Informašuvdna stáhtalašpolitihka birra Sámepolitihka birra Stuorradiggedieđáhus sámepolitihka birra biddjojuvvon ovdan Engerdal gielddas borgemánu 17. Ráđđehus bijai ovdan stuorradiggedieđáhusa Sámepolitihka birra borgemánu 17. 2001. Gielda- ja guovloministtar Sylvia Brustad, gii maiddái lea sámeministtar, ovdanbuvttii dieđáhusa ruovttugielddastis Engerdalas Hedmárkku fylkkas seamma beaivvi. Ráđđehus atná sámepolitihka deaŧalaš vuođusin ahte Norgga stáhta álgovuolggalaččat lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga – sámiid ja dážaid – eanaguovllu ala, ja ahte goappašiid álbmogis lea seamma vuoigatvuohta ja seamma gáibádus beassat gárgedit iežas kultuvrra ja giela. Dát prinsihpalaš ovttaárvosašvuohta lea nannejuvvon Vuođđolága §:s 110a. Stáhtaráđđi dadjá ahte ráđđehusa vuođđoprinsihppan lea ahte kultuvrralaš máŋggadáfotvuohta lea riggodahkan servodahkii, ja ahte Norga lea riika mas lea luomusvuohta, ja vejolašvuohta, kultuvrralaš máŋggadáfotvuhtii. ”Gaskaneas árvvusatnin iešguđetlágan joavkkuid gaskkas lea deaŧalaš vai sihke stuorraservodat ja báikkálašservodagat galget sáhttit doaibmat. Oktasaš árvun fertejit leat demokratiija, dásseárvu, ovttasvásttolašvuohta ja gierdevašvuohta. Áiggi guhkkodahkii lei virggálaš politihkkan ahte sámi giella ja sámi kultuvra galggai lonuhuvvot dáru gielain ja dáru kultuvrrain. Dálá politihka ulbmilin ii leat addit sámiide sierrasajádaga, muhto njulget ovddeš dáruiduhttinpolitihka heajos váikkuhusaid, juksat duođalaš ovttagieđahallama ja vuostáduddjot vealaheami,” dadjá gieldaministtar. ”Engerdal lea máddeleamos gielda Norggas gos gávdno sámi boazodoallu. Hui eatnat olbmot jurdilit dušše Finnmárkkuduoddara go gullet sáni sápmelaš,” dadjá Brustad. Davvisámit leat stuorámus sámi joavku. Muhto lassin gávdnojit unnit joavkkut geain leat iežaset suopmanat mat leat osohahkii hui earaláganat go davvisámegiella – dáid searvvis leat oarjelsámit, nuortasámit/goltásámit ja julevsámit. Bihtánsámit maid gávdnojit. ”Iige leat riekta, nugo eatnagat gáddet, ahte buot sámit leat boazoeaiggádat,” joatká gieldaministtar. ”Duohtadilis leat eanet sámit geat barget guolástemiin ja eanadoaluin go boazodoaluin. Iige olmmoš galgga vajálduhttit ahte olu sámit dán áigái váldet alit oahpu ja barget almmolaš ja priváhta suorggis, seamma láhkai go stuorra oassi riikka veahka- dagas muđui.” Stáhtaráđđi muitala iežas oahppan olu min eamiálbmoga birra das rájes go álggii bargosis birrasiid bealnuppi jagi áigi. Brustad deattasta ahte stuorradiggedieđáhus Sámepolitihka birra maiddái lea lávki Sámedikki rolla, válddi ja ovddasvástádusa čielggadeami guvlui. ”Lassin lea deaŧalaš ahte miellaguottut sámiide ja sámi dilálašvuođaide máinnašuvvojit, ja ahte ráđđehus dál oaidná dárbbu lasihit dieđiheami ja bajásčuvgehusa dán oktavuođas,” dadjá Brustad. Maŋimuš momeanta man son geassá ovdan, lea dat mearkkašupmi mii sámi giela máhtus lea sámi kultuvrra seailluheapmái ja viidásetgárgedeapmái. ”Sámi giella lea oalle govdadit máinnašuvvon dieđáhusas. Dát lea danne go ráđđehus dovddasta ahte sámi veahkadaga vejolašvuohta máhttit iežas giela lea áibbas guovdil sámi kultuvrra boahtteáigái,” loahpaha stáhtaráđđi. Geat leat eamiálbmogat? Ii gávdno makkárge oppalaš riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon eamiálbmotmeroštallan. ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain sisdoallá almmatge artihkkalis 1b eamiálbmoga meroštallama, mii maiddái adnojuvvo stuorradiggedieđáhusas Sámepolitihka birra: ” Álbmogat iešstivrejeaddji stáhtain mat leat adnojuvvon álgovuolggalažžan dasgo surggiidit álbmogiin mat ásse riikkas dahje geográfalaš guovllus masa riika gullá dalle go vuollásteapmi ja koloniseren dáhpáhuvai dahje dalle go dálá stáhtaráját mearriduvvojedje, ja geat – beroškeahttá sin rievttálaš dilálašvuođas – leat bisuhan buot dahje muhtun iežaset sosiála, ekonomalaš, kultuvrralaš ja politihkalaš institušuvnnaid.” Eamiálbmogiid meroštallan ILO-soahpamušas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain lea álbmotrievttálaččat geatnegahtti Norgii dan duovdaga siskkabealde man soahpamuš gokčá. Alimusrievtti duomus 21.06.2001 celkojuvvo ahte ILO-soahpamuš nr. 169, art. 1 nr. 1 b, eahpitkeahttá addá sámiide stáhtusa eamiálbmogin Norggas, maiddái oarjelsámi guovllus. Sámediggi – eanet váldi ja stuorát oassálastin Ráđđehus oaivvilda lunddolažžan ahte Sámedikkis lea ovddasvástádus dahkamušain mat dušše fal, dahje goit eanaš, gustojit sámi veahkadahkii, vai mearrádusaid dahká dat orgána mas lea buoremus diehtu sámi dilálašvuođaid birra ja mii dovdá dárbbuid buoremusat. Ráđđehus áigu deattuhit ahte ovddasvástádusduovdagat mat sirdojuvvojit Sámediggái, leat čielgasit meroštallojuvvon ja ahte daid lea geavadis álki earuhit eará hálddahusorgánaid ovddasvástádusduovdagiin. Ovdamearkka dihtii galgá gielddaid guovttegielatvuođa (sáme- ja dárogiela) lassegoluid ruđaid hálddaheapmi sirdojuvvot Sámediggái. Fápmudus mearridit láhkaásahusa bajit ja prinsihpalaš njuolggadusaid birra Sámedikki válggaide Sámedikki válljejit sámit sámiid gaskkas sámediggeválggaid bokte juohke 4. jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválggat leat. Njuolggadusat Sámedikki válggaid birra leat dál mearriduvvon sámelágas ja láhkaásahusas Sámedikki válggaid birra. Ráđđehus áigu bidjat ovdan evttohusa rievdadit sámelága, nu ahte Sámediggái addojuvvo fápmudus mearridit láhkaásahusa bajit ja prinsihpalaš njuolggadusaid Sámedikki válggaide. Dát gusto ovdamearkka dihtii njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra. Dát njuolggadusat lea vuosttamustá juoga mat gusket sámi veahkadahkii. Ráđđehusa oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii, buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi dáid gažaldagaid badjel. Doarjjahálddaheami sirdin Kultuvra- departemeanttas Stáhtalaš ruđat sámi kulturdoaibmabijuide ja institušuvnnaide main lea sámi dáidda ja kultuvra bargoduovddan, berrejit nu guhkás go vejolaš juolluduvvot Sámedikki ja Sámedikki orgánaid bokte. Stáhtadoarjagiid hálddaheapmi čuovvovaš doaibmabijuide lea áigeguovdil sirdojuvvot Sámediggái Kultuvradepartemeantta duovdagis: • Beaivváš Sámi Teáhter • Sámiid Vuorká-Dávvirat • sámi dáiddárstipeanddat • sámi festiválat • čájáhusbuhtadas sámi • kulturinstitušuvnnaide • sámi girjebusset Kultuvradepartemeanta áigu árvvoštallat sirdit eanet sámi kulturdoaibmabijuid Sámediggái. Sámi áššiid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu árvvoštallan Lea dárbu árvvoštallat sámi áššiid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu. Sámi áššit eai máinnašuvvon sierra dieđáhusas st.meld. nr. 31 (2000-2001) Kommune, fylke, stat – en bedre oppgavefordeling (Gielda, fylka, stáhta – buoret dahkamušjuohku). Gávdnojit máŋga iešguđet molssaeavttu dasa mo sáhttá árvvoštallat sámi gažaldagaid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu. Okta vejolašvuohta lea nammadit govdadit čoakkáduvvon almmolaš lávdegotti. Nubbi vejolašvuohta lea ahte departemeanttaidgaskasaš bargojoavku mas lea ovddastus Sámedikkisčađaha dákkár árvvoštallama. Goalmmát vejolašvuohta lea ahte čađahuvvo dutkan- ja čielggadanbargu. Bargu sáhttá vejolaččat čađahuvvot “ovttaolbmočielggadeami”hámis. Ráđđehus áigu gulahallamiin Sámedikkiin gávdnat ulbmillaččamus vuogi čađahit dán árvvoštallama. Lassin sámi áššiid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu oppalaš árvvoštallamii, áigu ráđđehus joatkit ja nannet dálá gulahallama mii iešguđet departemeanttas lea Sámedikkiin. Riikkaidgaskasaččat lea leamaš mearkkašahtti digaštallan eamiálbmogiid ja iešmearrideami doahpaga birra. Riikkagottálaččat lea dát digaštallan leamaš čadnojuvvon Sámedikki váldái. Deaŧalaš oasit gárgedeamis sámiid iešmearrideami ja vejolašvuođa oassálastit mearrádusaide mat gusket sámi beroštusaide sáhttet guovdilastojuvvot sámiid mieldemearridanvuoigatvuođa birra. Dát siskkilda vuoigatvuođa oassálastit buot mearridandásiide áššiin mat gustojit láhkamearrádusaide ja hálddahussii. Sámediggi bovdejuvvo danne gulahallamii iešmearrideami doahpaga sisdoalu birra. Ráđđehus ovdeha almmatge ahte gárgedeapmi galgá dáhpáhuvvat dálá sorjjasmeahttun ja demokráhtalaš stáhta rámmaid siskkabealde, ja Norgga dálá geográfalaš rájáid siskkabealde. Ráđđehus dovddaha maiddái ahte ii sáhte mieđihit juksanmeriide maid Sámediggi lea báhkkodan iešmearrideami viidodaga hárrái. Dieđihanrahčamušat Ovddeš áiggiid politihkka, mas dihtomielalaččat bargojuvvui dan guvlui ahte sámi giella ja kultuvra galggai jávkat, dagahii ahte gárgeduvve heajos miellaguottut sámiid ektui. Dáruiduhttinpolitihkka lea dál guđđojuvvon dássi. Vaikko vel áddejupmi sámi kultuvrra hárrái dál gárgeduvváge buori guvlui, de leat ain báhcán muhtun ráje miellaguottut mat leat cieggan doložis. Go ođđa sámi vuoigatvuođalávdegoddi galgá bargat vuoigatvuođagažaldagaiguin guovlluin mat leat máddelis Finnmárkku, de lea ovdamearkka dihtii stuorra mearkkašupmi das ahte ožžojuvvo ovdan mearrediđolaš ja áššálaš informašuvdna das maid dát bargu sisdoallá. Diekkár informašuvdna lea deaŧalaš vai garvojuvvojit boasttuáddejumit almmolaš digaštallamis. • Ráđđehus áigu bidjat doibmii miellaguoddo-/dieđihaná- ŋggirdemiid sámiid ja sámi dilálašvuođaid birra. Departemeanttaidgaskasaš bargojoavku, mas Sámediggi lea mielde, biddjojuvvo ráhkadit dieđihandoaib- mabidjoevttohusaid. • Ráđđehus áigu dieđihit eambbo olmmošvuoigat- vuođaid birra main lea mearkkašupmi eamiálbmog- iidda, ja áigu dán oktavuođas olggosaddit dieđihangihppaga ILO-soahpamuša nr. 169 birra. • Ođđa Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuo- đaguovddážis Guovdageainnus galget duođašteapmi, gaskkusteapmi, dieđiheapmi ja fierpmádathuksen leat guovdilis dahkamuššan. • Ráđđehus áigu, dutkanruđaid geavaheami veagas, guorahallat dieđuid ja miellaguottut sámiide ja sámi dilálašvuođaide. Sámi giella Norggas leat sullii 25 000 olbmo juohkásan golmma hui iešguđetlágan váldosuopmanii, geat máhttet hállat ja/dahje áddet sártnodeami sámegillii. Eanet go 10 000 olbmo geain lea sámi gielladuogáš, eai máhte lohkat eaige čállit sámegiela. Ráđđehus áigu veahkehit álggahit doaibmabijuid mat sáhttet váfistit ahte eambbosat geain lea sámi gielladuogáš, sáhttet oahppat lohkat ja čállit sámegiela: • Sii geat eai máhte giela galget sáhttit háhkat dárbbašlaš vuođđomáhtu. • Dieđihandoaibmabijut sámelága giellanjuolggadusaid birra galget álggahuvvot. • Gielddaide ja fylkkagielddaide galgá addojuvvot buhtadeapmi guovttegielatvuođa goluid ovddas (sáme-dárogiella). • Stáhtalaš etáhtat galget váldit atnui prográmmagálvvu mii dahká sámi čálamearkačohkiid geavaheami vejolažžan. • Ráđđehusa interneahtta- siidduin, ODIN, galgá álggahuvvot sierra sámi giellaválljen. Sámepolitihka rievttálaš vuođus Norgalaš eiseválddit leat sihke álbmotrievtti ja riikkagottálaš rievtti bokte geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá váfistit ja gárgedit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. Deaŧalaččamus riikkaidgaskasaš neavvutmaidda Norga lea guorrasan, ja main lea mearkkašupmi etnalaš veahádagaid ja eamiálbmogiid riektedillái, leat: ■ON:a konvenšuvdna 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, erenoamážit artihkal 27 ■ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain ■ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra ■Eurohparáđi lihttu guovlo- dahje veahádatgielaid várás ■Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna riikkagottálaš veahádagaid suodjalusa birra Riikkagottálaš láhkamearrádusatmain lea erenoamáš mearkkašupmi sámiide, leat: ■Vuođđolága §110 a ■Sámeláhka (Láhka geassemánu 12. 1987 nr. 56 Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid hárrái birra) ■Olmmošvuoigatvuođaláhka (Láhka miessemánu 21. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaid dili birra norgalaš rievttis) ■Oahpahusláhka (Láhka geassemánu 17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa birra) ■Boazodoalloláhka (Láhka geassemánu 9. 1978 nr. 49 boazodoalu birra) Stuorradiggedieđáhusa eará fáttát leat: • sámiid historjá • sámi mánát ja nuorat • oahppu • dearvvasvuođa- ja sosiálagažaldagat • kultuvra ja girku • sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus, dán vuolde maiddái ealáhusgárgedeapmi, eallindilit ja areálahálddaheapmi guovlluin gos lea sámi veahkadat • davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargu • sámepolitihka bálddalastin Gielda- ja guovlodepartemeanttas lea guovdilis ovddasvástádus bálddalastit barggu sámi gažaldagaiguin. Gielda- ja guovlodeparte- meanttas lea maiddái sierra sámi áššiid stáhtačálli. Nannen dihtii barggu sámiid ja riikkagottálaš veahádagaid hárrái ásahuvvui geassemánu 15. 2001 rájes sierra Sáme- ja veahádatpolitihkalaš ossodat Gielda- ja guovlodepartementii. Ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddi Ođđa Sámi vuoigatvuo- đalávdegoddi nammaduvvui Stáhtaráđis geassemánu 1. 2001. Dat galgá čielggadit eatnamiid ja luondduburiid geavaheami ja hálddaheami sámi ássanguovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka. Mánáidsuodjalusa gelbbolašvuođa oppalašgeahčaldat sámi oktavuođas Mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš lea ráhkadan oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja fágabirrasiid geain lassin mánáidsuodjalus- fágalaš gelbbolašvuhtii maiddái lea sámi giella- ja/dahje kulturgelbbolašvuohta. Ulbmilin lea addit oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja –birrasiid geaiguin sáhttá váldojuvvot oktavuohta ráđiid ja nevvodeami dihtii dahje diehto- ja dovddiidusgaskkusteami dihtii sámi perspektiivva birra mánáidsuodjalusáššiin. Projeakta lea ráhkaduvvon Mánáid- ja bearaš- departemeantta daguheami mielde. Raporta lea fidnemis Davvi-Norgga Mánáidsuodjalusa Gárgedanguovddážis. Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi sisdoallu Sosiála- ja dearvvasvuođa- departemeanta lea ráhkadan dahkoplána čuovvolan dihtii NOU 1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkningen (Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii). Sámedikkis lea dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiid áššegieđahalli, ja sierra projeaktaruđat. Addojuvvojit ruđat čielggadanbargui, metodagárge- deapmái, dearvvasvuođa- ja sosiálabargiid gelbbolašvuo- đagárgedeapmái jdd. Ulbmilin lea ovttaárvosaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid gárgedeapmi. Sámediggi lea lágidan konfereanssaid sámi perspektiivva ovttaiduhttimis dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaide. Ođđa dovddiiduskonfereansa lágiduvvo čakčat 2001. Konvenšuvdna biologalaš eatnatgeardáivuođa birra (CBD) Dieđáhusas st. meld. nr. 42 (2000-2001) Om biologisk mangfold (Biologalaš eatnatgeardáivuođa birra) válddahuvvojit sihke konvenšuvdna biologalaš eatnatgeardáivuođa várás ja sámi dilálašvuođat. Sámediggi lea ráhkadan sierra mildosa stuorradiggedieđáhussii. Norga nannii ON konvenšuvnna biologalaš eatnatgeardáivuođa birra 1993s. Konvenšuvdna lea oppamáilmmálaš soahpamuš mii skihkke oassálasti riikkaid gárgedit strategiijaid, plánaid ja prográmmaid juksan dihtii guoddinnávccalaš biologalaš eatnatgeardáivuođa geavaheami. Deasta biologalaš eatnatgeardáivuođas galgá nu guhkás go vejolaš ovttaiduhttojuvvot suorgeplánemii ja –doibmii, ja riikkagottálaš mearridanproseassaide. Artihkal 8(j) skihkke stáhtaid seailluhit ja bisuhit dieđuid eamiálbmogiid ja báikkálašservodagaid birra iežaset riikkagottálaš láhkamearrádusain. Miessemánus 2000 mearriduvvui bargoprográmma čuovvolan dihtii konvenšuvnna artihkkala 8j. Sámediggi bovdejuvvo oassálastit norgalaš sáttatgoddái konvenšuvnna dáfus. Agenda 21 Agenda 21 lea dahkoplána ON- konfereanssas birrasa ja gárgedeami birra 1992s. Riikkat ávžžuhuvvojit ráhkadit strategiijaid guoddinnávccalaš gárgedeapmái, sosiálalaččat, ekonomalaččat ja ekologalaččat. Deattuhuvvo eamiálbmogiid oassálastin proseassaide mat váikkuhit sin iežaset dili. Birasgáhttendepartemeantta arvvosmahttinprográmmabarg- gus doarjun dihtii ja movttiidahttin dihtii gielddaid, organisašuvnnaid ja ealáhuseallima bargat Báikkálaš Agendain (BA 21), lea dahkkojuvvon golmmajagi ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin geahččaladdan dihtii BA 21 sámi čanusbáikki. Sámediggi lea mearridan strategiijaplána iežas BA 21 bargui. Plánaláhkalávdegoddi Plánaláhkalávdegoddi lea addán vuosttas raporttas, NOU 2001:7 ”Bedre kommunal og regional planlegging etter plan- og bygningsloven” (Buoret gielddalaš ja guovlluguovdasaš plánen plána- ja huksenlága mielde), mas sámi beroštusat máinnašuvvojit. Lávdegoddi galgá bargat dahkat plána- ja huksenlága (PBL) buoret váikkuhangaskaoapmin várehit biologalaš eatnatgeardáivuođa, ja váfistit luondduvuđđosa. Plánaláhkalávdegoddi galgá árvvoštallat dilálašvuođaid main lea mearkkašupmi boazodollui ja eará sámi areálageavahusberoštusaide. Lávegoddi lea čujuhan ahte livččii dárbbašlaš buorebut bálddalastit boazodoallolága ja plána- ja huksenlága, ee. boazodoalu plánendárbbuide gieldda- ja fylkkarájáid rastá. Sámi ovddasteapmi lea deaŧalaš sámi areálaberoštusaid govdodaga váfisteapmái lávdegotti viidáset barggus. Guoddinnávccalaš gárgedus Guoddinávccalaš gárgedus vuođđuduvvá golmma ovttaárvosaš ollái: birasgáhtten, ekonomalaš gárgedus ja sosiála deasttat. Máilmmekommišuvdna birrasa ja gárgedusa várás meroštalai 1987s guoddinnávccalaš gárgedusa gárgedussan mii duhtada dálá dárbbuid almmá bilitkeahttá boahttevaš buolvvaid vejolašvuođaid duhtadit iežaset dárbbuid. Válljodatvárrevuođus ferte seailluhuvvot dainna lágiin ahte ekonomalaš ja sosiála gárgedus šaddá vejolažžan. Lassin leat demokratiija ja mieldeváikkuhanfápmu guovdilis oasit guoddinnávccalaš gárgedusas. Boazodoallolága rievdadusevttohusaid árvalus Eanadoallodepartemeanta lea háliidan dárkkistit Boazodoallolága mearrádusaid mat gustojit boazodoalu stivrejupmái ja hálddaheapmái ja ealáhusa siskkáldas gaskavuođaid ásahallamii. Lávdegoddi attii árvalusas eanadoalloministarii njukčamánu 15. 2001. Lávdegoddi lea deattuhan ahte boazodoallu lea sorjavaš biologalaš valljodatváriin, ja ahte guohtungeavaheapmi ferte leat guoddinnávccalaš guhkesáiggeperspektiivvas. Boazodoalu sosiála ja barggolaš searvevuohta, siida, lea guovdil evttohusas. Lávdegoddi evttoha ee. ahte dálá doalloovttadatortnet lonuhuvvo ortnegiin mas lea siidaoassi. Lávdegotti árvalus olggosaddojuvvo almmolaš čielggadussan (NOU), mii sáddejuvvo viiddis gulaskuddamii. Árvolokten boazodoalus Boazodoallošiehtadusas 2001/2002 leat várrejuvvon 7 miljovnna kruvnnu boazodoalu árvoloktenprográmmii. Prográmma lea organiserejuvvon nu ahte lea stivrenjoavku mas leat miellahtut Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvis (NBR) ja Sámedikkis. Jođiheaddji lea maiddái mielde Biebmobuvtta- deami árvoloktenprográmmas. Prográmma hálddaheapmi biddjojuvvo Stáhta ealáhus- ja guovllugárgedanfondii (SND). Gonagasreappá hálddaheapmi Eatnat fierbmeguolásteaddjit, eandalitge Nuorta-Finnmárkkus, leat šaddan hui váttes dillái liigesállaša geažil maid ođđa nálli gonagasreabbá gártada. Vuođđuduvvon lea bargojoavku, mas Sámediggi lea ovddastuvvon, mii galgá čielggadit gonagasreappá boahttevaš hálddahanstrategiija. Joavkku jođiha Guolástusdepartemeanta, ja dat galgá gárvvistit barggus ovdal borgemánu loahpa 2001. Biebmanealáhus sámi ássanguovlluin Áhpedoalus leat stuorra ovdánanvejolašvuođat, sihke luosa ja eará náliid nugo dorski, báldá jna. biebmamis. Maiddái sámi ássanguovllut galget sáhttit oažžut dás áigáiboađu. Áigumuš lea juolludit guokte konsešuvnna Oarjjevudnii Divtasvuona suohkanii. Dát galgá nannet Mosske julevsámi servodaga. Duodjegelbbolašvuohta Duoji oahppaplánabokte lea duodji ožžon saji fágan skuvlii. Duojis lea maiddái stáhtus gáhttenveara fágan. Leat gárgeduvvon njuolggadusat sváinnasdutkosa čađaheapmái duojis. Sváinnasdutkkusortnet lea váfistan árvvolaš gelbbolašvuođasirdima eallilan ja hárjánan duojáriin bargoohppiide. Deaŧalašlea viidásetgárgedit bargooahppiortnega váfistan dihtii bestema fágii. Sámediggi lea ráhkadan viđajagi gárgedanprográmma duodjái. Mátkeeallinealáhus sámi eavttuide mielde Sámi kultuvra sáhttá gárgeduvvot mátkeeallinealáhusa mearkkašahtti árjabuvttadahkkin. Eanet ja eanet turisttat háliidit oahpásmuvvat báikkálašservodagaid iešláhkái, historjái ja kultuvrii. Ráđđehus lea čilgen ealáhuspolitihka váldohástalusaid mátkeeallinealáhusaide dieđáhusas st. meld. nr. 15 (1999-2000) Lønnsomme og konkurransedyktige reiselivsnæringer (Gánnáhahtti ja gilvonávccalaš mátkeeallinealáhusat). Stuorradikki ealáhuskomitea lea mearkkašan ahte mátkeeallindoaimmas lotnolassii eará ealáhusaiguin lea stuorra ovdánanvejolašvuohta sámi guovlluin ja sámi ealáhus- ja kultureallimii. Dán ovdánanvejolašvuođa ollašuhttima dihtii ferte sámi mátkeeallin hábmejuvvot sámi eavttuid mielde, ja báikkálaš mieldeleahkima veagas. SND lea leamaš mielde váikkuheamen álggahit smávvamahtosaš buvttadeami. Boazodollui vuođđuduvvan turisma sáhttá leat vejolaš lasseealáhus. Nubbi eará ovdánanvejolašvuohta lea meahcce- ja mearrabirrasiid ja - valljodatváriid geavaheapmi. Deaŧalaš lea ahte dát dáhpáhuvvá báikkálaš heivehemiin vai árvolokten sáhttá bisuhuvvot báikkis. Diekkár vuolggasajiin sáhttá olmmoš gárgedit guoddinnávccalaš turismma dáid guovlluin mii ii uhkit guovllu luonddu iige sámiid kultuvrra. Kultuvra mii gaskkustuvvo, ferte leat buiga ja jáhkehahtti. Dat ferte čuovvut, iige nordat sámi árvvuid, norpmaid ja vieruid. Dárbbašlaš lea hukset kultuvrralaš gelbbolašvuođa ja báikkálaš dieđu mat atnet deastta dás. Dát ovdeha guhkesáiggeplánema, gelbbolašvuođa gárgedeami ja lasihuvvon bálddalastima. Dás leat fylkkaid turistaorganisašuvnnat deaŧalaš oassádallit.