Sámepolitihkka

15.10 Festiválat ja musihkka

Sámediggi válddii badjelasas doarjagiid ovddasvástádusa sámi musihkkafestiválaide 2002:s. Sámediggi lea ásahan ortnega mas doarjja addojuvvo sajáiduvvan festiválaide. 2008:s lea Sámediggi várren 1,8 milj. ruvnno dása. Doarjja addojuvvo maiddái eará mállet festiválaide go musihkkafestiválaide. Dattetge sáhttá dadjat ahte Sámedikki doarjjaortnet festiválaide lea Sámedikki deháleamos doarjjaortnet sámi musihkkii. Sámi musihkkafestiválat sáhttet ohcat ja oažžut doarjaga Norgga kulturfoandda festiváladoarjjaortnegis, seamma eavttuid mielde go eará festiválat.

15.10.1 Doarjja musihkkafestiválaide ja eará festiválaide

Festiválat leat oppalaččat máŋgga dáfus deavdán muhtin dáidda- ja kulturpolitihkalaš ulbmiliid. Dat gaskkustit alla dását dáidaga hálbái, dat geasuhit stuora ja ođđa olmmošjoavkkuid iešguđet dáiddaolggosbuktimiidda, ja dat ráhkadit regionála kulturovdáneami ja ásahit identitehta. Festiválat leat ovddimusat ásahuvvon báikkálaš ja regionála álgagiid vuođul, ja báikkálaš gelbbolašvuohta lea vuođđun oassálastiin geain leat riikkaidgaskasaš fierpmádagat. Dát lea regionála oassálastiide addán eanet vejolašvuođaid váikkuhit dáiddahábmema dáiddafágalaš ja árvvolaš eavttuide.

Riddu Riđđu-festivála Gáivuona suohkanis ásahuvvui 1991:s Festiválas lea báikkálaš mearrasámi kultuvra hui guovddážis. Dat lea dehálaš báiki sámi artisttaide ja lávdedáiddáriidda, váldolávdi máilmmi davviguovlluid álgoálbmot- ja minoritehtamusihkkii, ja dehálaš deaivvadanbáiki Davvikalohta sámiide. Festivála ulbmil lea čájehit sámiid ja álgoálbmogiid kulturolggosbuktimiid viidodaga ja kvalitehta.

Guovdageainnu Musihkkafestivála lágiduvvo jahkásaččat beassážiid. Festivála álggahuvvui 1972:s, ja lea sturron nu ahte das leat ollu iešguđetlágan doaimmat, nugo sámi musihkka ja luohti, teáhterčájálmasat ja konsearttat. Lágiduvvo maiddái Sámi Grand Prix gos gilvohallet luđiiguin ja ođđasit sámi musihkain.

Márkomeannu-festivála Evenášši suohkanis galgá ovddidit márkosámi kultuvrra, seammás maid leat kulturoassálasti olles Sápmái. Festivála galgá leat identitehtahuksejeaddji buot agi ol-bmuide, muhto liikká das galgá leat vásedin nuoraidprofiila. Davvi Norgga kulturráđđi lea ollu jagiid ekonomalaččat dorjon Márkomeannu-festivála, ja Norgga kulturráđđi doarjjui festivála 2005:s.

Kárášjoga beassášfestivála lea jahkásaš lági­deapmi mas leat guhkes historjjálaš árbevierut. Lassin heargegilvovuodjimiidda lágiduvvojit maid konsearttat, čájáhusat ja teáhterčájálmasat.

Sámi filbmafestivála Guovdageainnus lea lágiduvvon oktanuppelot geardde, ja lea Sámi filbmafestivála vuođđudus mii dan lágida. Sámi filbmalihttu ja Guovdageainnu suohkan eaiggáduššet vuođđudusa. Sámediggi lea addán prošeaktadoarjaga festiválii.

15.10.2 Riikkakonsearttat

Sámi musihkka lea integrerejuvvon oassi Riikkakonsearttaid doaimmas. Riikkakonsearttat sihke gaskkustit sámi álbmogii ja ovttasbarget sámi dáiddáriiguin.

Skuvlakonseartaortnega bokte buktá Riikkakonsearttaid doaibma olles Norgga sámi álbmogii buot musihkkaovdanbuktimiid, maiddai sámi ovdanbuktimiid. Skuvlakonsearttat leat fálaldat buot Norgga vuođđoskuvllaide, ja buot suohkanat gos sámit orrot, leat mielde dan ortnegis. Buot mánát vuođđoskuvlaagis besset vásihit guokte konseartta jagis. Skuvlakonsearttat sámi musih­kain gilvojuvvojit olles riikii, ja muhtin konsearttat váldet ovdan ovdamearkka dihte juoiganárbevieru.

Dasa lassin ožžot lágideaddjit sámi guovlluin bovdehusa jahkásaš lágideaddjekonferánsii ja sidjii-de addjojuvvo čađat vejolašvuohta váldit vuostá eahketkonsearttaid Riikkakonsearttain. Ovda­mearka dakkár lágideddjiin lea Sámi musihkkafestivála (Guovdageaidnu), Sapmusihkka (Kárášjohka), Riddu Riđđu festivála ja Sámi joatkkaskuvla.

15.10.3 Riikkalávdi nationála ja riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii, luohtái ja álbmotdánsumii

2005:s mearridii Stuoradiggi doarjut ráđđehusa evttohusa ja ásahit Osloi nationála lávddi álbmotmusihka ja álbmotdánsuma várás. álbmotmusihkkabiras álggahii dien jurdaga, muhto sihke sámi ja máŋggakultuvrrat birrasat leat integrerejuvvon dien doibmii. 2007 giđa ásahuvvui vuođđudus riikkalávdi nationála ja riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii, luohtái ja álbmotdánsumii. Sámiid organisašuvdna Juoigiid Searvi lea okta vuođđudusorganisašuvnnain (ovttas servviiguin Landslaget for spelemenn, Norsk folkemusikk- og danselag, Noregs ungdomslag ja Samspill International Music Network) ásahusa doaibma galgá fátmmastit árbevirolaš ja geahččaleaddji dáčča ja sámi álbmotmusihka ja álbmotdánsuma, ja álbmotmusih-ka ja álbmotdánsuma mas lea olgoriikka duogáš.

Riikkalávdi galgá leat ámmatlávdi, aktiiva gaskkusteaddji ja gelbbolaš buvttadanbáiki. Dat galgá maid leat sosiála čoahkkananbáikin ovdanbuktiide ja gehččiide, ja doaibmat oktiičadnin gaskal ovdanbuktiid ja birrasa. Riikkalávdi fárre 2009 borgemánu ođđa, heivehuvvon vistái Schous kulturbryggeriijii Grünerløkkai Oslos. Riikkalávdi lea organiserejuvvon ja das lea sierra stivra ja ráđđeaddi orgána, Riikkalávderáđđi.

15.10.4 Orkeastarat

Symfoniorkeastariin leat eanaš doaimmat oarjemáilmmi dáiddamusihkas, ja eanaš orkeastariin lea leamaš unnán earálágan musihkka, earret oarjemáilmmi musihka, muhto gávdnojit gal muhtimat geain lea leamaš earálágan musihkka. Máŋga orkeastara sáhttet aŋkke čujuhit «cross over» buvttadusaide main lea seaguhuvvon klassihkalaš symfonimusihkka ja eará šlájat ja dat sáhttá dagahit eambbo girjáivuođa buvttademiide. Ovdamearkka dihte leat Romssa symfoniorkeastaris leamaš dakkár ovttasbargobuvttadeamit main lea veahá luohti ja sámi musihkka, sihke ođđa ja árbevirolaš, earret eará Guovssahasfestiválas Nordlysfestivalen.