Serteme laavenjassijste staateles daltesistie lea akte nuepie juktie hoksedh almetjh stuerebe tsevtsemefaamoem åadtjoeh. Daelie daate maahta sjugniehtovvedh jis buektehte akti vyöki barkedh juktie hoksedh regiovne stuerebe dahkoesijjiem åådtje.
Akte tjïelke tjoeperdimmie gyhtjelassh mah leah fylhkenstruktuvri bïjre leah dan jïjnjem tsåatskelesvoetem åådtjeme guktie gyhtjelassh mah leah sisvegen bïjre regijovnereformesne gaarvanieh seamma tïjjen. Akte hille mij gaatesjen dassene dellie. Saemiedigkie ij leah nuepiem åådtjeme reerenassine rååresjidh dej gyhtjelassi bïjre ektiedamme dejtie raeriestimmide mah leah saemien ïedtji bïjre. Vååjnoe goh fuehpie orreme gosse dam orre raeriestimmiem darjoeji mij bööti rïhkeden 19.b. Bïevn. St. 6 (2018-2019) Oppgaver til nye regioner( Laavenjassh orre regijovnide). Desnie raereste sagke vaenebh laavenjassh jïh vierhtieh staateste sertedh goh Hagen-moenehtse soejkesji. Raeriestimmie hov tjïelkelaakan soptseste maam reerenasse raaktan reformen bïjre veanhta.
Manne baajem jïjtjemem geakasjidh maam sæjhta jiehtedh barkoevedtijedïedtem staatebarkiji åvteste, mah joe leah ålkone regijovnine, akten regijonaale daltesasse sertedh. Mov vuajnoen mietie ij sïjhth dan maereles årrodh. Byögkeles dïenesjh edtjieh åajvahkommes dam seamma sisvegem utnedh saaht gusnie datne sååjhth årroeminie. Bielelen tjïeltine saemien reeremedajvesne, men aaj daesnie lij maahteme jïjnjem loetedh jis sisvegebieliem regijovnereformesne buerebelaakan gïetedamme, jïh akte vielie proaktijve geatskanimmie orreme raeriestimmide salkehtimmeste NBS 2016: 18 Vaajmoegïele. Daennie suerkesne laavenjassh jïh tjïelke bïevnesh dïedten bïjre sijhtieh joekoen vihkeles årrodh evtiedimmien gaavhtan saemien gielijste, saemien kultuvreste jïh siebriedahkejieliedistie. Saemiedigkieraerie våaroeminie åtna joekoen edtja saemien gïelereaktah tjåadtjoehtidh jïh jåarhkedh dejnie orre fylhkine. Saemiedigkieraerie haasta dejtie orre fylhkide byögkeles saemien nommh åadtjodh fylhkide. Seamma tïjjen vihkeles faalenassem dejtie saemiengïeleldh almetjidie tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh.
Joe dellie gosse Hagen-moenehtse sov raeriestimmiejgujmie bööti Saemiedigkie eensi vuarjasjimmieh darjoeji mah laavenjassesertemh mah meehtin saemien ïedtji bïjre årrodh. Jeenjesh dejstie raeriestimmijste sïjhtin eevre buajhkoes ryöktesth konsekvensh utnedh saemien ïedtjide. Edtja råajvarimmieh, öörnegh jïh byögkeles dïenesjh saemide sjïehtedidh seammalaakan goh jeatjah årroejidie.
Jienebh laavenjassh mejtie lea raeriestamme fylhkentjïeltide sertedh leah saemien ïedtji bïjre. Aamhtesh goh konsepteveeljemen salkehtimmieprosessh (KVS), klijma jïh byjrese, noerhtedajvepolitihke, innovasjovne Nöörje jïh Siva, göölemesïelkedahkh jïh jåartaburrie. Lissine akte minngebe stoerredigkiebïevnese lea sjisseradamme kultuvren ih minngebe prosessi bïjre mah leah PPT:n jïh Bufetaten bïjre. Saemiedigkie sæjhta dejtie ovmessie prosesside regijovnereformesne bæjjese fulkedh dej departemeentigujmie mah dïedtem utnieh. Daan mearan gaajh joekehts mejtie prosessh joe juhtieminie jïh mejtie laavenjostoe Saemiedigkine lea tseegkesovveme jallh ij. Dennie guhkiebasse barkosne regijovnereformeste lea eevre daerpies Saemiedigkine laavenjostedh jïh konsultasjovnedïedtem ååktedh guktie daajroe saemien gïeli jïh saemien kultuvren bïjre gorresåvva.
Tïjje doekoe manne mïelem iemie laavenjassesertemem gïehtjedidh aaj staateste Saemiedægkan. Daan biejjien Saemiedigkie reeremelaavenjassh åtna evtiedimmien sisnjelen saemien learoesoejkesjijstie, saemien kultuvremojhtesereeremen jïh saemien sijjienommedïenesjen sisnjeli, jïh saemien museumidie, teateridie jïh festivalide. Saemiedigkie joe departemeentine jïh Rijhkeantikvaarine rååresjeminie mejtie edtja jienebh laavenjassh saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien sisnjelen sertedh. Saemiedigkie vielie dïedtem jïh jïjtjenænnoestimmiem sæjhta jielemeevtiedimmien sisnjelen saemien dajvine jïh saemien jielemi åvteste. Iemie Saemiedigkien råållam vuartasjidh båatsoen, göölemeaamhtesi jïh areaalesoejkesjeprosessi sisnjeli. Lissine stoerre nuepieh sjugniedihks jielemi jïh fealadadten sisnjeli. Akte saemien seejemegerniefoente lij aaj maahteme hijven årrodh, juktie dïhte lij maahteme nuepie vedtedh jielemeevtiedimmesne.
Åajvahkommes Saemiedigkie mij prioriteradimmieh dorje saemien siebriedahke- jïh institusjovneevtiedæmman. Dan åvteste sæjhta nuhteligs årrodh aktine enn lïhkebe laavenjostojne Saemiedigkien, staaten jïh fylhkentjïelti gaskem dej råållesne goh siebriedahke- jïh jielemeevtiedæjjah.
Silje Karine Muotka, Saemiedigkieraerie
Saemiedigkie
