10.1 Sámedikki válgaortnet
Sámedikki válgaortnet lea meannuduvvon
St.dieđáhusas nr. 33 (2001–2002),
kap. 4.4 ja čilgejuvvo maiddái
Sámedikki jahkedieđáhusas,
kap. 2.3. Gielddakomitea lea máŋgga
háve ovddidan mearkkašumiid Sámedikki válgaortnega
birra, maŋemus Evttohusas S.nr. 110 (2002–2003).
Lávdegotti eanetlohku doarju dan ahte Stuoradikkis
ain galgá leat váldo ovddasvástádus
sámediggeválggaid hárrái.
Eanetlogumearkkašumiin dáhttu komitea maiddái
ee. ráđđehusa árvvoštallat álggahit dássenmandáhttaortnega,
ja árvvoštallat doaibmabijuid mat sihkkarastet
eanet nissonovddasteami Sámedikkis.
Válgaortnega mielde válljejuvvojit
Sámedikki 39 ovddasteaddji 13 válgabiires,
ja leat 3 ovddasteaddji guđege biires, beroškeahttá
das galle olbmo juohke biires leat jienastuslogus. Iešguđet válgabiiriid
ovddasteaddjit sáhttet ipmirduvvot geográfalaččat
boastut juogaduvvon. Dasa lassin rievddada válgasearvan
ja jienastuslohkui searvan sámediggeválggaid
oktavuođas. Stuoradikki gielddakomitea lea dán
geažil ja Sámedikki váilevaš
nissonovddasteami geažil, čujuhan
ahte dát sáhttá
váikkuhit Sámedikki legitimitehtii.
Sámediggi lea mearridan nammadit áššedovdilávdegotti
mii galgá guorahallat válgaortnega
iešguđet beliid. Sámediggi
lea maiddái mearridan doarjut ortnega mas leat njeallje
dássenmandáhta, vai šaddet
oktiibuot 43 ovddasteaddji Sámedikkis. Dássenmandáhtat
galget várrejuvvot sohkabeallái
mas leat unnit ovddasteaddjit, dassá go lea unnimusat
40 pst. goappáge sohkabealis Sámedikki
ovddasteaddjiin. Stuoradiggi lea dáhtton ráđđehusa árvvoštallat
dássenmandáhttaortnega, ja molssoevttolaččat
juohkit daid dan sohkabeallái mas leat menddo unnán ovddasteaddjit.
Ráđđehus dáhttu árvvoštallat válgaortnega
iešguđet beliid oppalaččat.
Danne vuordit rievdadeami árvvoštallamiin
ja dássenmandáhtaid juohkimiin ja eará
válganjuolggadusaid árvvoštallamiin
dassá go áššedovdilávdegotti
raporta válbmana, ja dassá go Sámediggi
buktá evttohusaidis.
Ráđđehus ovddida evttohusa
rievdadit sámelága § 2–6 ja
dan bokte čuovvut Sámedikki evttohusa čohkket
sámi jienastuslogu čállima.
Evttohusas celko ee. ahte sámi jienastuslohkui galgá čálihit
Sámedikkis boahtteáiggis, eaige
suohkaniin. Evttohusa mielde galgá Sámediggi ovttasráđiid Álbmotregistrerema
guovddáškantuvrrain deavdit čállima guovddáš álbmotregistarii ja
fuolahit ahte suohkanat ožžot ollislaš
ja loahpalaš válgalogu sámediggeválggaide.
Evttohus lea sáddejuvvon gulaskuddamii buot suohkaniidda,
sámi organisašuvnnaide, departementtaide
ja guoskevaš ásahusaide, ee. Sámediggái
ja Álbmotregistrerema guovddáškantuvrii.
10.2 Nissonolbmot ja sámi jienastuslohku
kap. 541, 72. poastta bokte Sámi giella, diehtojuohkin
jna. juolluduvvui 2003:s 1 mill kr ovttasbargoprošektii
Sámedikkiin mas okta váldoulbmil
lea buoridit diehtojuohkima sámiid birra ja sámiid servodateallima
birra vai eastadivččii negatiiva
guottuid sápmelaččaide
ja sámi gažaldagaide. Ulbmil prošeavttain
leat maiddái oččodit
eanebuid čálihit iežaset
sámi jienastuslohkui. Leat unnán
nissonolbmot jienastuslogus, namalassii 36 pst, vrd raportta «De nye
samene» (Ođđa sápmelaččat). Sámedikkis
leat dán áigodagas 18 pst. nissonolbmot,
namalassii leat Sámedikki 39 álbmotválljejuvvon
ovddasteaddjis duššefal 7 nissonolbmo.
Nissonolbmot ja nuorat leat dán prošeavtta
váldoulbmiljoavkkut. Doaibmabijuide leat vuođđun
ovddeš iskkademiid gávdnosat ja
rávvagat. Norsk Gallupa «Undersøkelse
om Sametinget og samiske forhold» (Iskkadeapmi Sámedikki
ja sámi diliid birra
)
(2001) čájeha
ahte Sámedikki diehtojuohkindoaibmabijut sámi
jienastuslogu hárrái 2001:s lihkostuvve
ja olahedje vuoruhuvvon ulbmiljoavkkuid. Dattege eai leat eanet nissonolbmot
sámi jienastuslogus. Ođđa
ja gievrrat gaskaoamit dárbbašuvvojit
jus galgá olahit ja mobiliseret nissonolbmuid. Diehtojuohkin
mas nissonolbmuidáššit
deattuhuvvojit sáddejuvvo buot ruovttuide ulbmilguovllus.
Buohkat geat devdet 18 jagi ožžot
dieđuid vuoigatvuođaid birra sámi
jienastuslogu ja sámediggeválggaid
oktavuođas. Nissonolbmuide galgá ovttadássásašvuohta
ja politihkalaš váikkuhus deattuhuvvot. Prošeakta
loahpahuvvo 2005:s.