanne ij dam sïjhth.
Maahta aaj damtedh nuvreme seksine vuertedh jïlhts dam sïjhtedh. Damta tjabrehtidh jallh vuertedh seksine maahta årrodh gosse voelph dam tsevtsieh jallh vuartoeh vuesiehtimmien gaavhtan fuelhkeste.
Mohte vihkeles mujhtedh dam darjodh maam hijvenlaakan jïjtsasse damtedh.
Jïjtje nænnoste:
- jïjtje kråahpen bïjre
- jis jïh gåessie sæjhta seksem utnedh
- mij vuekine sæjhta seksem utnedh
- giejnie sæjhta seksem utnedh
Aaltereraaste seksen åvteste?
Ij gåeredh nænnoestidh sjïere aaltere gosse riejries seksem jeatjabinie åtna, dam tjuara jïjtje nænnoestidh. Gååvnese gujht laake mij jeahta persovne båarasåbpoe 15 jaepieh ij åadtjoeh seksem utnedh giejnie nuerebe 15 jaepieh. Mohte laakesne aaj tjåådtje ij edtjh dööpmeme sjïdtedh jis eevre tjïelkes ij lij daaresjimmie.
Dïhte vihkeles man stoerre dïhte aalterejoekehtse lea, jis dah joekehts evtiedimmesne persovni gaskem gïeh seksem utnin lea onne jïh jis gåabpegh dam sïjhtin. Laake seamma vuekine gaajhkide seamma man tjoele. Daate laake edtja maanah vaarjelidh guktie eah båarasåbpoe persovneste daaresjh. Laaken mietie ij naan reaktam utnieh maam akt seksuellen darjodh jeatjeben vööste maam dïhte ij sïjhth.
Raerie åvteli seksem jeatjabinie åtna
Dïhte sïejhme gosse voestes aejkien seksem utni jeatjhlaakan sjïdti guktie lea ussjedamme. Muvhtene aaj dïhte dovne damtesovvi dïhte bæjhkari guktie idtji sjïdth guktie veanhtadi.
Seksine tjuara haarjanidh guktie edtja eevre hijven sjïdtedh, seammalaakan goh jeatjah jieliedisnie. Eah gellie mah maehtieh dam sov bööremes musihkem gitarresne spealadidh namhtah daejredh gutkie ackordem vaeltedh jallh gosse eah leah aerebe dejnie intrumentine gïetedamme. Åvteli voestes aejkien gååvnesieh naan aath mejtie maahta ussjedidh jïh naan aath mejtie maahta haarjanidh.
- Pryövh ånnetji ovmessie vuekine onaneeredh åvteli, dellie aelhkebe daejredh maam lyjhkoe.
- Sijjieh sinsitnien kråahpine gaavnedh: soptsestellieh, ohtsedh, damth jïh jiehtieh maam tuhtjh
- Maahta deehkehtidh, tjuvliestidh jïh jïjnjh jeatjah darjomh guktie ostem åadtjodh.
- Vaarjelimmiem utnieh, vuesiehtimmien gaavhtan kondomem jallh njoeledoengesem, jïh haarjenh guktie dejtie nåhtadidh.
- Seksem utnedh jearsoes sijjesne aelhkebe sjädta sleapkedh.
Ij seksem åtneme
Muvhtene maahta sveerjen baakoem oskuld/ovskåaltoe govledh, dan bïjre gie ij leah seksem åtneme. Dïhte sæjhta jiehtedh ij leah seksem åtneme gosse boetje tsïnnesne, mohte aaj maahta årrodh ij leah seksem gåessie gan åtneme.
Naan ij lyjhkh dam baakoem nåhtadidh. Kaanne juktie govloes goh skåltoem åtna, gåessie ij leah ovskåaltoe. Guktie edtja skaamesjidh jis seksem åtneme.
Jeenjemes gïeh baakoem ovskåaltoe nåhtadidh eah naemhtie ussjedh. Barre jiehtieh ovskåaltoe baakojne mij jeahta ij leah seksem åtneme. Gosse seksem utni voestes aejkien pråvhka jiehtedh lea ovskåaltoem laahpeme. Kaanne garmerde jallh aavone damtedh juktie ij leah ovskåaltoe.
Fïerhten almetje reaktam åtna nænnoste gåessie edtja seksem utnedh voestes aejkien. Ij naan jeatjah maehtieh dam darjodh. Ij gåaredh vuejnedh jis persovne seksem åtneme jallh ij. Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh dam vuejnedh.
Skïelte tsïnnenjaelmesne?
Dïhte maam sveerjen gïelesne gohtje mödomshinna jallh skïelte tsïnnennjaelmesne lea dïhte njaelmie gusnie tsïnnen bæjngolen bielie sjædta sisnjelen bieliem tsïnneste. Njaelmie maahta ovmessie hammoe jïh njaelmie maahta mårhtjoes årrodh. Njaelmie vijrene jïh sjædta jienebe vïtnes puberteetesne, mohte ij gåessie gan haavjoeh. Mohte ij leah naan skïelte maam tsïnnenjaelmiem gaptjedh.
Juktie ij gååvnesh naan skïelte dellie ij maam akt gååvnesh maam maahta murhkedh gosse boetjedh. Mohte naan nïejth maehtieh bertedh gosse tsïnneboetjemem utnieh voestes aejkien, mohte sïejhmemes ij bertieh.
Dejtie gïeh bertieh maahta naemhtie sjædta juktie tsïnnenjaelmie dan traegkies. Mohte sïejhmebe barta jeatjah sjïekenistie, juktie dearkoes jallh ij leah nuekies ostesne.
Ij gåaredh vuejnedh jis persovne ovskåaltoe jallh ij. Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh vuejnedh jis naan seksem lea åtneme.