Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra

Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Normisjon eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit Mediehøgskolen Gimlekollen, {Kristiansánddas}${vowc,á-a;conc,ndd-nd|Kristiansandas}. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja {radiojournalistan}${vowc,a-á|rádiojournalistan}. Guokte maŋemus jagi lei Andersen Normisjona mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei {mišunearan}${conc,š-šš;vowlat,u-o|miššonearan} golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin.

– Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi {movttidahttá}${conm,d-id|movttiidahttá} ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Normisjon, dadjá ođđa redaktevra. KPK


Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut

Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma {"}‰{cit|”}Guhkkin eret ruovttus{"}‰{cit|”} (Langt hjemmefra) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Pattaya, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku {dieđida}${conm,d-h|dieđiha} ahte eambbogat váldet oktavuođa ja {hálidit}${conm,d-id|háliidit} ohcat dohko barggu, dahje {juogaládje}${cmp,1-2|juoga ládje} veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma.

– Lei vahát go Lilyhammer, mii sáddejuvvui {NRK1:žis}${suf|NRK1:s} , sáddejuvvui seammá áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja Nordisk film barggu sisdoaluin. Nu dadjá {TV2:ža}${suf|TV2} prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen.

– Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, Markedshøyskolena rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku {gárttan}¢{conc,rtt-rt|gártan} máksit 100.000 kr {minuvttas}${conc,vtt-ht|minuhtas}. KPK

#Publisert: 10.04.2012

#http://www.kpk.no/artikkel/article/115699

Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima

Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis {geas}£{kongr,sg-pl|geain} lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12.beaivvis -17.beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš {oallut}¢{mix|ollu} sámiide. Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddasguvlui ain ovddidit {sámivuođa}${vowlat,i-e|sámevuođa} saji girkus.

Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK


{Israelmišuvnnas}${conm,š-šš|Israelmiššuvnnas} lotnahuvvan jođiheaddji

Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa {stivrajođiheaddjin}${conc,vr-vrr|stivrrajođiheaddjin} Norgga {Israelmišuvdnii}${conm,š-šš|Israelmiššuvdnii}. Dáláš {stivrajođiheaddji}${conc,vr-vrr|stivrrajođiheaddji} Torgeir Flateby, {ii hálit šat válljejuvvot}¢{fin,t-it|ii háliit šat válljejuvvot}. Son lea 8 jagi leamaš {stivrajođiheaddjin}${case,nom-gen|stivrrajođiheaddjin}. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha Normisjona barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go {Israelmišuvnnas}${conm,š-šš|Israelmiššuvnnas} lea {riikačoahkkin}${case,nom-gen|riikkačoahkkin} Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái.

Brit Hvalvik, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa {stivramiellahttun}${case,nom-gen|stivrramiellahttun}. Arne Berge ja Gunvor Fyllingsnes heaitiba stivrras. KPK

#http://www.kpk.no/artikkel/article/115679

Álbmotallaskuvllat bivnnuhat

Dađistaga lassánit oahppit geat {hálidit}${conm,d-id|háliidit} álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat {hálidit}${conm,d-id|háliidit} álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no

Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji {ovtta}£{case,acc-loc|ovttas} dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui.

– Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis {go}¢{w|gos} jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, {guovssohas}${number,sg-pl|guovssahasat}, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat {hálidit}${conm,d-id|háliidit} {davas}${vowlat,a-á|davás}.

Álbmotallaskuvllat {{váldiigohte}${fin,i-0|váldigohte}}£{kongr,prt-prs|váldigohtet} ohppiid guovvamánu 1.beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri ohppiid guovvamánu 1.beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Radio DSF vuolgá Guoládahkii

Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin {Ruoššabealde}${cmp,1-2|Ruošša bealde}, {nudaddjon}${cmp,1-2|nu daddjon} Den ingermanlandske evangelisk-lutherske kirke. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revdás, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat {Samemišuvnnas}${vowc,a-á;conm,š-šš|Sámemiššuvnnas} leat jođus {Ruoššabealde}${cmp,1-2|Ruošša bealde}. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Revdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK

#http://www.kpk.no/artikkel/article/115654


Finnmárkku {politihkkar}${vowlat,a-á|politihkkár} muitala oskku birra

Mortensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid {nudaddjon}${cmp,1-2|nu daddjon} Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu {11.beaivvi}${cmp,1-2|11. beaivvi} lea stuoradiggeáirras ja Bargiidbellodaga {nubbejođiheaddji}${vowlat,e-i|nubbijođiheaddji} Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus.

-Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen.

Mortensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK


Bláđđi Kirkeaktuelt ilbmá neahtas

Bláđđi Kirkeaktuelt heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges {neahtta-bláđđiin}${cmp,hyph-0;fin,in-n|neahttabláđđin}. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja {eaktudáhtolaš}${vowlat,u-o|eaktodáhtolaš} bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, {eaktudáhtolaš}${vowlat,u-o|eaktodáhtolaš} bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK


Heitmann luohpá Åpne Dører-ásahusas

Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Åpne Dører ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Åpne Dører beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Åpne Dører- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK

#http://www.kpk.no/artikkel/article/115630

Girkoráđi direktevran vel nuppi {guhta}${conc,ht-htt|guhtta} jagi

Jens-Petter Johnsen (63) {valljejuvvui}${vowc,a-á|válljejuvvui} mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi {guhttajagi}${cmp,1-2|guhtta jagi} áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran.

– Mun {hálidan}${conm,d-id|háliidan} joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus {lea}£{verb,kongr,sg-pl|leat} olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK


{Mišuvdnaolbmui}${conm,š-šš|Miššuvdnaolbmui} gonagasa ánsu

Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa {silba ánsomedálja}¢{cmp,2-1|silbaánsomedálja}. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga {Lutherlaš}${conc,th-t;vowm,0-a|Luteralaš///Luteránalaš} {Mišuvdnalihttu}${conm,š-šš|Miššuvdnalihttu} (NLM), KrF, Lenvik suohkan ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii.

Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM {biirrestivralahttu}${case,nom-gen|biirrestivrralahttu} ja {biireovdaolmmoš}${case,nom-gen|biirreovdaolmmoš} Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá {Davvi regiovdnii}¥{Davviregiovdnii}.
Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit.

– Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK

#Publisert: 19.03.2012

#http://www.kpk.no/artikkel/article/115626


Ođđa váldočálli sajis {Sámemišuvnnas}${conm,š-šš|Sámemiššuvnnas} čakčii

{Sámemišuvdna}${conm,š-šš|Sámemiššuvdna} ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. {Riikastivrra}${case,nom-gen|Riikkastivrra} ovdaolmmoš

Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30.beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin {Sámemišuvnnas}${conm,š-šš|Sámemiššuvnnas}. Dan oaivila doarju sihke With ja {Sámemišuvdna}${conm,š-šš|Sámemiššuvdna}. KPK


Kristtalaš oahppobarggut lassánit

K-stud, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš Frikirkelig studieforbund ja Norsk Kristelig Studieråd. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. K-stud doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelig Studieråd lassánii 10 proseantta.

K-stud bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu.

– Fuomášuhttin veara lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddasguvlui, {dadja}${vowlat,a-á|dadjá} K-stud gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle.

Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne K-stud miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 {kursi}${fin,0-i|kursii}. KPK

#Publisert: 13.03.2012



#http://www.kpk.no/artikkel/article/115606


Bláđđi Samenes Venn unnu

Norgga {Samemišuvnna}${vowc,a-á;conm,š-šš|Sámemiššuvnna} {riikastivrras}${case,nom-gen|riikkastivrras} mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái.

Duogáš lea go {mišuvnna}${conm,š-šš|miššuvnna} bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii {hálidit}${conm,d-id|háliidit} ovddemusat {Samemišuvnna}${vowc,a-á;conm,š-šš|Sámemiššuvnna} neahttasiidduid ođastit dássedit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK


Davvisámi girkobasit Foldereidas

Maiddái dánnai jagi doallá Norgga {Samemišuvdna}${vowc,a-á;conm,š-šš|Sámemiššuvdna} davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin.

Njukčamánu 18.beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja {Samemišuvnna}${vowc,a-á;conm,š-šš|Sámemiššuvnna} ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Ellen Sara Sandvik Moen. KPK


Dovddus davvinorgalaš baptista devddii čuođi jagi

Norgga boarráseamos baptista, Haldis Øvergaard, {Narviikas}${conc,ik-ikk|Narviikkas}, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga {Baptisaservodaga}${typo,|Baptistaservodaga} váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš {Narviika Baptistasearvegotti}£{case,nom-gen|Narviikka Baptistasearvegotti} áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK

#Publisert: 04.03.2012


#http://www.kpk.no/artikkel/article/115595


Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas

Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25.beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá {Samemišuvnna}${vowc,a-á;conm,š-šš|Sámemiššuvnna} váldočállin.

Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja {lutherlaš}${conc,th-t|luteralaš//luteránalaš} dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid.

{Bismavihaheami}${case,nom-gen|Bismmavihaheami} jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma {Mišuvdnaprovinsii}${conm,š-šš|Miššuvdnaprovinsii}, árkabisma Walter Obare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK


Šearbmafriddja vahku

{Familie & Medier bovdet}£{infl,inf-pl3|Familie & Medier bovdejit} dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. {Mobiltelefovnnain}${conm,l-il;vowlat,0-a|Mobiilatelefovnnain} {ii galgga álgit girddášit interneahtas}¢{vowlat,á-a|ii galgga álgit girddašit interneahtas} dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi.

– Mii sávvat dákkár vahku buktá {huŧkáivuođa}${conc,ŧk-tk|hutkáivuođa} ja dili {earalágan}${vowlat,a-á|earálágan} doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii {hálidit}${conm,d-id|háliidit} ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medier beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. Šearbmafriddja vahku lea seammá áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda.

– Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de {šearbmafriddja vahku lea aivve buorre}£{case,acc-nom|šearbmafriddja vahkku lea aivve buorre}, dadjá Haugland. KPK

#Publisert: 28.02.2012

#http://www.kpk.no/artikkel/article/115557


Normisjon galgá nannet rohkosa

Normisjon lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Normisjon doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii Normisjona boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža {Asiai}${vowc,a-á|Ásiai}, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. {Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái}£{w,pers-refl|Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku iežaset oaiviliid áššái}.

-Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Normisjon olis. KPK


{Blå Kors- direktevra}¢{cmp,2-1|Blå Kors-direktevra} cuiggoda Norsk Tippinga

-Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit {Norsk Tippings}${fin,s-0|Norsk Tipping} speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja {Davvi regiovnna}¥{Davviregiovnna} guovlludirektevra Odd Anders With, go addá {komeantta}${conm,m-mm|kommeantta} Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas.

Norsk Tipping sávvá álggahit kasinospealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. {Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit}¢{fin,t-it|Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat háliit}.

With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for rusmiddelforskning (SIRUS), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid.

-Dasa lea duogáš ágga go SIRUSa bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit {«}‰{cit|”}Speallansorjavašvuohta – Norga{»}‰{cit|”} (Spilleavhengighet-Norge”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: blakors-mn.no. KPK

#http://www.kpk.no/artikkel/article/115539


Evttohit válljet Dalheima ođđasis

Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana dikšo- ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Lindø (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK

Vihaheamit gádjot ruhtadili

{Maáŋga}${typo|Máŋga} mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen.

Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui.

Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš {náittusbára}${vowlat,u-o|náittosbára} geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK

#Publisert: 05.02.2012

#http://www.kpk.no/artikkel/article/115512


- Lávlot sámegillii kyrie

Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen ávžžuha searvegottiid min riikkas oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi ipmilbálvalusas:

-Lávlot sámegillii kyrie ja rohkadallet sámi álbmoga ovddas, lea Johnsena ávžžuhus. Son sávvá ahte ollu ipmilbálvalusain guovvamánu 5.beaivvi namuhuvvo Sámi álbmoga beaivi (mii lea {guovvamánnu}£{case,nom-gen|guovvamánu} 6.beaivvi). Sámi girkoeallima plánas maid Girkočoahkkin dohkkehii diibmá, deattuhuvvo ahte girkut miehtá riikka sáhttet roahkka oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi, čállá kirken.no

Jus ii heive dán oidnosii buktit juste dan beaivvi, de sáhttá dan dahkat ipmilbálvalusas beaivvi ovdal. Norgga girku ipmilbálvalusa ođastusas lea Sámi álbmoga beaivi váldojuvvon vuosttaš geardde mielde mearkabeaivin girkolaš ortnegiidda. Johnsena mielas leage dasto lunddolaš čuovvolit sihke {riikadásis}${case,nom-gen|riikkadásis} ja báikkálaš dásis Norgga girku mihtu ja dohkkehit ahte sápmelaččat leat dán riikkas. KPK



Knut Refsdal lea Norgga Kristtalaš Ráđi ođđa {váldočálli9}${typo|váldočálli}

Knut Refsdal álgá maŋŋil geasi váldočállin Norgga Kristtalaš Ráđđái mas ovdal lei Ørnulf Steen.

Refsdala duogáš lea Metodistagirkus ja Norgga girkus. Son lea hárjánan bargat ekumenalaš bargguid –
sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Son dovdá bures Norgga Kristtalaš Ráđi barggu go lea ovdal leamaš virggis dán organisašuvnnas.

Ráđi {stivrajođiheaddji}${case,nom-gen|stivrrajođiheaddji} Else-Britt Nilsen muitala leamaš máŋga čeahpes kandidáhta geaid sii árvvoštalle, muhto Refsdalas bođii ovdan buorre bargoduogáš, gelbbolašvuohta ja beroštupmi.

-Mii galgat ain nannet barggu ahte oažžut kristtalašvuođa oidnosii almmolašvuhtii, mii galgat čielgasit muitalit maid mii oaivvildit, ja makkár árvvuid mii ovddastit. Mii galgat maiddái ovddidit dan ahte gudnis atnit {oskkkufriddjavuođa}${typo|oskkufriddjavuođa} ja olmmošvuoigatvuođaid. Mis lea jáhkku dán olahit go Refsdal lea njunnošis ja mun illudan suinna ovttasbargat, dadjá Nilsen. KPK

#http://www.kpk.no/artikkel/article/115498


Ođđa kristtalaš oahppolihttu

Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go {Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi {Norsk Kristelig Studieråd}∞{nob} ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu {Frikirkelig Studieforbund}∞{nob} časke oktii}£{case,nom-acc|Norgga Kristtalaš Oahpporáđi ja Friddjagirkolaš Oahppolihtu časke oktii}. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelig studieforbund (K-stud). K-stud searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte K-stud lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna.

K-stud lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. K-stud
{doaibmaideá}${fin,á-a|doaibmaidea} lea ahte «galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid». Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK


Ollu skeaŋkkat {Frelsesarmeái}${vowlat,á-a|Frelsesarmeai}

{Frelsesarmeá}${vowlat,á-a|Frelsesarmea} Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. {Frelsesarmeá}${vowlat,á-a|Frelsesarmea} lea hui {duhtávaš}${vowlat,a-á|duhtavaš} dáinna {ruhtasummain}${vowlat,a-á|ruhtasummáin}, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid.

Sullii {beallii}${typo|bealli} skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo {{korps}${vowlat,0-a|korpsa}}£{kongr,nom-ill|korpsii}, {ásahusat}£{kongr,nom-ill|ásahusaide} ja {{mišuvdna}${conm,š-šš|miššuvdna}}£{kongr,nom-ill|miššuvdnii}.

Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit {Frelsesarmeá}${vowlat,á-a|Frelsesarmea} eará bargguid.
- Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš {diehtojuohki}${conc,hk-hkk|diehtojuohkki} Andrew Hannevik. KPK


#http://www.kpk.no/artikkel/article/115491

NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji

Øystein Engås (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga {lutherlaš}${conc,th-t|luteralaš///luteránalaš} miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halsne.

Øystein Engås jođiha Misjonssalena čoakkalmasaid {Ålesunddas}${conc,ndd-nd|Ålesundas}. Son lea oktan eamidiinnis, {Anne-Marehiin}${vowc,a-á;vowc,a-á|Ánne-Márehiin}, leamaš NLM {mišuneara}${conc,š-šš;vowlat,u-o|miššoneara} Bolivias.

Váldočálli Øyvind Åsland lea ilus go Øystein Engås lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Åsland Utsyn-bláđđái.

– Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja {guovllulaččat}${vowc,uo-u|guvllolaččat}, ja mii oaivvildit Øystein Engås lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Åsland. KPK


Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit

Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋás {mannán}¢{vowlat,á-a|mannan}. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Normisjon) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Utsyn (Miššonlihttu) 10186 (-561), Misjonstidende (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), Misjonsblad for Israel {{Israelmišuvdna}${conm,š-šš|Israelmiššuvdna} ) 7399 (- 75) ja Korsets Seier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK

#Publisert: 10.01.2012



#http://www.kpk.no/artikkel/article/115481

Radio DSF interneahtas

{Samemišuvnna}${vowc,a-á;conm,š-šš|Sámemiššuvnna} {lagasradio}${vowc,a-á|lagasrádio}, Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1.beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus,

#www.radiodsf.no.

Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta {radioprográmmaid}${vowc,a-á|rádioprográmmaid}. Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK


{Samemišuvnna}${vowc,a-á;conm,š-šš|Sámemiššuvnna} sisaboađut unnon

{Samemišuvdna}${vowc,a-á;conm,š-šš|Sámemiššuvdna} meroštallá ahte {mišuvnna}${conm,š-šš|miššuvnna} sisaboađut jahkái 2011 leat birrasiid 1 miljon ruvnno vuollelis go jagis 2010. Ekonomiija vástideaddji Trine Lernæs čállá Samenes Venn maŋemus bláđis ahte sisaboađut leat unnon dan dihtii go miššonsearvvit ja doarjut leat unnon. {Mišuvnnas}${conm,š-šš|Miššuvnnas} leat foandasisaboađut, muhto finánsaroassu máilmmis dahká ahte dáin maid unnu dienas eambbo go dábálaš. Dábálaččat láve foandadietnasiiguin sáhttit bálkáhit 3-4 bargi.

- Olggosgoluid lea miššonsearvi geahpedan nu olu go vejolaš, muhtimiid mielas mii leat čuohppan gitta dávttiid rádjái, čállá Lernæs. KPK

#Publisert: 05.01.2012


#http://www.kpk.no/artikkel/article/115453


NLM {Davvi oasis}¥{Davvioasis} ođđa bargit

Norgga {Lutherlaš}${conc,th-t|Luteralaš///Luteránalaš} Miššonlihttu (NLM) lea Davvi regiovnna {guovlostivrračoahkkimis}${case,nom-gen|guovllustivrračoahkkimis} juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng {kanturbargin}${vowc,a-á|kánturbargin} ja hálddahusjođiheaddjin {guovlokantuvrii}${case,nom-gen|guovllukantuvrii}.

Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % {kanturvirgái}${vowc,a-á|kánturvirgái} gitta suoidnemánu 31.beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seammá áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31.beaivái 2012.

Evelyn lea olu jagiid leamaš Norborg joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan.

Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davvi regiovnna Nuorra-oassái jođiheaddjin guovvamánu 1.beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Apeland sajis geas álgá virgelohpi. {Davvi regiovdnii}¥{Davviregiovdnii} gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas {Várggát}£{case,nom-ill|Várggáide} ja {Mátta-Várjjat}£{case,nom-ill|Mátta-Várjjagii}. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK


Girkuin leat hejot láhčán dili

Olu girkut Norggas {lea}£{verb,kongr,sg-pl|leat} unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan {heissat}${vowc,e-ea|heaissat} ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja {beroštusorganisašuvnnna}${typo|beroštusorganisašuvnna} (KA) dilleraporttas.

Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit.

Norges Handikapforbund (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte {leat}£{verb,kongr,pl-sg|lea} guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon.

- Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš
Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK

#Publisert: 28.12.2011