Preessebïevnese
Årrode meatan gïelelutnjemisnie!
Gïelepolitihke tjuara seamma otnjegisnie giesedh, mejtie politihke dejnie saemien gïelebyjresinie sjugniehtåvva jallh voenges, regijonaale, nasjonaale jallh gaskenasjonaale institusjovnine. Aktine ellies jïh akteraeresne gïelepolitihkine, gusnie nasjonaale, regionaale jïh tjïelten åejvieladtjh jïh aktöörh vïehkesjedtieh, edtjebe sjïehteladtedh guktie saemien gïelh leah iemie, siebriedahkeguedtije jïh jielije gïelh siebriedahkesne. Daate lea visjovne Saemiedigkieraerien strategijine saemien gïelide – Gïelelutnjeme.
– Mijjen vihkielommes laavenjasse lea sijjieh sjugniedidh saemien gïelide jïh baahtsemenuepiem gïelide vedtedh. Daate sæjhta jiehtedh mijjieh tjoerebe saemien gïelelïerehtæmman jïh åtnose saemien gïeleste sjïehteladtedh gaajhkine areenine siebriedahkesne. Tjoerebe aaj saemien gïelh våajnoes darjodh dennie byögkeles tjiehtjielisnie jïh hijven sjïdtemenuepieh gïelide sjugniedidh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Saemiedigkie sæjhta dejtie saemien gïelide veaksahkåbpoe darjodh jïh dejtie akten ellies gïelebarkoen tjïrrh evtiedidh gusnie barkoe stuvresåvva gaajhki njieptjiej vööste gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli. Juktie daennie barkosne lyhkesidh, gaajhke gïelebarkoe tjuara aktivyöki barkojne vuajnalgidh, jïh sinsitniem våaroeminie utnedh.
Gïelelutnjeminie saemiedigkieraerie gellie tjïelke råajvarimmieh buakta ovmessie barkoesuerkiej sisnjeli. Såemies dejstie råajvarimmijste Saemiedigkie sæjhta jïjtje tjïrrehtidh, jeatjah råajvarimmieh laavenjostoem krievieh jeatjah aktöörigujmie.
Akte dejstie åejviedïjrijste gïelelutnjemisnie lea saemien siebriedahke tjuara ektesne aktem nænnoes lutnjemem darjodh dejtie saemien gïelide. Saemiedigkie daarpesje byögkeles jïh privaate aktöörh jïh institusjovnh aktem dïedtem vaeltieh juktie saemien gïelh nænnoestehtedh, jïh viehkiehtieh guktie saemien gïelh leah våajnoes siebriedahkesne.
– Sïjhtebe dan åvteste gaajhkide bööredidh jïh haestedh, goh jieleme, institusjovnh, siebrieh, privaate jïh byögkeles aktöörh jïh datne, gïelelutnjeminie viehkiehtidh. Sïjhtebe fïereguhte edtja dïedtem vaeltedh, voengesne, regijonaale jallh nasjonaale sijjesne, saemien gïelh våajnoes darjodh jïh dejtie nuhtjedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Min boazu – akte bovtseleekedimmiesïelte mij aadtjen aalkeme, vuesehte guktie saemien gïele våajnoes dorjesåvva. Sïelte saemien gïelem nuhtjie gaajhkine sov dorjesinie, logojne, bæjhkoehtimmine jïh bïevnesinie dovne sosijaale meedijinie jïh gosse båatsoeaajhterigujmie gaskesadta.
Mijjieh jienebh dagkerh dåarjoeh sïjhtebe. Jïh mijjieh sïjhtebe edtja iemie årrodh saemien jïh nöörjen leah våajnoes loevtsæjresne, mejtie lea beapmoen bïjre, bæjhkoehtimmine jallh sosijaale meedijinie.
– Mijjieh aaj sïjhtebe gaajhkh aktöörh enn vielie edtjieh gïele- jïh kultuvremaahtoen mietie gihtjedh, jïh naemhtie viehkiehtidh guktie maahtoe vuajnelge goh vyörtegs jïh nuhteligs. Privaate jïh byögkeles aktöörh byöroeh aaj eadtjohkelaakan barkedh saemiengïeleldh maahtoem sijjen faagesuerkide dåårrehtidh. Daate sæjhta jiehtedh studijesijjine mïnnedh, saarnodh man jeenjesh mah saemien gïele- jïh kultuvremaahtoen mietie gihtjieh jïh ovmessie karrierenuepiej bïjre bievnedh. Akte eadtjohke saemiedigkiepresidente jeahta.
Daelie saemiedigkiepresidente aaj sæjhta datnem meatan utnedh daennie gieltegs barkosne, dan åvteste fïerhte baakoe ryöknesåvva. Jis gaajhkesh dovnesh ånnetji dåarjoeh dellie tjåanghkan jïjnje sjædta. Baajede mijjem daan biejjien aelkedh. Årrode meatan gïelelutnjemisnie!
