Gielddastivra- ja fylkkadiggeválggat 2015 Dehálaš diehtu dutnje guhte galggat jienastit Válgabeaivi lea čakčamánu 14.b. Muitte legitimašuvnna! Gielddastivra - ja fylkkadiggeválggat 2015 Válggaid bokte mii jienastat áirasiid gielddastivrii ja fylkkadiggái. Gielddastivra lea gieldda alimus orgána. Das dahkkojit mearrádusat báikkálaš áššiin nugo mánáidgárddiid, mánáidsuodjalusa, plána- ja areálaáššiid, vuođđoskuvlla, dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, kulturdoaimmaid ja ruskačorgema hárrái. Fylkkadiggi lea fylkkagieldda bajimus orgána. Fylkkadiggi mearrida earret eará joatkkaoahpu, fylkkageainnuid oktan gulli feargagaskkaiguin, báikkálaš joavkojohtolaga ja kulturdoaimmaid. Oslos lea gielddastivraválga ja gávpotoasseválga, muhto ii fal fylkkadiggeválga. 20 gielddas sáhttet 16 - 17 jahkásaččat jienastit gielddastivraválggain. Dan lea vejolaš dahkat čuovvovaš gielddain; Austevoll, Eid, Gausdal, Hamar, Horten, Hå, Klæbu, Guovdageaidnu, Kristiansund, Lillesand, Luster, Mandal, Marker, Málatvuopmi, Namdalseid, Oppegård, Porsgrunn, Stavanger, Divttasvuotna ja Čáhcesuolu. Báikkálaš áššit dat váikkuhit eanemusat du árgabeaivái. Go jienastat, de leat mielde mearrideamen guhte galgá du ja du beroštumiid ovddastit gielddastivrras ja fylkkadikkis. Dán gihppagis leat dieđut mo galggat jienastit. Válgabeaivi lea vuossárgga čakčamánu 14.b.2015 Ollu gielddat lágidit vel válggaid sotnabeaivvi čakčamánu 13.b. Gielda dieđiha sáhttágo jienastit ovtta dahje guokte beaivvi. Muitte legitimašuvnna go jienastat! Válgaláhka gáibida ahte jus jienastanvuostáiváldi ii dovdda jienasteaddji, de galgá jienasteaddji čájehit legitimašuvnna. Legitimašuvdna sáhttá ovdamearkka dihtii leat pássa, vuodjinkoarta dahje báŋkokoarta mas lea govva, muhto sáhtát earálágan legitimašuvnna maid atnit. Legitimašuvdnii lea gáibádus ahte das lea jienasteaddji namma, riegádanbeaivi ja govva. Jos orut muhtin ásahusas nugo buohcciruovttus, buohcciviesus dahje giddagasas, de sáhtát oažžut ásahusa bargi duođaštit du identitehta. Buot jienasteddjiide sáddejuvvo válgakoarta Válgakoarttas leat dieđut gos ja goas beasat válgabeaivvi jienastit. It dárbbaš válgakoartta go áiggut jienastit, muhto seastát áiggi. Válgakoarta ii gusto legitimašuvdnan. Gii beassá jienastit? - Norgga riikkavuložat guđet leat deavdán 18 jagi 2015 loahpas ja guđet leat, dahje leat leamaš, čállon Norggas ássamin. - Eará davviriikkaid riikavuložat guđet leat deavdán 18 jagi 2015 loahpas, ja guđet leat leamaš čállon Norggas ássamin maŋimustá geassemánu 30.b.2015. - Eará olgoriikalaš riikavuložat guđet leat deavdán 18 jagi 2015 loahpas, ja guđet leat leamaš čállon Norggas ássamin oktilaččat golbma maŋimuš jagi ovdal válgabeaivvi. - 20 gielddas besset sii geat devdet 16 jagi 2015 loahpas jienastit gielddastivraválggain. Sii fertejit deavdit ovdalis namuhuvvon ássangáibádusaid. Geahča siidu 2 guđe gielddain sii besset jienastit. Goas ja gos beasat jienastit? Válgabeaivvi fertet jienastit dan gielddas gos leat čállon ássamin suoidnemánu 1.b.2015. Sáhtát jienastit guđe ihkinassii válgalanjas dan gielddas. Ovdagihtii jienastit sáhtát suoidnemánu 1.b. rájes gitta čakčamánu 11.b. rádjai guđe ihkinassii gielddas. Geahča govaid boahtte siiddus, mat čájehit mo jienastat válgabeaivvi ruovttugielddas. Jos jienastat eará gielddas go ruovttugielddas, de fertet eará láhkai jienastit. Dalle oaččut jienastanlihpu masa leat čállon dohkkehuvvon politihkalaš bellodagaid namat, evttohasnamaid haga. Don fertet russet dahje čállit guđe bellodaga/joavkku áiggut jienastit. Sáhtát iešge háhkat jienastanlihpu gielddastat ja dan atnit jos háliidat addit muhtun evttohasaide personjienaid. Seamma gusto jos fylkkadiggeválggas jienastat eará sajis go fylkkastat. Jos jienastat eará gielddas go ruovttugielddas, de fertet oažžut válgabargi steampalastit jienastanlihpuid ovdal go bijat daid jienastanlihppukonvoluhta sisa. Dát konvoluhtta ja válgakoarta biddjojuvvo eará konvoluhta sisa, mii biddjojuvvo jienastanlihttái. Jos leat buohcci dahje lámis, de sáhtát gielddas ohcat ovdagihtii jienastit ruovttus. Gielda almmuha áigemeriid. Gielda almmuha gos sáhtát jienastit ja goas. Mo jienastit ruovttugielddas? 1) Váldde daid jienastanlihpuid maid áiggut geavahit: gielddastivraválgii ja fylkkadiggeválgii. 2) Nuppástuhte jienastanlihpuid jos dan háliidat (geahča bagadusa boahtte siiddus). 3) Máhco goappaš jienastanlihpuid nu ahte bellodatnamma šaddá siskkobe- allái ja steampalastima várás sadji fas olggobeallái – dalle ii oainne oktage maid jienastat. Ii galgga atnit konfoluhta iige eará bidjat jienastanlihpuid birra. 4) Mana válgabargi lusa ja steampalastihahte jienastanlihpuid olggobealde. Goappašiid jienastanlihpuin galgá leat steampal ovdal go dohkkehuvvojit! 5) Bija steampalastojuvvon jienastanlihpuid jienastanlihttái. Mo nuppástuhtát jienastanlihpu? Jos háliidat leat mielde váikkuheamen guđe evttohasat galget válljejuvvot, de fertet addit personjiena evttohasaide. Don ieš mearridat nuppástuhtát go jienastanlihpu personjiena addimiin. Ale bala nuppástuhttimis lihpu. Jienastanlihpus lea čállon mo galggat nuppástuhttit. Du jienasteapmi ii hilgojuvvo jos vel dagažatge juoidá boastut! Ná attát personjiena: Gielddastivraválggas: 1) Russes daid evttohasaid nama buohta guđiid áiggut jienastit. Sáhtát addit personjiena nu galle evttohassii go háliidat. 2) Čále eará bellodagaid/joavkkuid evttohasnama sierra sadjái jienastanlihpus. Galle nama sáhtát čállit, oainnát jienastanlihpus. Fuomáš ahte jos attát personjiena eará bellodagaid/joavkkuid evttohasaide, de oassi du jienasteamis sirdašuvvo nuppi bellodahkii/jovkui. Fylkkadiggeválggas: Russes daid evttohasaid nama buohta guđiid áiggut jienastit. Sáhtát addit personjiena nu galle evttohassii go háliidat. Gii válljejuvvo? Válgastivra gávnnaha vuos galle áirasa juohke bellodat dahje joavku oažžu gielddastivrii dahje fylkkadiggái. Válgastivra dasto lohká personjienaid gávnnahan dihtii guđe evttohasat válljejuvvojit iešguđet bellodagas dahje joavkkus.