Mielddus 1 Konvenšuvdnaguovllu šiehtadus Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu várás Álggaheaddji mearrádusat § 1 Dán šiehtadusas leat dárkilet mearrádusat das makkár guovlluid čearut ja orohagat ožžot geavahit nuppi riikkas Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvnna artihkal 6 olis. Geográfalaš namat, čilgehusat ja koordináhtat (WGS 84 Norggas ja SWER EF99 TM Ruoŧas) mat šiehtadusas geavahuvvojit leat váldon almmolaš kárttain. Norggas leat dat M- 711 kártaráiddus, ja Ruoŧas Översiktskartan nammasaš kárttas maid Lantmäteriet almmuha. Guovllut čájehuvvojit kártamildosiin 1-4. § 2 Boazoorohagas ja čearus mas lea vuoigatvuohta guoĎohit nuppi riikka guovllu, lea vuoigatvuohta johttit guvlui ja das eret. Johttin galgá dieĎihuvvot guoskevaš boazoorohagaide ja čearuide. Jus johtingeainnu hárrái ii leat ovttaoaivilvuohta, de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi ášši. Mearrádusat guohtuneatnamiid hárrái § 3 Dolpi Tromssa fylkkas Dolpi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Riikkarájis golmmariikka rádjemearkkas Golddajávrri ja Govdajoga (Breidalselva) mielde Govdajávrái, das viidásit čázádaga mielde Čazajávrái, dan jávrri mielde davimus luovtta rádjái, das viidásit joga mielde Siktaguras ja Gaskasuorggis Čoalgedanvuovddijohkii (Kitdalselva), dan joga mielde Omasvuona (Storfjord) rádjái, vuona mielde ja Čiekŋaleanu (Signaldalelva) mielde E6 geainnu rádjái, das viidásit E6 geainnu mielde Gárgámii (Nordkjosbotn), dasto Gárgámis Báhccavuona mielde (Balsfjord) Sørkjosenii. Oarjin: Njuolga linjjás Kjoselva njálmmis Stuorajávrri (Storvatnet) davimus luovtta rádjái, Stuorajávrri mielde gitta lulimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Ándorjávrri oarjedavimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde lulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Svensborgelva njálbmái Geatkejávrris viidásit Geatkeeanu mielde Øverbygd rádjái. Lulil: Målselva mielde Øverbygd rájes Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái ja dán jávrri mielde gitta riikkarádjái Rr 287 bokte. Nuortan: Riikkaráji mielde Rostojávrri rájes Golmmariikka rádjemerkii. Dolpi lea juhkkojuvvon golmma oasseguvlui, A, B ja C. A guovlu lea Geaggánvuomi (Könkämä) čearu guohtunguovlu. B guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.-skábmamánu 14.b., ja Basevuovddi (Helligskogen) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 15.b.-njukčamánu 15.b.. C guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.- golggotmánu 31.b., ja Meavkki (Mauken) orohat fas skábmamánu 15.b. – njukčamánu 31.b.. A guovlu lea dat oassi Dolppis mii lea lulábeale linjjá Čieknjalvuovdi (Signaldalen) – Bulljáraš (Stordalen) – Stordalselva dasságo boahtá oktii Govdajogain ja nuorttabeale linjjá Sørkjosen – Marknesdalen – Svensborgdalen – Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra rádjái Dápmotjoga (Tamokelva) buohta, dan joga mielde dassá go boahtá oktii Rostoeanuin. B guovlu (Márkos-Malla/Markusfjellet) lea dat oassi Dolppis mii lea davábeale linjjá Čieknjalvuovdi – Bulljáraš – Stordalselva dasa gokko boahtá oktii Govdajogain. C guovlu (Marknesdalen) lea dat oassi Dolppis mii lea oarjjabealde linjjá Sør- kjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra (34 W 438450 7661983) rádjái Dápmoteanu bokte, dán joga mielde dasa gokko boahtá oktii Rostoeanuin. Láhku/Guhkesvággi (Lakselvdal/Lyngsdal) boazoorohagas lea riekti johttit Dolppi čaĎa. Johttin galgá leat Dolppi davábeale oasi čaĎa eanemusat 14 beaivvi čakčat ja eanemusat čieža beaivvi giĎĎat, ja galgá dieĎihuvvot Geaggánvuomi čerrui unnimusat čieža beaivvi ovdal. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Golmmariikka rádjemearkkas , Govdavákki (Breidalen) mielde ja Govdajávrri mielde gitta Gaskasuorgái Kitdalenis. 2. Øvergård rájes Oteren rádjái E6 oarjjabealde. § 4 Saivomuotka Norrbottena leanas Saivomuotka guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin: Saivomuotka lea guohtunguovlu Tromssa boazodoalloguovllu boazoorohagaid váste. Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. MuĎui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Áiddit: Áidi galgá leat geaidnu 99 rájes Palolaki buohta guovlluráji mielde oarjin ja lulde gitta geainnu 99 rádjái Kahtovaara buohta. § 5 Likká Tromssa fylkkas Likkás leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Rostojávrris Rr 287 , Rostoeanu (Rostaelv) mielde Vuolit Rostojávrái (Litle Rostavatn), dan jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat mannet oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte. Oarjin: Dieváideanu mielde Rostanes rájes bajás Hávgajoga njálbmái maŋemus namuhuvvon eanus. Lulil: Hávgajoga mielde Dieváideanu rájes bajás Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rádjái riikkaráji bokte. Nuortan: Riikkaráji mielde Gorvvejávrris Rostojávrái. Likká lea guohtunguovlu Lávnnjitvuomi (Lainiovuoma) čearu váste. Davvi-Sažža (Nord-Senja) boazoorohat galgá beassat geavahit Čavári guovllu Likkás dálveguohtumin, go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot. Dakkár guohtungeavaheapmi galgá ovdalgihtii dieĎihuvvot Lávnnjitvuomi čerrui. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta guoĎoheami hárrái de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheami birra. Čaváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dieváidjoga njálmmis Rostoeanus ja Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit dán jávrri mielde Rostoeanu njálbmái Vuolit Rostojávrris. Nuortan: Rostoeanu mielde dan báikái gokko Rostoeatnu boahtá oktii Sørdalselvain, viidásit Sørdalselva mielde Tverrelva njálbmái Sørdalselvas, das njuolga linjjás Devddesjávrri davimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde Devddesjoga rádjái. Lulil: Devddesjohka Dieváideanu rádjái. Oarjin: Dieváideanu mielde dasa gokko boahtá oktii Rostoeanuin. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Riikkaráji mielde Rr 287 rájes Rostojávrri bokte dan báikái gos álbmotmeahccerádji boahtá oktii riikkarájiin, viidásit Rostoeanu davábealde Rostobartta lusa. 2. Ráji mielde Likká ja Ánjavuomi guohtunguovlluid gaskka riikkaráji rájes Julusjoga rádjái Dieváidvuovddis. § 6 Ánjavuopmi Tromssa fylkkas Ánjavuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Målselva mielde Dieváideanu (Divielva) njálbmái. Nuortan: Dieváideanu mielde Hávgajoga njálbmái Dieváideanus, viidásit Hávgajoga mielde Hávgajávrri oivošii, das viidásit njuolga linjjás Gorvvejávrri davimus luovtta rádjái, das viidásit riikkaráji mielde dán báikkis Lenesjávrri (Leinavatn) nuorttamus luovtta rádjái. Lulil: Lenesjávrri mielde, dasto Álttesjávrri (Altevatn) mielde Koievasselva njálbmái. Oarjin: Koievasselva mielde Koievatnet davimus luovtta rádjái, viidásit dan báikki rájes Kopparskarstinden (aláš 1387) rádjái, ja das njuolga linjjás dasa gokko Kopparskarselva ja Skinnskarselva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Tverrelva lulimus báikái Tverrelvdalenis, viidásit dán joga mielde dasa gokko Skardelva ja Påveskardelva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás dasa gokko Frøkentindelva ja Iselva bohtet oktii, ja das Iselva ja Kirkeselva mielde dan njálbmái Målselvas. Ánjavuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea guohtunguovlu Sárevuomi (Saarivuoma) čearu váste. B guovllu sáhttá Sárevuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b. – golggotmánu 15.b., ja Stálonjárgga (Hjerttind) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 1.b. – njukčamánu 31.b.. A guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea nuorttabeale linjjá mii manná Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálbmái Kirkeselvas, ja das viidásit njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskasjoga njálbmái Álttesjávrris. B guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea oarjjabealde linjjá Kirkeselva njálmmis Målselvas – viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálmmi rádjái Kirkeselvas, ja dasto njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskajoga njálbmái Álttesjávrris. Biilabisánanbáikki rájes Álttesjávrris Koievasselva rádjái gusto vuoigatvuohta cegget dárbbašlaš orrunsaji boazodoallolága mearrádusaid vuoĎul maiddái Sárevuomi čerrui. Davvi-Sačča boazoorohat galgá beassat geavahit Langfjellet, A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot. Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieĎihuvvot Sárevuomi čerrui. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi áššis. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis. Langfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit: Nuortan dan rájes gokko Dieváideatnu ja Rostoeatnu bohtet oktii, Dieváideanu mielde Høgskardhus rádjái. Lulil: Høgskardhus rájes njuolga linjjás Høgskardvatnet rastá dasa gokko Leaddojohka ja Beagasanjohka bohtet oktii. Oarjin: Sandelva mielde Sandelvvatnet davimus báikái. Viidásit njuolga linjjás Målselva lulimus mohkkái Alvheim bokte. Davil: Målselva mielde Dieváideanu njálbmái Målselvas. Stálonjárgga boazoorohat galgá beassat geavahit Mannančearu A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta orohaga dálveguohtuneatnamiin Norggas ja Ruoŧas lea heittot. Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieĎihuvvot Sárevuomi čerrui. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta geavaheami birra de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis. Mannančearus leat čuovvovaš rájit: Davil: Suttesgáldojoga njálmmis Álttesjávrris Langbukta bokte, viidásit njuolga linjjás Darfaljávrri nuortalulimus luovtta rádjái, ja das njuolga linjjás Rr 280 rádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 280 rájes Lenesjávrri rádjái. Lulil ja oarjin: Lenesjávrri mielde, viidásit Álttesjávrri mielde Suttesgáldojoga njálbmái Langbuktas. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Koievasselva njálmmi rájes Álttesjávrris guovlluráji mielde Kopparskardtinden heŋggo rádjái. 2. Kopparskardtangen rájes dasa gokko Vasskardelva ja Strømslitelva bohtet oktii. 3. Rr 279A rájes riikkaráji mielde Lenesjávrri rádjái. § 7 Duoddaras Tromssa fylkkas Duoddaras guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Lenesjávrri (Leinavatn) mielde riikkarájis viidásit Álttesjávrri (Altevatn) ja Álttesjoga (Barduelva) mielde Sørdalselva oivošii Øyvoll bokte. Oarjin: Sørdalselva rájes dan namuhuvvon báikkis gokko jogat bohtet oktii Grensevatnan ja Rr 272 rádjái riikkarájis. Lulil ja nuortan: Riikkaráji mielde Rr 272 (Pålnorøset) rájes Lenesjávrái. Duoddaras lea Dálmmá (Talma) čearu guohtunguovlu. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Bolnnuluovtta (Pålnoviken) rájes Sørdalenii. 2. Vuohpi rájes 1 km nuortalulábealde Čuolbmaeanu njálmmi Skierreluktii. 3. Hávgaluovtta rájes Álttesjávrái. § 8 Njuoravuopmi Norrbottena leanas Njuoravuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Lulil: Riikkarájis ruovdemáĎii mielde Tornehamn kapealla rádjái. Nuortan: Njuolga linjjás Tornehamn kapealla rájes Rr 272 (Pålnorøset) rádjái. Davil ja oarjin: Riikkaráji mielde Rr 272 dan báikki rádjái gokko ruovdemáĎii rasttilda riikkaráji. Njuoravuopmi lea guohtunguovlu Giellasa (Gielas) boazoorohaga váste. § 9 Báhcajeagil Norrbottena leanas Báhcajeahkális leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Čázádat Duortnosjávri (Torneträsk) - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Gállojávrri (Kallojärvi) rádjái. Nuortan ja davil: Gállojávrri rájes čázádaga mielde Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemus namuhuvvon jávrri oarjedavimus luovtta rájes njuolga linjjás Lulip Stálojávrri nuortalulimus luktii, viidásit čázádaga mielde Lulip Stálojávri - Stálojohka – Gorttojávri (Korttojärvi) - Duortnosjávri. Báhcajeahkála sáhttá Giellasa boazoorohat geavahit ođđajagimánu 15.b. – cuoŋománu 30.b.. Báhcajeahkála sáhttá Dálmmá (Talma) čearru atnit miessemánu 1.b. – oĎĎajagimánu 14.b.. § 10 Skaitelandet/Anttis Norrbottena leanas Skaitelandet/Anttis guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Lappmarksgränsena mielde Duortoseanu (Torneälven) rájes Millojoga (Myllyjoki) rádjái, das njuolga linjjás Järvikaiset rádjái ja viidásit ruovttoluotta Duortnosetnui Juopakoski vuolde, dán eanu viidásit Paavosaari rádjái Lehonsuantos. Nuortan: Paavosaaris njuolga linjjás jávrrážii nuortadavvelis Saukkuvuoma ja viidásit Pellijoki rádjái, dán joga mielde bajás Pellijärvái, dan rájes njuolga linjjás Ainettijoki nuortalulimus mohkkái, viidásit Ainettijoki mielde Lávnnjiteanu (Lainioälven) rádjái, Lávnnjiteanu mielde bajás Rauvoskoski rádjái. Davil: Maŋemus namuhuvvon báikkis Lávnnjiteanus Suolojávrái (Saarijärvi), viidásit njuolga linjjás rastá Tonkijärvi ja Liikamaa gitta dasa gokko lappmarksgränsen rasttilda Duortnoseanu. Skaitelandet/Anttis lea Tromssa boazoguohtunguovllu boazoorohagaid ja Skievvá (Skjomen) boazoorohaga guohtunguovlu. Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. MuĎui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Guovlluráji mielde Duortnoseanu rájes lappmarksgränsena bokte Rauvos- niemi rádjái Lávnnjiteanus ja 2. guovlluráji mielde Ainettijoki njálmmis Lávnnjiteanus Duortnoseanu rádjái Paavosaari bokte. § 11 Beatnakvuopmi Nordlándda fylkkas Beatnakvuomi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: RuovdemáĎii mielde riikkarájis Gátterat (Katterat) stašuvdnii. Oarjin: Gátterat stašuvnnas Ruoidnačohkkii (aláš 1360) lulimus Ruoidnajávrái, dasto njuolga linjjás Beajojikŋii (aláš 1475), das njuolga linjjás Váhttečohkkii (aláš 1494), das njuolga linjjás Basejávrri davimus luktii, das seamma jávrri lulimus luktii, das njuolga linjjás (Basejieŋa rastá) Leirvatnet nuorttamus luktii, das njuolga linjjás Máhcalaga (Storsteinsfjellet) (aláš 1379) rádjái. Lulil: Máhcalagas (aláš 1379) njuolga linjjás jiehki mielde Sealggajávrri lullebeali (aláš 1289) rádjái, das njuolga linjjás várreheŋggo mielde Ákšui, das njuolga linjjás Čunojávrri rastá dán jávrri nuorttamus luktii, dás fas dan báikái gos rádji gaskal Gapná (Gabna) ja Leaváža (Laevas) čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte. Nuortan: Riikkaráji Rr 263 rájes davás dan báikái gos ruovdemáđii rasttilda riikkaráji. Beatnakvuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea nuorttabeale njuolga linjjá Gátterat rájes Ristačohkkii (aláš 1683), das njuolga linjjás aláš 1289:ii Sealggajávrri lullebeali. Guovlu lea guohtunguovlu Gapná čearu váste. B guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea oarjjabealde njuolga linjjá Gátterat - Ristačohka (aláš 1689), das njuolga linjjás aláš 1289:ái Sealggajávrri lullebeali. Guovllu sáhttá Gapná čearru geavahit miessemánu 1.b. – čakčamánu 30.b. ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. § 12 Njuorjjonjunni Nordlándda fylkkas Njuorjjonjunis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das njuolga linjjás Losijávrri (Lossivatnet) oivošii. Oarjin lea njuolga linjjás namuhuvvon oivošis aláš 1727:ii (Durmålstinden nuortadavábealde), dasto Rundtuvái (aláš 474) Sørdalenis, dasto njuolga Sørelvenii. Oarjin ja lulil: Sørelva mielde Rundtuva buohta, viidásit Kobbelva mielde Njuorjjojávrái (Kobbvatnet), das viidásit Njuorjjojávrri nuortalulimus luktii, das Njuorjjojoga, Guovdelisjávrri ja Vanasjávrri mielde dan báikái gokko Leaváža ja Girjása (Girjas) čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 (Ivarstein) bokte. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikkis gokko Leaváža ja Girjása čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte, dan báikái gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte. Njuorjjonjunni lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun A ja B. A guovlu lea guohtunguovlu Leaváža čearu váste. Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea lullelis linjjá gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das viidásit njuolga linjjás Gállančohka (aláš 1171) guvlui, njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis. B guovllu sáhttá Leaváža čearru geavahit geassemánu 15.b. – čakčamánu 30.b., ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1.b. – geassemánu 14.b.. Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea davvelis linjjá gokko rádji gaskal Leaváža ja Gapná čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, viidásit njuolga linjjás Gállančohka guvlui (aláš 1171), njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis. § 13 Skávhlá Nordlándda fylkkas Skávhla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Njuorjjonjuni lulábeal rádji riikkarájis Rr 259 bokte Njuorjjojávrái, das čázádaga mielde njálbmái Skievvás, das vuona mielde olggos. Oarjin: Skievvá ja Frostisena boazoorohagaid orohatráji mielde Sørskjomenii ja gitta Vuotnabáhtii (Skjombotn), das njuolga linjjás Vasstjørnan rádjái Kjårdadalenis, dán jávrrážis Kjårdavatn davimus luktii, das Kjårdavatn lulimus luktii riikkaráji bokte. Lulil: Riikkaráji mielde dan báikái gokko rádji gaskal Girjása ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte. Skávhlá lea guohtunguovlu Girjása čearu váste. § 14 Stuorrijda Nordlándda fylkkas ja Norrbottena leanas Stuorrijda guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Kjårdavatnet lulimus luovtta rájes riikkaráji bokte Kjårdavatn davimus luktii, das Vasstjørnanii Kjårdadalenis, jávrrážis njuolga linjjás Vuotnabáhtii (Skjombotn), das Gangarnesetii, viidásit njuolga linjjás Nordre Bukkevatnet oivošii, das njuolga linjjás Jiekŋavárrái (Isfjellet) aláš 1437 rádjái, das njuolga linjjás dán jávrri lulimus luovtta rádjái mii lea 700 allodagas, das njuolga linjjás Bávgejávrri (Baugevatnet) oarjjimus luovtta rádjái, viidásit dán jávrri ja čázádaga mielde Ruonasjávrri rastá Siiddasjávrái, dás njuolga linjjás Kjårdavatnet lulimus luovtta rádjái riikkaráji bokte. Stuorrijda lea Frostisena boazoorohaga ja Girjása (Girjas) ja Bastte (Baste) čearuid oktasaš guohtunguovlu. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearuin lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis. Jus dakkár šiehtadus ii boaĎe áigái dahje jus dat loahpahuvvo, de lea čuovvovaš guovlu guohtunguovlun Girjása ja Bastte čearuid váste: Riikkarájis Kjårdavatnet lulimus geaži bokte, dán jávrri mielde davit geahčái, das njuolga linjjás Middagsvatnet lulit geahčái, dán jávrri mielde johkii mii golgá dán jávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás Vabakkvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Forsvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Siiddasjávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás oarjelulás badjel Bávgečohka (Baugefjell) Bávgejávrri seakkimus čoalbmái, viidásit dán jávrri mielde nuorttas ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Forsvatnet rájes Siiddasjávrái (geahča § 46). 2. Forsvatnet rájes Guovdelasjávrri (Langvatnet) rádjái (geahča § 46). Jus lea ovttasbargošiehtadus de galgá guohtunguovllus maiddái leat rátkkagárdi. § 15 Bávgi Nordlándda fylkkas Bávgi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Riikkarájis gokko Bávgejohka golgá rastá riikkaráji Bávgejávrri (Baugevatn) oivošii, dán jávrri mielde gitta jávrri oarjjimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás jávrái mii lea allodat 700:s ja čázádaga mielde Austerdalenis Innerpollena rádjái Divttasvuonas (Tysfjorden). Oarjin: Innerpollena rájes Divttasvuona mielde Slábávutnii (Sørfjorden), das Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái. Lulil: Baddjejávrre rájes, čázádaga bajás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, das njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Noaidejávrri oarjjimus luktii, dán jávrri mielde Lavzejávrái, das fas čázádaga mielde Bovrojávrái, dán jávrri mielde riikkarádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikái gokko Bávgejohka rasttilda riikkaráji. Bávgi lea guohtunguovlu Bastte čearu váste. § 16 Slahpenjárgga Nordlándda fylkkas Slahpenjarggas leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikkis gokko riikkarádji rasttilda Bovrojávrri davit gátti, dán jávrri ja čázádaga mielde Lavzejávrri rádjái, viidásit Noaidejávrri rádjái ja dán jávrri oarjjimus luktii, dan luovttas njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, dán luovttas jávrri rastá čázádaga mielde Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái, viidásit Slábávuodna (Sørfjorden) rádjái. Oarjin: Slábávuodna rájes, Divttavuona (Tysfjorden) mielde ja nuori gaskal Hulløya ja nánnáneatnama. Lulil: Nuori rájes sisa Mannfjordenii vuotnabáhtii gokko Storvatnet golgá vutnii, dán čázádaga mielde Storvatnet lulimus luovtta rádjái, luovtta rájes njuolga linjjás Čoadnejávrri davimus luktii, das dán jávrri ja čázádaga mielde viidásit riikkarádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde davás dan báikái gokko riikkarádji boahtá Bovrojávrri davit gáddái. Slahpenjargga lea guohtunguovlu Unna Čeruža (Sörkaitum) čearu váste. § 17 Ruonasvágge Nordlándda fylkkas Ruonasvákkis lea čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Riikkarájis Valddajávrris ja čázádaga mielde Gussajávrái, viidásit Njallajåhkå mielde dasságo dat boahtá oktii Sørelvain.Oarjjás ja lulás: Ravggajåhkå (Sørelva) mielde ja viidásit čázádaga Ruonasvákkis riikkaráji rádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Valddajávrái. Ruonasvágge lea guohtunguovlu Sirges čearu váste ja sáhttá geavahuvvot suoidnemánu 1.b. – čakčamánu 15.b.. § 18 Lijná Nordlándda fylkkas Lijná guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 246 rájes Sávtsasj bokte njuolga linjjás Heargejávrri (Reinoksvatnet) nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde jávreoivošii. Oarjin: Njuolga linjjás Heargejávrri oivošis Jierdajávrri rádjái, dasto čázádaga mielde álggos Juoksajávrái, das fas Gaskajávrriide, ja dás viidásit Linájávrái ja dán jávrri mielde Goržejávrri lulimus luovtta rádjái. Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Ridoalggičohkkii, aláš 1273, viidásit njuolga linjjás Rr 244:ii Hurreváris. Nuortan: Rr 244 rájes riikkaráji mielde Rr 246:ii Sávtsasj bokte. Lijná lea guohtunguovlu Sirges čearu váste. § 19 Sijddas Nordlándda fylkkas ja Rastesvárre Norrbottena leanas Rastesváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Dan báikkis Trolldalenis gokko rádji gaskal Sirges ja Tuorpun čearuid boahtá oktii riikkarájiin, čearuid ráji mielde Vastenjávrre rádjái, das badjel Vuojatsavon gitta Virihávrre rádjái. Nuortan: Rastá Virihávrre Tukijåkkå njálbmái. Lulil: Tukijåkkå mielde Gasakjávrre rádjái, viidásit čázádaga mielde dan báikái gokko čázádat boahtá oktii riikkarájiin Leirvatnet bokte. Oarjin: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Trolldalen rádjái. Sijddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 242A rájes Snøtoppenis njuolga linjjás Ragoelva njálbmái Storskogvatnetis, das lulábeale gátti mielde Storskogvatnet oivošii, viidásit njuolga linjjás Bassejávrri oarjjimus luovtta rádjái, dán luovttas njuolga linjjás Skardvatnet rádjái, das fas Lappelva mielde Andkjelvatnet rádjái. Oarjin: Andkjelvatnet rájes Fagerbakkelva mielde Siiddasjávrri oivošii, viidásit dán jávrri rastá jávrri lulimus luovtta rádjái. Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Sisovasstinden rádjái, aláš 1411, das fas rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) Leirvatnet rádjái, viidásit dán jávrri rastá riikkarádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Rr 242A:ii Snøtoppenis. Sijddas ja Rastesvárre lea Duokta (Storskog/Sjunkfjell) boazoorohaga ja Tuorpun čearu oktasaš guohtunguovlu. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis. Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo, de lea riikkarádji boazoorohaga ja čearu rádji. § 20 Sálla Nordlándda fylkkas Sálla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Dan báikkis gokko Leirvatnet boahtá riikkarádjái, dán jávrri rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) rádjái, dán jiehki rastá aláš 1283 rádjái, das njuolga linjjás Storelvvatnan oarjelulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji raste Labbasjávrri davit gátti. Nuortan: Riikkaráji mielde Labbasjávrris Leirvatnetii. Sálla lea guohtunguovlu Tuorpon ja Luokta – Mavas čearuid váste. Áiddit: Áiddit galget leat Loamejávrri rájes Bieskehávrre rádjái. § 21 Gráddas Nordlándda fylkkas Gráddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Rr 235 rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri rastá gitta lulimus luktii, das njuolga linjjás dasságo Arggalijjåhkå ja Skiejddejåhkå bohtet oktii, das fas Skiejddejåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Gráddasjåhkåin. Lulil: Dan namuhuvvon báikki rájes gokko jogat mannet oktii, Gráddasjåhkå mielde dasa gokko dát golgá rastá riikkageainnu 77, das fas dán geaidnoráigge riikkaráji rádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikki rájes gokko riikkageaidnu 77 rasttilda riikkaráji Rr 235 rádjái. Gráddas lea guohtunguovlu Semisjaur-Njarg čearu váste. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Ikesjávrre rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái. 2. Bálljávrre luovtta rájes Skiejddevágge buohta čázádaga mielde čađa Skiejddevágge dan báikái gokko vággi boahtá oktii Arggalijvákkiin. 3. Arggalijvággebartta rájes Tausafjellet rádjái. 4. Klibbo oarjelulábeale vieltti rájes Skáiti nuortalis Nyslåttbekken rádjái Fredheim lullelis. 5. Golmma oanehis gaskka Graddiselva mielde. § 22 Älvsbyn Norrbottena leanas Älvsbyn guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Holmsel rájes geaidnoráigge Åträsket nuortalulimus geahčái, dás njuolga linjjás Manjärv jávrri oarjjimus luktii, das fas geaidnoráigge Manjärv rájes geainnu 94 rádjái Vistheden bokte, viidásit geainnu 94 mielde Bihtámeanu (Piteälven) rádjái, das fas dán eatnoráigge oarjjás Holmsel rádjái. Älvsbyn lea guohtunguovlu Balvatn boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. § 23 Svanjggá Nordlándda fylkkas Svanjggá guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Dan báikkis gokko geaidnu 77 boahtá riikkarádjái, das dán geainnu mielde E6 rádjái, das fas E6 mielde luksa dan báikái gokko E6 rasttilda Nordlandsbána, dan ruovdemáĎii mielde dasságo lea Ståhkkåhajåhkå buohta, viidásit dán joga mielde dan báikái gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái, riikkaráji mielde davás dan báikái gokko geaidnu 77 rasttilda riikkaráji. Svanjggá lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga davvelis. Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit suoidnemánu 1.b. – čakčamánu 15.b. ja Saltfjellet boazoorohat čakčamánu 16.b. – geassemánu 30.b.. B guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga lullelis. Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit miessemánu 1.b. – skábmamánu 10.b. ja Saltfjellet boazoorohat skábmamánu 11.b. – cuoŋománu 30.b.. § 24 Storsund Norrbottena leanas Storsund guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Storsund rájes ruovdemáĎii mielde Storträskliden – Koler geainnu rádjái, dán geaidnoráigge Lillpiteälven rádjái, dán joga mielde luoddaearu rádjái Lillpite oarjedavábealde, das fas geaidnoráigge Granträsket rádjái, viidásit geaidnoráigge Liden badjel Arvidsträsk rádjái, das viidásit geaidnoráigge Teugerträsk rastá Storsund rádjái. Storsund lea Saltfjellet boazoorohaga guohtunguovlu ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. § 25 Aahkavaerie /Andfjellet Nordlándda fylkkas Aahkavaerie/Andfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái Ståhkkåhajåhkå rádjái, Ståkkåhajåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Ruovadajåhkåin (Randalselva). Oarjin: Dan rájes gokko Ståhkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå bohtet oktii, Ruovadajåhkå ja Ranelva mielde Messingåga njálbmái dán eanus, Messingåga mielde dasságo Jarfjell- bekken ja Kjerringelva bohtet oktii, das fas njuolga linjjás Giftfjellet rádjái (aláš 1127), das viidásit njuolga linjjás Jånghkere rádjái (aláš 1459). Lulil: Jånghkere rájes (aláš 1459) njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, viidásit njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luktii, das fas njuolga linjjás dan báikái riikkarájis gokko Gran ja Ran čearuid gaskasaš rádji álgá (Rr 223). Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 223 rájes koordináhta 33 W 518200 7375859 rádjái Ståhkkåhajåhkå bokte. Aahkavaerie/Andfjellet lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; Aahkavaerie ja Andfjellet. Andfjellet lea dat oassi Aahka- vaerie/Andfjellet guovllus mii lea nuorttabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái. Andfjellet lea Svaipa ja Gran čearuid guohtunguovlu. Aahkavaerie lea dat oassi Aahkavaerie/Andfjellet guovllus mii lea oarjjabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái. Aahkavaerie sáhttet Svaipa ja Gran čearut geavahit miessemánu 1.b. – golggotmánu 15.b., ja Ildgruben boazoorohat golggotmánu 16.b. – cuoŋománu 30.b.. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Áidi Kvepsendalstjønna rájes oarjedavás koordináhta 33 W 507222 7349428 rádjái gokko goarpmasta Jånghkerii. 2. Rátkkagárdi vuogas báikkis Virvassdalenis. § 26 Goepsetjahke Nordlándda fylkkas Goepsetjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil ja oarjin: Rr 223 rájes, gokko Gran ja Ran čearuid rádji álgá, njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, das fas Goepsejohke mielde dan njálbmái Kvepsendalsbuktas, das njuolga linjjás Kjerrtjønna oarjjimus luovtta rádjái, das fas njuolga linjjás Rr 220A:ii. Lulil ja nuortan: Rr 220A rájes riikkaráji mielde Rr 223:ii. Goepsetjahke lea guohtunguovlu Ran čearu váste. Áiddit: Áidi galgá leat Rr 223 rájes guohtunguovllu ráji mielde Kaldvatnet rádjái, das jávrri nuorttabeale ja lulábeale gátti mielde guohtunguovllu ráji rádjái Kjerrtjønna bokte, viidásit dán ráji mielde Rr 220A rádjái. § 27 Gierkietjahke Västerbottena leanas Gierkietjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Nuortan: Rr 220A rájes njuolga linjjás Kåtaviken nuorttamus luovtta rádjái Över-Umanis. Lulil: Över-Uman Kåtaviken rájes Rörsundet čaĎa Krabbfjällnäset lulimus báikái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji rasttilda Graesiejaevrie (Grasvatnet) davábeal gátti. Oarjin ja davil: Rr 217A rájes riikkaráji mielde Rr 220A rádjái. Gierkietjahke lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Rr 220A rájes Kåtabäcken njálbmái Kåtavikenis. 2. Över-Uman rájes Graesiejaevrie Fjällripfjället oarjjabealde. § 28 Ovlevuelie Nordlándda fylkkas Ovlevuelie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Graesiejaevries (Grasvatnet), das viidásit koordináhta 33 W 472797 7326613 rádjái Oksfjellhumpen bokte. Oarjin: Namuhuvvon koordináhtas njuolga linjjás Steiktuva rádjái (aláš 1058), das fas njuolga linjjás Bessedørelva njálbmái Reevhtses (Røssvatnet), das dán jávrri mielde Sørdalselva rádjái Sørdalenis. Lulil: Sørdalselva mielde Varnvatnet rádjái, das viidásit Famnvasselva mielde Famnvatnet rádjái, das fas Bolvasselva mielde Bolvatnet rádjái, dasto geaidnoráigge Joesjö guvlui dan báikái gokko dat rasttilda riikkaráji. Nuortan: Dán báikki rájes riikkaráji mielde Graesiejaevrie rádjái. Ovlevuelie lea guohtunguovlu Ubmeje čearu váste. Áiddit: Áidi galgá leat koordináhta 33 W 472797 7326613 rájes Oksfjellhumpen bokte Oksskoltena davimus heŋggo rádjái. § 29 Ramsele Västerbottena leanas Ramsele guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Riikkageaidnošalddi rájes Ubmejejeanoe (Umeälven) rastá Ottonträsk bokte, geaidnoráigge rastá Sundö ja Skivsjö, Skivsjö lulimus geahčái. Lulil: Njuolga linjjás Skivsjö lulimus luovtta rájes Harrselsfors rádjái. Nuortan ja davil: Harrselsfors rájes geaidnoráigge Sarsjö- liden - Högås - Nyby Ubmejejeanoe rádjái, viidásit dán eatnoráigge Ottonträsk rádjái. Ramsele lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. § 30 Kruvhtegenvaerie/Vaekie Nordlándda fylkkas Kruvhtegenvaerie/Vaekie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji, dán geainnu mielde Valenii Famnvatnet bokte, das viidásit dán jávrri mielde ja Famnvasselva mielde Varnvatnet rádjái, das fas Sørdalselva mielde Reevhtse (Røssvatnet) rádjái. Oarjin: Reevhtse mielde Bjørkåselva njálbmái jávrris, das njuolga linjjás rastá Aalesjaevrie (Elsvatnet) davimus luovtta gitta Åanghkejaevrie (Unkervatnet) davimus luovtta rádjái. Lulil: Åanghkejaevrie ja Skardmodalselva mielde riikkarádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Skardmodalselva rájes dan báikái gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji. Kruvhtegenvaerie/Vaekie lea guohtunguovlu Vapsten čearu váste. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Geainnu mielde davábealde Kalven jávrri rájes Tverrelva njálbmái Famnvatnetis. 2. Famnvatnet rájes Reevhtse jávrái Sørdalen bokte. § 31 Mejvankilen Västerbottena leanas Mejvankilen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Álgá njuolga linjjás Grundforsdammen rájes Ubmejejeanoes (Umeälven) Yttre Joranträsk davimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Björnabäcksjön rádjái, dán jávrris čázádaga mielde Paubäcken rádjái, viidásit Paubäcken mielde dán joga nuortalulimus mohkkái, dán báikkis njuolga linjjás Örnträsket davimus luktii. Lulil: Örnträsket davimus luovttas njuolga linjjás Rusträsket oivošii, das viidásit Rusbäcken mielde Ubmejejeanoe rádjái. Nuortan: Rusbäcken njálmmis Ubmejejeanos Grundforsdammen rádjái. Mejvankilen lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b. § 32 Råaksoentjahke Nordlándda fylkkas Råaksoentjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji, dán joga mielde Finnskardbekkena njálbmái Skardmo- dalselvas. Oarjin ja lulil: Finnskardbekken mielde Finnskardtjørna rádjái, das njuolga linjjás Råaktjoenjaevrie (Rotvatn) davimus luovtta rádjái, dán jávrri ja Rotvaselva mielde dan báikái gokko johka rasttilda riikkaráji. Nuortan: Maŋemus namuhuvvon báikkis riikkaráji mielde dan báikki rádjái gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji. Råaksoentjahke sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1.b. – borgemánu 31.b., ja Byrkije boazoorohat čakčamánu 1.b. – geassemánu 30.b.. Vilhelmina norra čearru sáhttá maiddái geavahit guovllu eará áiggiid, goboazodoallu doaimmahuvvo lagasrádjeguovllus Ruoŧas. Áiddit: Áidi galgá leat Ritterifjellet rájes guohtunguovllu ráji mielde Raastetjahke rádjái ja das fas Vaaltanjaevrie rádjái. § 33 Raajnese Nordlándda fylkkas Raajnese guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Álgá njuolga linjjás riikkarájis Vaaltanjaevrie bokte Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) jávrri nuorttamus luovtta rádjái. Oarjin ja lulil: Namuhuvvon luovtta rájes rastá Luvlie Diehpele dasságo Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Råtnoenjaevrie (Råtnan) oarjjimus luovtta rádjái, dán jávrri ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái Bijjie Raentseres (Ranseren). Nuortan: Bijjie Raentsere rájes riikkaráji mielde koordináhta 33 W 475165 7240956 rádjái riikkaráji nalde Vaaltanjaevrie bokte. Raajnese sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1.b. – borgemánu 31.b. Áiddit: Áiddit galget leat Vaaltanjaevrie rájes dasa gokko Råtnoenjohke ja Ranserelva bohtet oktii. § 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlándda leanain Lögdeå guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Lögdeälvena njálmmi rájes Nordmalingsfjärdenis, joga mielde Klösforsenii, dasto geaidnoráigge Yttre Lemesjö rádjái, das viidásit geainnu mielde Flärke rádjái, das fas Husån mielde dan njálbmái Botten- vikenis, das fas Degerfjärden mielde Nordmalingsfjärden rádjái ja Lögdeälvena njálbmái. Lögdeå lea guohtunguovlu Byrkije boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. § 35 Jitnemen Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkain Jitnemen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Bijjie Raentseres (Ranseren), Raentserenjeanoe ja čázádaga mielde jávrri oarjelulimus luovtta rádjái Flåfjellet nuorttabealde. Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Jitnemenjaevrie lulimus luovtta rádjái, Bijjie. Lulil: Dán luovtta rájes čázádaga mielde Jitnemenjaevrie rádjái ja das viidásit dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji. Nuortan: Riikkaráji mielde Jitnemenjohke rájes Bijjie Raentsere rádjái. Jitnemen lea guohtunguovlu Vilhelmina södra čearu váste. Áiddit: Áidi galgá leat Raentserenjeanoe njálmmis Bijjie Raentsere rájes guohtunguovllu ráji mielde gitta Jitnemenjaevrie rádjái, Bijjie. § 36 Sipmehke Davvi-Trøndelága fylkkas Sipmehke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikkis gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji ja čázádaga mielde Jitnemenjaevrie, Bijjie lulimus luovtta rádjái. Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Såålejaevrie lulimus luovtta rádjái, das viidásit čázádaga mielde Bijjie- Sipmehke (Vestre Sipmeken) rádjái, das fas čázádaga mielde riikkarádjái Vuelie- Sipmehke (Austre Sipmeksjøen) bokte. Nuortan: Riikkaráji mielde Vuelie-Sipmehke rájes dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji. Sipmehke lea guohtunguovlu Frostviken Norra čearu váste. Áiddit: Áidi galgá leat Jitnemenjaevrie, Bijjie rájes guohtunguovllu ráji mielde Vuelie-Sipmehke rádjái. § 37 Baajme Jämtlándda leanas Baajme guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá riikkarájis Sipmehkejaevrie bokte Sipmehkejukke rádjái, dán čázádaga mielde dasa gokko boahtá oktii Gavostjukkiin, dán čázádaga Leipikvattnet rádjái, rastá Leipikvattnet ja Bjurälven ja Storälven mielde (Leipikvattnet 1:1 opmodatrádji Straejmie (Strömsund) suohkanis) riikkarádjái ja riikkaráji mielde Sipmehkejaevrie rádjái. Baajme lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste. Áiddit: Áidi galgá leat Sipmehkejaevrie rájes Ankarvattnet rádjái. § 38 Mesklumpen Jämtlándda leanas Mesklumpen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá dan báikkis gokko Guevtelejohke (Storälven) boahtá riikkarádjái Ingenmansland bokte, dán joga mielde ja Bjurälven mielde Leipikvattnet rádjái, viidásit Leipikvattnet lulábeale gátti mielde Leipikelvenii, dán eanu mielde Ankarvattnetii, rastá jávrri ja čázádaga mielde Stor-Blåsjönii, dán jávrri mielde Stora Blåsjön gillái, viidásit geaidnoráigge Östra Vallervattnetii ja das riikkaráji mielde Guevtelejohke (Storälven) rádjái. Mesklumpen lea Østre Namdála boazoorohaga ja Frostviken Norra čearu oktasaš guohtunguovlu. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis. Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo de lea Mesklumpen Østre Namdála boazoorohaga guohtunguovlun ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. Skábmamánu 1.b. – 30.b. sáhttá maiddái Frostviken Norra čearru geavahit eatnamiid. § 39 Jorm Jämtlándda leanas Jorm guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Geainnu mielde riikkarájis Östra Vallervattnet bokte Stora Blåsjön gillái, das fas Stor-Blåsjön - Lill-Blåsjön – Blåsjöälven - Stor Jorm – Kycklingvattnet - Kvarnbergsvattnet gitta Gäddede šalddi rádjái, das viidásit geaidnoráigge Murusjøenii, ja das riikkaráji mielde Östra Vallervattnetii. Guovlu lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste. Boazoguohtuneana (Renbetesfjället) Blåsjökilen sáhttá geavahuvvot birra jagi. Eará guovllut Jormas sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. Áiddit: Áidi galgá leat Lill-Väktaren jávrri rájes sullii 2 kilomehtera Lill-Blåsjön guvlui(se § 46). § 40 Mealhkoe Davvi-Trøndelága fylkkas Mealhkoe guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Rengen rájes Sørlias Sørličázádaga mielde Lenlingen davimus luovtta rádjái, das riikkageaidnoráigge Lauvsjølia badjel šalddi rádjái Laksjøen ja Sandsjøen muotkki nalde, das viidásit Sandsjøen mielde Gamvollbekkenii, das riikkageainnu mielde Kveeidet rádjái, viidásit Murusjøen dan báikái gokko geaidnu 74 boahtá riikkarádjái, das riikkaráji mielde Rengen rádjái Sørlias. Mealhkoe lea guohtunguovlu Jiingevaerie čearu ja guovtti siidaoasi váste geat gullaba Østre Namdála boazoorohahkii. Dát guokte siidaoasi sáhttiba maiddái geavahit Jiingevaerie čearu guohtunguovllu Ruoŧas. § 41 Laadth–gieles Jämtlándda leanas Laadth–gieles guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Nuortan: Riikkarájis Holdernis rastá jávrri lulimus luovtta rádjái, das fas Holdersströmmen mielde Torrön jávrái. Lulil: Torrön mielde badjel Gaunviken ja Gaunan riikkarádjái. Oarjedavil: Gaunan rájes riikkaráji mielde Holdernii. Laadth–gieles lea guohtunguovlu Skæhkere boazoorohaga váste. Bivdinriekti guovllus gullá aŋkke duššefal Kall čerrui. Áiddit: Áidi galgá leat Långnäset rájes Jävsjönis Torrön rádjái. § 42 Enan Jämtlándda leanas Enan guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkaráji rájes E14 mielde Rundhögen luoddaerrui. Nuortan ja lulil: Dán luoddaearus geaidnoráigge Rundhögenii, viidásit njuolga linjjás Sevedholm rádjái ja das njuolga linjjás badjel Blåhammarkläppen riikkarádjái Svaletjahke bokte. Oarjin: Riikkaráji mielde Svaletjahke rájes E14 rádjái. Enan lea guohtunguovlu Essand boazoorohaga váste. Dat oassi guovllus mii lea boazoguohtuneatnamiid (renbetesfjäll) siskkobealde sáhttá geavahuvvot birra jagi. Eará oasit Enan guovllus sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. Áiddit: Áidi galgá leat Rundhögenis guohtunguovllu ráji mielde riikkarádjái Svaletjahkes. § 43 Bealjehkh Lulli-Trøndelága fylkkas Bealjehkh guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkarájis Svaletjahkes njuolga linjjás Gorfuglhåmmåren (aláš 839) rádjái, das njuolga linjjás Nesjøenii Esna bokte. Oarjin: Esna rájes Nesjøen mielde Storbekken njálbmái. Lulil: Dán njálmmis njuolga linjjás Neklumpenii (aláš 1014), das njuolga linjjás dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Ekornåa rájes Svaletjahke rádjái. Bealjehkh lea guohtunguovlu Handölsdalen čearu váste. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Riikkarájis Svaletjahkes guohtunguovllu ráji mielde Esna rádjái Nesjøen bokte. 2. Storbekken njálmmi rájes Nesjøenis guohtunguovllu ráji mielde dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái. § 44 Grövelsjön Dalarna leanas Grövelsjön guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Riikkarájis Grövelsjön bokte, dán jávrri mielde Grövlan njálbmái, dás njuolga linjjás Rr 140A rádjái, viidásit riikkaráji mielde Grövelsjön rádjái. Grövelsjön lea guohtunguovlu Elgå boazoorohaga váste. Dat oasit guovllus mat leat birrajagi guohtuma siskkobealde sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. Áiddit: Áidi galgá leat Grövlan njálmmi rájes Grövelsjönis guohtunguovllu ráji mielde gitta Rr 140A rádjái. Sierra njuolggadusat áiddiid birra § 45 Sierra riikkarádjeáiddit Davvi- Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain ja Jämtlándda ja Dalarna leanain Áiddit galget leat riikkaráji nalde: 1. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Jovnevaerie čearu Stor-Kingen jávrri rájes Björkvattnet rádjái (se § 46). 2. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Njaarke čearu Björkvattnet rájes Jävsjön rádjái. 3. Gaskal Skæhkere boazoorohaga ja Kall čearu ja maiddái gaskal Gaasken- Laante boazoorohaga ja Kall čearu Torrön jávrri rájes Breivatnet rádjái. 4. Gaskal Gaasken-Laante boazoorohaga ja Kall čearu Skalsvattnet rájes Teveldal stašuvnna rádjái (geahča § 46). 5. Gaskal Essand boazoorohaga ja Handölsdalen ja Mittådalen čearuid Ekornåa rájes Rr 153 rádjái (geahča § 46). 6. Gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Mittådalen čearu ja maiddái gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Hyddsjön rájes Rr 146 Aa rádjái. 7. Gaskal Femund boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Rr 146 Aa rájes Rogshåen rádjái Røa eanus. 8. Gaskal Elgå boazoorohaga ja Idre Nya čearu Rogshåen rájes Røa eanus Grövelsjön rádjái. 9. Elgå boazoorohaga bokte Rr 140 A rájes dan báikái gokko geaidnu 218 rasttilda riikkaráji. § 46 Daid áiddiid dáfus mat namuhuvvojit §§ 14, 39 ja § 45 1, 4 ja 5 mat leat ceggejuvvon eará geatnegasvuoĎaid geažil go dat maid dán guovtti riikka soahpamuš mielddisbuktá, ii rievdda gustojeaddji ovddasvástádusdilálašvuoĎaid. § 47 Ovddasvástádusa juohkin dán guovtti riikka gaskka cegget ja máŧasdoallat áiddiid mat namuhuvvojit dán šiehtadusas, čilgejuvvo šiehtadusa mildosis (Sierra mielddus). Áiddit mat leat ceggejuvvon dán guovtti riikka ovddeš soahpamušaid vuođul, ja mat eai leat mielde dán šiehtadusas galget gaikojuvvot. Seamma gusto daidda rusttegiidda main ii leat šat doaibma rádjerasttildeaddji boazodoalu oktavuoĎas. Ovddasvástádus gaikut lea dan riikkas mas lea leamaš ovddasvástádus daid cegget. Loahppamearrádusat § 48 Jus goappáge riikka našuvnnalaš eiseváldi, ovdalgo konvenšuvdna rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái lea boahtán fápmui, lea addán lobi doibmii mii mearkkašahtti láhkái dagaha váttisvuoĎaid doaimmahit boazodoalu guohtunguovllus dán šiehtadusa olis, de galgá dat riika sihkkarastit boazoguohtundárbbu nuppi riikka guoskevaš boazoorohaga dahje čearu várás. § 49 Dat guokte riikka galget ovdalgo rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvdna lea boahtán fápmui, dahkat sierra soahpamuša áiddiid ja rusttegiid ceggema ja gaikuma áigeplána hárrái.