#26.04.10 Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2.b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit {alkohola-boasttogeavaheami}${vowlat,o-u|alkoholaboasttugeavaheami} ja veahkaválddi maid bearaš gillá. handl-plan Cealkámušat dohkkehuvvon {SNFa}${acro,suf|SNF} jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2.b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio snf-odas-3 {SNFa}${acro,suf|SNF} seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 snf-odas-2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – {vajálduvvon}¢{vowc,o-a|vajálduvvan} Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: snfcealkamus080308.pdf Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea {“}‰{cit|”}Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Váldologaldallin lea professor Fikret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, {doavttirgrádastipendiáhtat}${vowlat,i-e|doavttergrádastipendiáhtat} ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá {vajálduvvo}¢{vowc,o-á|vajálduvvá} dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddáš rolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Nuttall 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO {Máilmmikonferánssa}¢{conc,nss-ns|Máilmmikonferánsa} diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte {“}‰{cit|”}ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGOt) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna {lagiin}${vowc,a-á|lágiin}, ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddáš gáldun” (World Conference on Science 1999: para. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii {seminárá}${vowlat,á-a|seminára} plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii {vajálduvvo}¢{conc,vv-v;vowlat,o-a|vajálduva} dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddáš gažaldaga guorahaladettiin – namalassii {“}‰{cit|”}Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid. Sohkabealledásseárvu ii ollašuva Sámi iešmearridankonferánssas Kárášjohka, 28.01.2008 PDF-fiila: snfcealkamus280108.pdf SNF-Sámi NissonForum moaitá eamiálbmogiid resursaguovddáža Gáldu konferánssa Álttás boahtte vahkus. SNF jearrá manne nissonolbmuid eai ane dađi eanet árvvus logaldallin? Sii leat moattis, ja sin leat bidjan prográmma áibbas lohppii. Buohkat dihtet maid dat máksá. Diehtit velá ahte oassálastit dábálaččat vuolgališgohtet ovdal golmmabeaivásaš konferánssa loahpa. SNF mielas dásseárvoperspektiiva berrešii leat fáddán juo álgosáhkavuoruin, danne go dássážii dat lea bázahallon bealli. Fáddá dalle {čuovošii}${conc,mono|čuvošii} digaštallama buot golbma beaivvi. Konferánssa poster/plakáhta muđui čájeha doaluid dovdomearkka: Vuovdnás almmáiolmmoš guhte okto dáhttu stivrejumi. Iešmearrideapmi lea sámiide, dego máilmmi earáge eamiálbmogiidda, hui áigeguovdilis gažaldat. Mannan čakčamánus Ovttastahttojuvvon Našuvnnaid (ON) váldočoahkkin dohkkehii viimmat Riikkaidgaskasaš eamiálbmogiid rivttiid {julggaštuša}${conc,š-s|julggaštusa}, mas eamiálbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái lei guovddáš vuolggasadji. Buot davviriikkat jienastedje {julggaštuša}${conc,š-s|julggaštusa} dohkkeheami bealis, ja dál leage áigeguovdil guorahallagoahtit mo ollašuhttit sámiid iešmearrideami ja čoavdit dasa gullevaš hástalusaid. Eamiálbmogiid resursaguovddáš Gáldu Guovdageainnus lea váldán dan hástalusa duođas ja lea lágideamen riikkaidgaskasaš konferánssa Sámi iešmearrideami birra boahtte vahkus, 04-06.02.2008 Álttás. Konferánsii leat bovdejuvvon sihke riikkaidgaskasaš ja sámi áššedovdit doallat sáhkavuoruid eamiálbmogiid ja sámiid iešmearrideami iešguđet beliin. Prográmma lea viiddis ja máŋggabealat, muhto SNF-Sami NissonForum lea sakka beahttašuvvan prográmma sohkabealleortnegis. Vuosttas logi logaldalli leat buohkat almmáiolbmot, dasto njeallje nissonolbmo {maŋŋálága}${vowc,á-a|maŋŋálaga} konferánssa loahpas. SNF jearrá: Makkár árvoortnegis dás lea sáhka? Manne nie máŋga almmáiolbmo ja dušše moadde nissonolbmo? Lea go eamiálbmogiid iešmearrideapmi vuos ja ovddimus almmáiolbmuid fierpmádat ja fáddá? Iešmearrideami vuođđu SNF oaivvilda ahte konferánssa prográmma speadjalastá duohtavuođa, man earáge eamiálbmotnissonat leat buktán ovdan: Ahte dálá ságastallan eamiálbmogiid iešmearrideamis ii váldde doarvái bures vuhtii eamiálbmotnissoniid oainnuid ja dárbbuid. Ii ge ságastallan váldde vuhtii eamiálbmotnissoniid cuiggodemiid das makkár vuođu ala galgá eamiálbmogiid iešstivrema hukset. Dálá eamiálbmogiid iešstivrenmállet áddestallet váldoservodagaid ja oarjemáilmmi vuogádagaid, mat vuođđuduvvet válddi, autoritehta ja ráđđema doahpagiid ala. Gáldu ordnii ieš mannan čavčča Norgga {dásseárvoáittardeaddjiin}${vowc,mono|dásseárvoáittardeddjiin} ja sámi servviid {ovddasteaddjiiguin}${vowc,mono|ovddasteddjiiguin} čoahkkima joatkit dásseárvobarggu Sámis. Manne dát dásseárvobargu ii oidno dán konferánssa lágideamis? Eamiálbmogiid iešmearrideamis lea sáhka eamiálbmogiid ceavzimis álbmogin maiddái {boahtteáigges}${vowlat,e-i|boahtteáiggis}. Dan ii goit leat vejolaš ollašuhttit jos guođđit oasi álbmogis guorahallamiid ja ságastallamiid olggobeallái. Eai dušše nissonolbmot olggobealde Ja dat ii guoskka dušše nissonbeallái. SNF lea mearkkašan ahte konferánsii lea alla oassálastinmáksu, ja SNF mielas dat dahká konferánssa elihta várás. Sámenuorat ja sámi searvvit/organisašuvnnat mat leat sámi {akademálaš}${vowlat,á-a|akademalaš} ja politihkalaš elihtabirrasiid olggobealde – ja seammás vissásit ohcalit liibba nanosmahttit {máhttuseaset}${conc,htt-ht,conm,s-0;vowc,ea-0|máhtuset} ja váikkuhanválddiset iešmearrideami ollašuhttima oktavuođas - eai suitte oassálastit. Nu SNF jearráge gean várás konferánsa lea oaivvilduvvon? Jos aivve servodaga bajimus dássi (álbmoga elihta) beassá dákkár konferánssaide, dat ii nanne demokratiija. Ii das galle, Gáldu gártá dás bargat njuolggadusaidis vuostá, main lea ulbmilin {“}‰{cit|”}lasihit dieđuid ja áddejumi álgoálbmotvuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid hárrái”. Ulbmiljoavkkuide gullet {“}‰{cit|”}buohkat, geat ohcet {dieduid}${conc,d-đ|dieđuid}”, nugo {“}‰{cit|”}skuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat, almmolaš ásahusat ja eiseválddit”. SNF mielas ii leat Gáldu dán háve {láhččán}¢{conc,hčč-hč|láhčán} konferánssa dábálaš diehtoáŋgiris sápmelažžii. SNF vuordá danne ahte Gáldu dán jagi mielde juo lágida ruđahis sámi servviide ja organisašuvnnaide ge vejolašvuođa gazzat oahpu ja deaivvadit áššedovdiiguin sámi iešmearrideames ja {eamialbmotvuoigatvuođain}${vowc,a-á|eamiálbmotvuoigatvuođain}.