Kronihke: Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen
Histovrijen tjïrrh veartenen aalkoealmetjh leah ov-etihkeles jïh ovnuhteligs dotkemem dååjreme. Mojhtesh daehtie dotkemistie hijvenlaakan jielieminie daejnie siebriedahkine. Laantine goh Canada, Australije jïh New Zealaante dan åvteste healsoedotkeme sjïere njoelkedassijste stuvresåvva mah aalkoealmetjh jïjtjenænnoestimmiem jïh tsevtsemefaamoem dotkemisnie gorredieh. Saemien healsoedotkeme lea akte dotkemesuerkie mij varke sjïdteminie. Seamma tïjjen ij naan njoelkedassh gååvnesh mah sjïerelaakan daam dotkemem stuvrieh. Saemiedigkie dan åvteste aktem moenehtsem nammoehti 2016 mij edtja raeriestimmiem buektedh dagkerh njoelkedasside.
Healsoedotkeme aajkojne åtna orre daajroem skïemtjelassi jïh healsoen bïjre reebledh; dan sisnie aaj healsoedïenesjedotkeme, jïh dotkeme vïrrepryövide jïh jeatjah biologeles materijaalese almetjijstie. Saemien healsoedotkeme lea dotkeme gusnie saemieh goh dåehkie bieline sjidtieh dotkemegyhtjelassijste, jïh/jallh desnie gusnie daatematerijaale tjïeltijste jallh jeatjah regijovnijste veedtjesåvva gusnie saemieh leah jienebelåhkosne, jallh akte stoerre bielie årroejijstie. Saemieh goh jeatjah almetjh, aktem jååhkesjamme reaktam utnieh dam jollemes fysiske jïh psykiske healsoestandaarden utnedh maam gåarede jaksedh. Dan åvteste vihkeles saemien jïh jeatjah åejvieladtjh Nöörjesne aktem veele jïh hijven daajroem saemien almetjehealsoen bïjre utnieh. Seamma vihkeles daate daajroe dotkemistie båata mij dam jollemes etihkeles standaardem åtna.
Dotkeme saemide aktem mïrhke åvtetje aejkiem åtna. Nöörjesne lij akte dotkeme saemide mij aktem tjïelke naelie-ideologeles ektie aajkoem utni boelhken gaskoeh 1800-låhkoen raejeste, voestes bielien 1900-låhkoen raajan. Ulmie dotkeminie lij vihtiestidh saemieh lin nåakelaakan evtiedamme jïh akte vueliehkåbpoe naelie mubpijste. Dotkeme aaj våaroeminie utni almetjedåehkieh jïh naelieh meehtin öörnesovvedh åejjienskuvhrien hammoen jïh åejjienskuvhrien gievlien mietie. Materijaalem daan dotkemasse åajvahkommes reeblin viehkine kroeptide reetsedh.
Seamma tïjjen aaj dejtie jielije årroejidie dotkin. Åejjienskuvhrien gievlie möölesovvi ovrehte akten bealan dejstie årroejijstie Guovdageaidnusne, jïh akte stoerre bielie saemien årroejijstie Divtasvuodnesne. Njaalmeldh soptsestimmiej mietie dellie aaj åejjienskuvhriemööledimmieh dorjesovvin jieniebinie saemien dajvine Nöörjesne guhkiem mubpien veartenedåaroen mænngan. Daan histovrijen gaavhtan dellie jeenjesh saemien siebriedahkine mah leah sohtehtihks dotkemasse jïh dotkijidie daan biejjien. Daate dagke joekoen sjyöhtehke dejtie epidemiologeles dotkemeprosjektide Saepmesne, gusnie aajkoe lea bïevnesh sïjse tjöönghkedh dej etnisiteeten bïjre, seamma tïjjen goh vïrrepryövah jïh fysiske möölegh aaj dejstie seamma almetjijstie vaaltasuvvieh. Vihkeles daan beajjetje dotkijh daam histovrijem demtieh. Dotkije byöroe sjïerelaakan baajedh årrodh dïejvesh nuhtjedh jallh almetjh dåehkine juekedh mah maehtieh saemide unnebevyörtegs dööpmedh goh dåehkie. Aaj daerpies dotkemeilledahkh jeereldihkie jïh vååregelaakan åehpiedehtedh olles saemide stigmatiseredh. Dan åvteste daerpies etihkeles njoelkedassigujmie saemien healsoedotkemasse.
Healsoedotkeme Nöörjesne lea joe joekoen striengkies etihkeles njoelkedassi nuelesne, jïh naakenh sijhtieh dagke jiehtedh etihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemasse eah leah daerpies dan sjïeken gaavhtan. Nöörjesne healsoedotkemelaake jïh daaletje etihkeles njoelkedassh tjïelke: daesnie almetjen aarvoem jïh almetjereaktide tjïerteste, gusnie almetji jearsoesvoete jïh tryjjesvoete edtjieh daejremevoeten jïh siebriedahken ïedtji åvtelen båetedh. Laakh leah uvtemes dorjesovveme dejnie aajkojne fïerhtem almetjem vaarjelidh, jïh etnihkeles dåehkiej reaktah leah ajve såemieslaakan neebnesovveme daaletje njoelkedassine.
Jïjtjenænnoestimmie lea akte ektie reakta aalkoealmetjh utnieh gaskenasjonaale konvensjovni jïh bæjhkoehtimmiej mietie. Gosse Nöörje ILO-konvensjovnem nr. 169 vihtiesti jaepien 1990, dellie staate saemide jååhkesji goh akte aalkoealmetje Nöörjesne. Aalkoealmetji jïjtjenænnoestimmiereakta uvtemes jeahta dah maehtieh jïjtjeraarehke sijjen politihkeles sijjiem jïh jïjtsh ekonomeles, sosijaale jïh kultuvrelle evtiedimmiem eevtjedh. Dan åvteste dotkeme ojhte våaromem vadta ekonomeles, sosijaale jïh kultuvrelle evtiedæmman, dellie aaj iemie aalkoealmetji jïjtjenænnoestimmiem aaj dotkemisnie krööhkestidh. Moenehtse dan åvteste daam raeriesti:
1) Dotkije tjuara daerpiesvoeten mietie tjïelkestidh guktie edtja guejmievoetem dej saemien siebriedahkigujmie tjïrrehtidh jïh gorredidh.
2) Lissine dan laakeviedteldihkie individuelle jååhkesjæmman medisijnen jïh healsoefaageles dotkemisnie, edtja åvtelen daatah saemien healsoedotkemisnie sïjse tjöönghkesuvvieh, akte saemien ektie jååhkesjimmie edtja gååvnesidh. Akte jååhkesjimmie Saemiedigkeste jallh dehtie årgaaneste maam Saemiedigkie nammohte, sæjhta akte dagkeres jååhkesjimmie årrodh. Akte ektie jååhkesjimmie edtja gaskem jeatjah gorredidh jeatjah etihkeles njoelkedassh saemien healsoedotkemisnie fulkesuvvieh.
3) Saemieh goh åålmege reaktam utnieh daajroem åadtjodh jïjtsh healsoen bïjre. Dan åvteste moenehtse veanhta saemien etnisiteete tjuara seamma vuekien mietie registreradamme sjïdtedh goh jeatjah bïevnesh almetjeregisterisnie jïh dejnie laakeviedteldihkie healsoeregisterinie. (Mïetsk-åedtjieregistere, Jaamesfåantoeregistere, Vaajmoe- jïh vïrreåerieregistere jnv).
Guktie edtja daejtie golme råajvarimmide rïektesisnie tjïrrehtidh, ij leah moenehtse sov reektehtsisnie neebneme. Saemiedigkie daelie vuarjesjeminie jienebh raerieh mejtie gåarede nuhtjedh jïh edtja annjebodts dan bïjre eajhnadovvedh gosse Saemiedigkien stoerretjåanghkoe gaavnede goeven aalkoelisnie. Munnjien lea vihkeles tjïertestidh saemien ektie jååhkesjimmie ij leah seamma goh politihkeles sïjsepleenteme dotkemisnie. Saemiedigkie aaj akte representatijve håalijeårgaane saemien årroji åvteste Nöörjesne. Dan åvteste ij leah naan jeatjebh goh Saemiedigkie – jallh akte årgaane maam Saemiedigkie nammoehtamme – mij maahta aktem ektie jååhkesjimmiem reeredh saemiej åvteste goh åålmege. Saemiedigkie lea jïjtjehke maadthvaerie dennie saemien jïjtjenænnoestimmiereaktesne.
Daan biejjien etnisiteete goh bïevnese ij leah annjebodts akte bielie dejstie byögkeles registerijstie Nöörjesne; daate akte aerpie mubpien veartenedåaroen mænngan. Saemiedigkien stoerretjåanghkoe tjuara goeven aaj eajhnadovvedh moenehtsen raeriestimmien bïjre etnihkeles registreradimmien bïjre byögkeles registerinie. Mijjen lea gellie staateles, laakeviedteldihkie healsoeregisterh mah dotkemasse åtnasuvvieh jïh healsoem gaajhkide årroejidie Nöörjesne vååksjedieh. Dagkeres daajroe saemien almetjehealsoen bïjre ij maehtieh tseegkesovvedh dan guhkiem ij edtjh etnisiteetem registreradidh. Gosse datne goh årroje Nöörjesne skïemtjelassem åadtjoeh jïh dov diagnovsem dåaktaristie åadtjoeh, dåaktere dam healsoeregisteri sïjse registerede dov persovnenommeren tjïrrh. Jis saemiej etnisiteete aaj gårrehtalla persovnenommerasse, dellie systematihkeles healsoedaata jïh bijjieguvvieh healsoen bijjelen maehtieh hijven kvaliteetine aaj saemien årroejidie tseegkesovvedh.
Eevre vihkeles saemien healsoedotkeme båetijen aejkien dorjesåvva aktine lïhkebe gaskesinie gaskem dotkijidie jïh dejtie mejtie dotkeminie. Joekoen vihkeles njoelkedassh huksieh saemien healsoedotkeme gellievoetem jïh jïjtsevoetem krööhkeste jïh seahkarieh mah saemien kultuvresne jïh saemien siebriedahkine gååvnesieh. Byöroe iemie årrodh dotkemedåehkieh, goh akte bielie ryöjredimmijste healsoegoerehtimmide, Saemiedigkine gaskesedtieh, jallh dejnie årgaanine maam Saemiedigkie lea nammoehtamme. Daate juktie lïeredh dej dotkemedaerpiesvoeti bïjre mah Saepmesne gååvnesieh akten saemien perspektijven mietie jïh hijven jïh leajhtadihks healsoedotkemem gorredidh mij buaratjommesasse sjædta saemien almetjehealsose jïh saemien siebriedahkese. Dan åvteste daerpies etihkeles njoelkedassigujmie mah saemien ektie reaktam jïjtjenænnoestæmman aaj dorjesåvva healsoedotkemen sisnjelen.
