15.10 Festiválat ja musihkka
Sámediggi válddii
badjelasas doarjagiid ovddasvástádusa
sámi musihkkafestiválaide
2002:s. Sámediggi lea ásahan
ortnega mas doarjja addojuvvo sajáiduvvan
festiválaide. 2008:s lea Sámediggi
várren 1,8 milj. ruvnno dása.
Doarjja addojuvvo maiddái eará mállet
festiválaide go musihkkafestiválaide.
Dattetge sáhttá dadjat ahte
Sámedikki doarjjaortnet
festiválaide lea Sámedikki
deháleamos doarjjaortnet sámi
musihkkii. Sámi musihkkafestiválat
sáhttet ohcat ja oažžut doarjaga
Norgga kulturfoandda festiváladoarjjaortnegis,
seamma eavttuid mielde go eará festiválat.
15.10.1 Doarjja musihkkafestiválaide
ja eará festiválaide
Festiválat leat oppalaččat máŋgga
dáfus deavdán
muhtin dáidda- ja kulturpolitihkalaš ulbmiliid. Dat
gaskkustit alla dását
dáidaga hálbái,
dat geasuhit stuora ja ođđa
olmmošjoavkkuid iešguđet
dáiddaolggosbuktimiidda, ja
dat ráhkadit regionála
kulturovdáneami ja ásahit
identitehta. Festiválat
leat ovddimusat ásahuvvon báikkálaš ja
regionála álgagiid
vuođul, ja báikkálaš gelbbolašvuohta
lea vuođđun oassálastiin
geain leat riikkaidgaskasaš fierpmádagat.
Dát lea regionála oassálastiide
addán eanet vejolašvuođaid
váikkuhit dáiddahábmema dáiddafágalaš ja árvvolaš eavttuide.
Riddu Riđđu-festivála Gáivuona suohkanis ásahuvvui
1991:s Festiválas lea báikkálaš mearrasámi
kultuvra hui guovddážis.
Dat lea dehálaš báiki
sámi artisttaide ja lávdedáiddáriidda, váldolávdi
máilmmi davviguovlluid álgoálbmot-
ja minoritehtamusihkkii, ja dehálaš deaivvadanbáiki
Davvikalohta sámiide. Festivála
ulbmil lea čájehit
sámiid ja álgoálbmogiid
kulturolggosbuktimiid viidodaga ja kvalitehta.
Guovdageainnu Musihkkafestivála lágiduvvo
jahkásaččat beassážiid.
Festivála álggahuvvui
1972:s, ja lea sturron nu ahte das leat ollu iešguđetlágan
doaimmat, nugo sámi musihkka
ja luohti, teáhterčájálmasat
ja konsearttat. Lágiduvvo
maiddái Sámi
Grand Prix gos gilvohallet luđiiguin
ja ođđasit
sámi musihkain.
Márkomeannu-festivála Evenášši suohkanis
galgá ovddidit márkosámi
kultuvrra, seammás maid
leat kulturoassálasti olles Sápmái.
Festivála galgá leat identitehtahuksejeaddji
buot agi ol-bmuide, muhto liikká das
galgá leat vásedin
nuoraidprofiila. Davvi Norgga kulturráđđi lea
ollu jagiid ekonomalaččat
dorjon Márkomeannu-festivála,
ja Norgga kulturráđđi
doarjjui festivála 2005:s.
Kárášjoga
beassášfestivála lea
jahkásaš lágideapmi mas
leat guhkes historjjálaš árbevierut.
Lassin heargegilvovuodjimiidda lágiduvvojit
maid konsearttat, čájáhusat
ja teáhterčájálmasat.
Sámi
filbmafestivála Guovdageainnus lea
lágiduvvon oktanuppelot
geardde, ja lea Sámi filbmafestivála vuođđudus
mii dan lágida. Sámi filbmalihttu
ja Guovdageainnu suohkan eaiggáduššet
vuođđudusa. Sámediggi
lea addán prošeaktadoarjaga
festiválii.
15.10.2 Riikkakonsearttat
Sámi musihkka lea integrerejuvvon
oassi Riikkakonsearttaid doaimmas. Riikkakonsearttat sihke gaskkustit
sámi álbmogii
ja ovttasbarget sámi dáiddáriiguin.
Skuvlakonseartaortnega bokte buktá Riikkakonsearttaid
doaibma olles Norgga sámi álbmogii
buot musihkkaovdanbuktimiid, maiddai sámi
ovdanbuktimiid. Skuvlakonsearttat leat fálaldat
buot Norgga vuođđoskuvllaide,
ja buot suohkanat gos sámit
orrot, leat mielde dan ortnegis. Buot mánát
vuođđoskuvlaagis
besset vásihit guokte konseartta
jagis. Skuvlakonsearttat sámi
musihkain gilvojuvvojit olles riikii, ja muhtin konsearttat
váldet ovdan ovdamearkka
dihte juoiganárbevieru.
Dasa lassin ožžot
lágideaddjit sámi
guovlluin bovdehusa jahkásaš lágideaddjekonferánsii
ja sidjii-de addjojuvvo čađat
vejolašvuohta váldit vuostá eahketkonsearttaid
Riikkakonsearttain. Ovdamearka dakkár
lágideddjiin lea Sámi
musihkkafestivála (Guovdageaidnu),
Sapmusihkka (Kárášjohka), Riddu
Riđđu
festivála ja Sámi joatkkaskuvla.
15.10.3 Riikkalávdi nationála
ja riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii,
luohtái ja álbmotdánsumii
2005:s mearridii Stuoradiggi doarjut ráđđehusa
evttohusa ja ásahit Osloi
nationála lávddi álbmotmusihka
ja álbmotdánsuma
várás. álbmotmusihkkabiras álggahii
dien jurdaga, muhto sihke sámi
ja máŋggakultuvrrat
birrasat leat integrerejuvvon dien doibmii. 2007 giđa ásahuvvui vuođđudus
riikkalávdi nationála ja
riikkaidgaskasaš álbmotmusihkkii, luohtái
ja álbmotdánsumii. Sámiid
organisašuvdna Juoigiid
Searvi lea okta vuođđudusorganisašuvnnain
(ovttas servviiguin Landslaget for spelemenn, Norsk folkemusikk-
og danselag, Noregs ungdomslag ja Samspill International Music Network) ásahusa
doaibma galgá fátmmastit árbevirolaš ja
geahččaleaddji dáčča
ja sámi álbmotmusihka
ja álbmotdánsuma,
ja álbmotmusih-ka ja álbmotdánsuma
mas lea olgoriikka duogáš.
Riikkalávdi galgá leat ámmatlávdi,
aktiiva gaskkusteaddji ja gelbbolaš buvttadanbáiki.
Dat galgá maid leat sosiála čoahkkananbáikin ovdanbuktiide
ja gehččiide,
ja doaibmat oktiičadnin
gaskal ovdanbuktiid ja birrasa. Riikkalávdi
fárre 2009 borgemánu ođđa,
heivehuvvon vistái Schous
kulturbryggeriijii Grünerløkkai Oslos. Riikkalávdi
lea organiserejuvvon ja das lea sierra stivra ja ráđđeaddi orgána,
Riikkalávderáđđi.
15.10.4 Orkeastarat
Symfoniorkeastariin leat eanaš doaimmat oarjemáilmmi
dáiddamusihkas, ja eanaš orkeastariin
lea leamaš unnán earálágan
musihkka, earret oarjemáilmmi
musihka, muhto gávdnojit gal
muhtimat geain lea leamaš earálágan
musihkka. Máŋga orkeastara
sáhttet aŋkke čujuhit «cross
over» buvttadusaide main lea seaguhuvvon klassihkalaš symfonimusihkka
ja eará šlájat
ja dat sáhttá dagahit eambbo
girjáivuođa
buvttademiide. Ovdamearkka dihte leat Romssa symfoniorkeastaris
leamaš dakkár
ovttasbargobuvttadeamit main lea veahá luohti
ja sámi musihkka, sihke
ođđa
ja árbevirolaš, earret
eará Guovssahasfestiválas
Nordlysfestivalen.