Konvenšuvdna Norgga ja Ruoŧa gaskka rádjerasttildeaddji boazodollui Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat, mat dan olis go sápmelaččat leat eamiálbmot geat boazodoaluin leat álgoáiggiid rájes rasttildan ealuiguin dan ráji mii dálá áiggis lea riikkarádjin Norgga ja Ruoŧa gaskka, mat vuhtiiváldet rádjesoahpamuša vuosttaš lasáhusa (kodicilla) golggotmánu 7. ja 18.b. 1751, mii nanne sápmelaččaid vuoigatvuođa johtit bohccuiguin nuppi riikii ja doppe ávkkáštallat vuoigatvuođaid dološ vieruid mielde, mat vuhtiiváldet ahte dokumeantta 3 vuođul sámi álbmoga birra, mii lei mielddusin dan dokumentii mii láidii Ruoŧa searvat Eurohpalaš uniovdnii, leat dat gullevaš áššebealit dohkkehan Ruoŧa geatnegasvuođaid sámi álbmoga ektui náššuvnnalaš ja internáššuvnnalaš rievtti vuođul, mat, nu guhká go boazosápmelaččat goappaš riikkain eallinvuogi ja ealáhusa seailluheami dihtii dárbbašit rádjerasttildeaddji boazodoalu, áigot doalahit ja seammás láhčit dilálašvuođa dása, leat ovttaoaivilis čuovvovačča hárrái: Kapihtal 1. Vuođđoprinsihpat Artihkal 1 Dát konvenšuvdna guoská rádjerasttildeaddji boazodollui Norgga ja Ruoŧa gaskka. Konvenšuvnna mearrádusat gusket orohahkii dahje orohaga boazodoallái ja čerrui dahje čearu boazodoallái. Artihkal 2 Konvenšuvnna ulbmil lea ovddidit ja ovdánahttit ovttasbarggu riikkaid gaskka, orohagaid ja čearuid gaskka ja ovttaskas boazodolliid gaskka vai guohtuneatnamat geavahuvvojit vugiin mii addá guhkilmasvuođa ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš nana boazodollui goappaš riikkain. Konvenšuvdna galgá adnojuvvot nu ahte ii hehtte ođđa heivvolaš doallovugiid boazodoalus mat čuvvot lunddolaš servodatovdáneami. Artihkal 3 Rádjerasttildeaddji boazodoallu galgá čuovvut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat leat náššuvnnalaš rievttis dan riikkas gos boazodoaluin bargá, jus eará ii leat daddjojuvvot dán konvenšuvnnas. Artihkal 4 Náššuvnnalaš eiseváldi nuppis dán guovtti riikkas, mii veardádallá galgá go addojuvvot lohpi álggahit doaimma guovlui mii dán konvenšuvnna mielde sáhttá adnojuvvot rádjerasttildeaddji boazodollui, galgá veardádallamis fuolahit vai guovlu nu guhkás go lea vejolaš suodjaluvvo doaimmaid vuostá mat dettolaččat sáhttet váddudit boazodoalu dán guovllus. Jus dákkár doibmii goitge addojuvvo lohpi, de galgá riika fuolahit ahte boazoguohtundárbbut dáhkiduvvojit dahje, jus dát ii leat vejolaš, máksit ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti mielde. Artihkal 5 Konvenšuvnna čađaheapmái galget ásahuvvot guokte bistevaš orgána, oktasaš goappaš riikkaide; hálddašanorgána, Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi (Guohtunlávdegoddi) ja dárkkistangoddi, Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi (Dárkkistangoddi). Artihkal 6 Orohagat ja čearut sáhttet nuppi riikka eatnamiid atnit boazodollui nu movt daddjojuvvo sierra beavdegirjjis (guovlobeavdegirjjis) mii lea dán konvenšuvnnas mielddusin (1. mielddus). Artihkal 7 Orohat ja čearru sáhttá dahkat ovttasbargosoahpamuša mii spiehkasta guovlobeavdegirjjis. Dát soahpamuš sáhttá duššefal fátmmastit daid vuoigatvuođaid mat gullojit boazodollui ja guoskat duššefal guovlluide mas unnimustá nuppi šiehtadusosolaččas lea vuoigatvuohta bargat boazodoaluin náššuvnnalaš lágaid mielde dahje dán konvenšuvnna mielde. Ovttasbargosoahpamuš ii galgga mielddisbuktit dettolaš váttisvuođa eará guoskevaš beroštumiide. Soahpamuš berre sisttisdoallat govttolas eretcealkineavttuid. Ovttasbargosoahpamuša galgá Guohtunlávdegoddi dohkkehit ovdalgo lea dohkálaš. Soahpamuša gieđahallamis galgá lávdegoddi geahččat bearrái ahte soahpamuš boahtá ávkin konvenšuvnna ulbmila ollašuhttimii 2. artihkkala mielde. Lávdegoddi sáhttá ovdalgo dohkkeha soahpamuša, addit earáide go šiehtadusosolaččaide vejolašvuođa buktit cealkámuša áššái. Dán konvenšuvnna mearrádusat gustojit nu guhkás go dat leat heivejit guovlluide mat fátmmastuvvojit ovttasbargošiehtadusain mat leat dohkkehuvvon goalmmát oasi mielde. Jus soahpamuš loahpahuvvo, de boahtá guovlobeavdegirji fápmui. Artihkal 8 Guohtunguovllut mat leat čállojuvvon guovlobeavdegirjái dahje ovttasbargosoahpamušaide eai mearkkaš makkárge oaivilváldima eaige leat stáhtaid oaivilat das man viidát vieruiduvvan riekti fátmmasta. Dat mielddisbuktá ahte konvenšuvdna ii váikkut vieruiduvvan rievtti boazoguohtumii mii nuppi riikka boazodolliin lea nuppi riikkas. Áššegeahččaleapmi das man viidát vieruiduvvaon riekti manná ii gáržžiduvvo ge dasto dán konvenšuvnnas, muhto dat dahkkojuvvo priváhtarievtti mielde Norggas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa hárrái ja Ruoŧas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa hárrái. Jus geatge oaivvildit alddineaset leat vieruiduvvan riekti boazoguohtumii nuppi riikkas olggobealde daid guovlluid mat guovlobeavdegirjjis leat mearriduvvon, de sáhttet cegget ášši duopmostullui dán riikkas vai ášši geahččaluvvo. Dakkár áššeceggen galgá ovddiduvvot guoskevaš diggegoddái Norggas ja diggeriektái Ruoŧas. Jus riektevuoimmálaš duomuin čájehuvvo ahte nuppi riikka boazodoallis lea vuoigatvuohta boazoguohtumii nuppi riikkas, de duopmu manná ovdalii dán konvenšuvnna. Nubbi riika galgá fuolahit vai boazodoallit geaidda guoská, ožžot vejolašvuođa atnit ávkin dán vuoigatvuođa dahje jus dát ii leat vejolaš, ožžot ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti mielde. Kapihtal 2. Rádjerasttildeaddji boazodoalu sierra vuoigatvuođat Artihkal 9 Vuosttaš rádješiehtadusa kodicilla golggotmánu 7. ja 18.beivviid 1751 ii bija, riikkaráji rasttildeamis, eará noađuhemiid rádjerasttildeaddji boazodollui eará go dat mat daddjojit kodicillas. Dán konvenšuvnna vuođul galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot buot dain diliin mat namuhuvvojit dán artihkalis ja 10. artihkalis. Sus gii dán konvenšuvnna mielde bargá bohccuiguin nuppi riikkas lea čuovvovaš riekti 1. boazobarggu oktavuođas rasttildit riikkaráji ja orrut nuppi riikkas 2. nuppi riikkas dain guovlluin mat adnojit 6. dahje 7. artihkkaliid mielde ja njuolggadusaid mielde mat gustojit riikka iežas boazodolliide, a. váldit boaldámuša ja muoraid boazodoalu atnui b. cegget rusttegiid dahje viesu maid dárbbaša boazodoalus c. bivdit ja guolástit 3. jus dárbbašuvvo boazodoalu atnui galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot nuppi riikkas, fievrridit ja, siskkobealde daid njuolggadusaid mat gustojit riikka iežas boazodolliide atnit a. beatnagiid, heasttaid dahje eará elliid b. biergasiid, boazofuođđariid, reaidduid ja ávdnasiid maiguin cegge ja divoda rusttegiid jna. c. vearjjuid ja báhčinneavvuid d. rádiojietnasádden- ja jietnavuostáiváldinreaidduid e. mohtorfievrruid ja meahccevuodjinfievrruid f. eará dárbbašlaš biergasiid. Artihkal 10 Sutnje gii dán konvenšuvnna mielde bargá boazodoaluin rastá riikkaráji gustojit čuovvovaččat: 1. Geažotbeallji dahje dovdameahttun boazu fuolahuvvo daid mearrádusaid mielde mat gustojit dan riikkas gos boazu lea. 2. Eallibohccot ja njuvvojuvvon bohccot ja boazobuktagat iežas atnui sáhttet fievrriduvvot nuppi riikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot. 3. Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja dasto fievrridit ruovttoluotta ruovtturiikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot. 4. Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit daid doppe dan riikka sisafievrridan- ja vuovdinmearrádusaid mielde. 5. Unnit meari bohccuid sáhttá spiehkkasemiin njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit doppe mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, jus vissásit lea soameheapmi fievrridit bohccuid ruovtturiikii. 6. Bohccuid fievrrideapmi mohtorfievrruin riikkaid gaskka sáhttá dahkkojuvvot mohtorfievrruin mii lea dohkkehuvvon dán lágán fievrrideapmái juoppá riikkain. Kapihtal 3. Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi Artihkal 11 Guohtunlávdegottis galget leat vihtta lahtu geat nammaduvvojit njealji jahkái. Goabbatge riikka ráđđehusat nammadit guokte lahtu, mas nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvo riikka boazoealáhusa árvalusa mielde. Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat lávdegotti jođiheaddjin. Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seammá eavttuiguin go váldolahttu. Jođiheaddji várrelahttu lea Guohtunlávdegotti nubbinjođiheaddjin. Artihkal 12 Dan muddui go ii leat mearriduvvon guovlobeavdegirjjis, sáhttá Guohtunlávdegoddi, guovlluid várás mat fátmmastuvvojit beavdegirjjis, mearridit 1. guhte orohat dahje guhte čearru sáhttá atnit dihto guovllu 2. guohtunáiggiid 3. alimus boazologu. Dasa lassin sáhttá Guohtunlávdegoddi maiddái mearridit 4. johtimiid čađaheami 5. ealuid čohkkema ja rátkima 6. sierra bearráigeahččan- ja guođohanmearrádusaid 7. spiehkastemiid guovlobeavdegirjji mearrádusain 8. dohkkehit ovttasbargosoahpamuša 7. artihkkala mielde 9. cealkámuša 13. artihkkala mielde 10. buhtadusa 24. artihkkala mielde 11. lágalaš gohččosiid ja doaimmaid 25. ja 26. artihkkaliid mielde 12. konvenšuvdnadivada 27. artihkkala mielde 13. ruđaid olggosmáksit sisamáksojuvvon konvenšuvdnadivadis 28. artihkkala mielde 14. veahá sirdit saji gokko konvenšuvdnaáiddit galget ceaggát Guohtunlávdegoddi galgá čuovvut rádjerasttildeaddji boazodoalu ovdáneami ja jahkásaččat dieđihit riikkaid ráđđehusaide. Artihkal 13 Goappaš riikkaid guovddáš, guovllulaš ja báikkálaš eiseválddit galget vieččahit cealkámuša Guohtunlávdegottis ovdalgo gustovaš eiseváldi dahká mearrádusaid mat sáhttet guoskkahit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Dán lágan gulaskuddan ii dušsindaga ráđđádallangeatnegasvuođa sámi beroštumiid hárrái nu guhká go dán geatnegasvuođa vuođus lea náššuvnnalaš dahje internáššuvnnalaš riekti. Artihkal 14 Guohtunlávdegotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku). Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna. Guohtunlávdegoddi lea dohkálaš dahkat mearrádusaid go jođiheaddji ja unnimustá okta lahttu goappáge riikkas oassálastá mearrideamis. Áššeráhkkaneamis, dahje lágalaš gohččumiid gárvvisteamis 25. artihkkala vuosttaš oasi mielde ja 26. artihkkala vuosttaš oasi mielde sáhttá jođiheaddji akto mearridit. Artihkal 15 Guohtunlávdegotti dahkan mearrádusat sáhttet biddjojuvvot fápmui vaikko mearrádus váidaluvvo Dárkkistangoddái. Guohtunlávdegoddi sáhttá goitge mearridit ahte dahkkojuvvon mearrádusa ii galgga bidjat fápmui ovdalgo váidináigemearri lea vássan. Dárkkistangoddi sáhttá mearridit ahte váidaluvvon mearrádus ii galgga fápmuiduvvvat ovdalgo váidalus lea loahpalaččat mearriduvvon. Artihkal 16 Áššeosolaččat dahje earát geaidda mearrádus čuohcá sáhttet váidalit Guohtunlávdegotti mearrádusaid Dárkkistangoddái. Mearrádusaide, maid lea vejolaš váidalit, gusto njeallje-vahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon. Váidalus galgá leat ollen Guohtunlávdegoddái ovdal dán áigemeari. Jus váidalus olle ilá maŋŋit, galgá Guohtunlávdegoddi hilgut váidalusa. Kapihtal 4. Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi Artihkal 17 Dárkkistangottis galget leat vihtta lahtu geat nammaduvvojit njealji jahkái. Ráđđehusat nammadit guokte lahtu goabbáge ja nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvot riikka boazoealáhusa árvalusa mielde ja nuppis galgá leat duopmárgelbbolašvuohta. Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat dárkkistangotti jođiheaddjin. Jođiheaddji galgá leat duopmár dahje galgá leat nana duopmárhárjánupmi. Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seamma eavttuiguin go váldolahttui. Jođiheaddji várrelahttu lea Dárkkistangotti nubbinjođiheaddjin. Artihkal 18 Dárkkistangotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku). Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna. Dárkkistangoddi lea mearrádusfámolaš go buot lahtut oassálastet mearrádusas. Áššeráhkkaneami dáfus sáhttá jođiheaddji akto mearridit. Dárkkistangotti mearrádusa konvenšuvdnadivada hárrái 27. artihkkala mielde, sáhttá son gii lea geatnegahttojuvvon máksit konvenšuvdnadivada, badjelduolbmamiid dihte mat dahkkojuvvojit Norggas váidalit diggegoddái ja Ruoŧas váidalit ášši Leanariektái Norrbottena leanas. Dasa lassin ii sáhte doalvut Dárkkistangotti mearrádusaid diggegoddái dahje váidalit Leanariektái. Stevnnegii dahje váidalussii gusto njealljevahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon. Stevnnet dahje váidalus galgá leat ollen diggegoddái dahje Leanariektái Norrbottena leanas ovdal dán áigemeari. Jus stevnnet dahje váidalus lea ollen ilá maŋŋit, galgá duopmostuollu hilgut váidalusa. Kapihtal 5. Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti oktasaš mearrádusat Artihkal 19 Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi galget áššiid gieđahallamis leat iešheanalaččat eaige váldit ovttage osolačča beali. Artihkal 20 Guohtunlávdegotti dahje Dárkkistangotti dahkan mearrádusat sáhttet fápmui biddjojuvvot iešguđege riikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu náššuvnnalaš duopmostuolus. Náššuvnnalaš duopmostuolu mearrádus 18. artihkkala goalmmát oasi mielde sáhttá fápmui biddjojuvvot váidi ruovtturiikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu. Artihkal 21 Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi bidjet johtui daid iskkademiid ja guorahallamiid mat leat dárbbašlaččat vai sáhttet doaimmahit dán konvenšuvnna mielde mearriduvvon bargguid. Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi sáhttet njuolga váldit oktavuođa eiseválddiiguin goappaš riikkain ja bivdit sin veahki. Dárbbu mielde sáhttet goappaš lávdegottit atnit áššedovdiid veahkkin sierra guorahallanbargguide. Artihkal 22 Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti lahtut, áššedovdit ja olbmot geat gullet lávdegottiid čállingottiide sáhttet rasttildit riikkaráji gokko heive lávdegottiid bargguid dáfus, mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, ja fievrridit fárusteaset dárbbašlaš biergasiid. Artihkal 23 Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti njuolggadusat leat dán konvenšuvnnas mielddusin (2. mielddus). Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi ráhkadit iešguđege bušeahttaevttohusa juohke jagi. Bušeahtaid dohkkehit ráđđehusat. Golut juogaduvvojit ovttamađe goappaš riikkaide. Ráđđehusat mearridit ovttasráđiid rehketdoallo- ja rehketdoallodárkkistanvugiid. Kapihtal 6. Mearrádusat bohccuid ruovttoluotta fievrrideami ja badjelduolbmamiid birra Artihkal 24 Jus orohaga dahje čearu bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje iežas riikka orohaga dahje čearu bohccot orrot dakkár guovllus gos ii leat lohpi konvenšuvnna mielde, de galgá orohat dahje čearru farggamusat máhcahit bohccuid ruovttoluotta lobálaš guohtunguovlluide. Ovdalgo bohccuid doalvu ruovttoluotta de galgá, jus lea vejolaš, dieđihuvvot daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská. Rátkimat dahje miessemearkumat eai goitge oaččo lágiduvvot jus buori áiggis ii leat dieđihuvvon daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská. Orohat dahje čearru galgá, maŋŋel rátkimiid farggamusat doalvut bohccuid lobálaš guohtunguovlui jus gullevaš áššeosolaččat eai leačča soahpan earaládje gaskaneaset. Jus orohat dahje čearru mii lea ožžon dihtosii rátkimiid birra, ii boađe, ja jus bohccuid ii sáhte máhcahit ruovttoluotta mealgat liigebarggu haga, de sáhttá dat orohat dahje dat čearru gii doaimmaha rátkimiid, njuovvat bohcco ja vuovdit dan boazoeaiggáda nammii. Jus eai leat soahpamuša bokte mearridan eará, de galgá orohat dahje čearru máksit buhtadusa sutnje gii fuolaha ja fievrrida bohccuid ruovttoluotta. Nu maiddái galgá boazoeaiggát máksit njuovvan- ja vuovdingoluid. Go lea sierramielalašvuohta buhtadusa sturrodagas, de mearrida Guohtunlávdegoddi dán. Artihkal 25 Jus orohat dahje čearru ii fievrrit bohccuid ruovttoluotta nu movt 24. artihkkalis daddjojuvvo, de sáhttá Guohtunlávdegoddi, go son gii lea vaháguvvan dahje gillá heittotvuođa gáibida dan, addit gohččuma orohahkii dahje čerrui mearriduvvon áigái doalvut bohccuid eret. Jus gohččun ii čuvvojuvvo, de mearrida Guohtunlávdegoddi gii galgá sáhttit juogo fievrridit bohccuid ruovttoluotta dahje njuovvat ja vuovdit daid boazoeaiggáda nammii. Lávdegoddi sáhttá mearridit ahte dákkár doaimmat galget fuolahuvvot riikka ovddasvástideaddji eiseválddi bokte dahje orohaga ja čearu bokte mii lea váldán badjelasas čađahit dákkár doaimma. Ruovttoluotta máhcahangoluid galgá máksit dat gullevaš orohat dahje čearru mii lea ožžon gohččosa dan dahkat vuosttaš lađđasa vuođul. Njuovvan- ja vuovdingoluid galgá boazoeaiggát máksit. Ruhta mii báhcá njuovvamis ja vuovdimis gullá boazoeaiggádii. Artihkal 26 Boazoeaiggát, orohat dahje čearru gii ii čuovo mearrádusaid mat dán konvenšuvnnas leat mearriduvvon dahje ii čuovo mearrádusa man Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan, sáhttá Guohtunlávdegottis oažžut gohččuma mearriduvvon áigái dahkat dahje guođđit dahkamis dihto doaimma. Gohččumis sáhttá bággosáhkku mearriduvvot. Jus lea heivvolaš, sáhttá bággosáhku mearriduvvot jotkkolaččat. Go mearrida bággosáhku sturrodaga galgá vuhtiiváldit dan vahága mii sáhttá čuožžilit jus gohččun ii čuvvojuvvo, ekonomalaš diliid sus gii galgá čuovvut gohččuma ja maiddái eará dilálašvuođaid. Guohtunlávdegoddi galgá, jus gohččun ii čuvvojuvvo, mearridit makkár ruhtasubmi loahpalaččat galgá máksojuvvot ja goas maŋemus máksináigi lea. Artihkal 27 Guohtunlávdegoddi sáhttá mearridit ahte boazoeaiggát, orohat dahje čearru galgá máksit konvenšuvdnadivada lobihis guođoheami geažil jus nuppi riikka bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje jus iežas riikka bohccot orrot guovllus gos ii leat lobálaš leat konvenšuvnna mielde. Go veardádallá konvenšuvdnadivada sturrodaga, de galgá vuhtiiváldit earret eará dan vahága man rihkkumuš lea mielddisbuktán ja guoskevačča vejolašvuođa eastadit rihkkumuša. Jus leat earenoamáš ákkat, de sáhttá konvenšuvdnadivada sihkkut oalát. Jus bággosáhkku lea loahpalaččat mearriduvvon 26. artihkkala goalmmát oasi mielde, de ii sáhte gáibidit konvenšuvdnadivada dan rihkkumuša ovddas mii gohččumii gullá. Konvenšuvdnadivada galgá máksojuvvot njealji vahku siste dan beaivvi rájes go mearrádus lea dahkkojuvvon. Artihkal 28 Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat 26. ja 27. artihkkaliid mielde galgá mearriduvvot velggolačča náššuvnnalaš ruhtašlájain. Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat galgá máksojuvvot Guohtunlávdegoddái ja adnojuvvot buhtadussan dan orohahkii dahje dan čerrui mii lea vaháguvvan rihkkumuša geažil, ja muđui nai doaimmaide mat leat rádjerasttildeaddji boazodoalu buorrin. Guohtunlávdegottis lea ovddasvástádus bággosáhku ja konvenšuvdnadivada oaččuhit sisa. Kapihtal 7. Sierra mearrádusat Artihkal 29 Go sisačáliha boazomearkka, galgá geahččat bearrái ahte mearka lea earálágan go dohkkehuvvon boazomearkkat guoskevaš guovllus nuppi riikkas. Goappaš riikkaid mearkačálihaneiseválddit galget gulaskuddat nuppi riikka mearkačálihaneiseválddiin ovdalgo boazomearka sisačálihuvvo. Artihkal 30 Jus Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan mearrádusa man vuođul sáhtášii ovddidit buhtadusášši jus dakkár mearrádus livččii mearriduvvon náššuvnnalaš eiseválddiin, de lea sus geasa mearrádus čuohcá vuoigatvuohta cegget ášši lávdegottiid vuostá náššuvnnalaš lága mielde. Ášši mii guoská soapmása vuoigatvuođaidgáržžideapmái sáhttá čuoččaldahttojuvvot dan riikkas gos vuoigatvuođat gáržžiduvvojit. Eará jearaldagain sáhttá ášši ovddiduvvot ruovtturiikka duopmostullui. Artihkal 31 Jus nuppi riikkas rievdaduvvo boazodoalu organiseren dahje almmolaš hálddašeapmi mii mielddisbuktá ahte riektesubjeavttas masa dát konvenšuvdna guoská, rievdá namahus dahje organiserenvuohki, galget konvenšuvnna mearrádusat gustot daidda riektesubjeavttaide mat bohtet daid ovddibuid sadjái. Guoskevaš riikka ráđđehus galgá dieđihit dakkár rievdadusaid birra nuppi riikka ráđđehussii, Guohtunlávdegoddái ja Dárkkistangoddái. Kapihtal 8. Fápmuiboahtin ja gustonáigodat Artihkal 32 Go dát konvenšuvdna fápmuiduvvá, de ii galgga šat gustot beavdegirji juovlamánu 13. beaivvi 1971 Norgga ja Ruoŧa gaskka mii guoská daid boazoáiddiid ceggemii ja ortnegisdoallamii mat mannet muhtin sajiin riikkaráji guora (Davvi-Trøndelága ja Lulli- Trøndelága fylkkain ja Jämtlándda leanas). Artihkal 33 Dát konvenšuvdna galgá dohkkehuvvot ja boahtá fápmui golbmalogi beaivvi maŋŋil go áššeosolaččat leat dieđihan gaskaneaset čálašeami bokte ahte náššuvnnalaš konstitušunála ášševuogit fápmudeami hárrái leat devdojuvvon. Dárogielat ja ruoŧagielat teavsttat gustojit dássálaga. Konvenšuvdna galgá jorgaluvvot davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii. Artihkal 34 Konvenšuvdna lea fámus golbmalogi jagi dan rájes go álgá gustot. Jus konvenšuvdna ii loahpahuvvoš maŋemusat vihtta jagi ovdal dán áigodaga, de dat gusto velá logi jagi ja galgá maŋŋil guhkiduvvot logi jahkái hávális jus ii oktage dan celkkeš eret guokte jagi ovdalgo logijagi-áigodat vássá.