1.10 Dearvvašvuohta ja sosiála
Sámedikki váldoulbmil dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihkain lea
oččodit
ollislaš ja dásseárvosaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
sámi álbmogii
seamma dásis go álbmogii
muđui ge. Dát
lea seamma ulbmil go nášuvnnalaš eiseválddiin
ge. Sámedikki dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihka vuođđun
lea ahte eamiálbmogin lea sámiin
vuoigatvuođat maid Norgga lágat
ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat
muddejit. Vuoigatvuođat sihkkarastet
earret eará vuoigatvuođa dárbbašlaš dearvvašvuođaveahkkái
ja diehtojuohkimii sin iežaset
gillii. ILO-konvenšuvnna
nr 169 artihkal 25 sihkkarastá sámiide
vuoigatvuođa beassat leat
mielde hábmemin guoskevaš dearvvašvuođafálaldagaid.
Konvenšuvdna nanne maiddái
sámi geavaheaddjiid vuoigatvuođaid dohkálaš dearvvašvuođabálvalusaide.
Norgga ođđaseamos divššohaslágaid
vuođul lea divššohasain
buoret váikkuhanvejolašvuohta
ja vejolašvuohta buorebut gulahallat dearvvašvuođalágádusaiguin.
Sámediggi oaivvilda ahte
go galgá ollašuhttit
dásseárvosaš bálvalusa,
de ferte vuođđun
leat máŋggakultuvrralaš áddejupmi ja
gelbbolašvuohta sámegielas
ja sámi kultuvrras. Leat
ain ollu dearvvašvuođa-
ja sosiálafágalaš bargit
buot dásiin geat dárbbašit
dákkár
gelbbolašvuođa.
Sámi dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
kvalitehtasihkkarastin sorjá buori
muddui ovttaskas olbmuin buot dásiin.
Sis ferte leat sierragelbbolašvuohta
sámegielas ja sámi
kultuvrras dahje sierra beroštupmi dasa.
Sámediggi oaivvilda danne
ahte ferte vuoruhit máŋggakultuvrralaš áddejumi
ja sámegiel- ja sámi
kulturgelbbolašvuođa
sihkkarastima ja dat ferte vuođđuduvvot vuogátdatdássái.
Lea hui deaŧalaš loktet
ovddasvástádusa ovttaskas
olbmos bajimuš dássái.
Sámediggi lea 2006:s dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusbarggus
geahččalan
ovddidit áddejumi das mo
sáhtášii
olahit dásseárvosaš bálvalusa sámi ál-bmogii.
Mii leat maiddái geahččalan
buoridit máhtu sámi bálvalusdárbbašeaddjiid
vuoigatvuođaid ja dárbbuid
birra. Mii leat maiddái
bargan dainna ulbmiliin ahte ovddasvástádus
sihkkarastimis fálaldaga
sámi divššohasaide,
galgá loktejuvvot bajit
dássái.
1.10.1 NAV-ođastus
NAV-ođastus lea okta
dain stuorámus čálgoođastusain
mii čađahuvvo
Norggas. Ođastus mearkkaša
ahte Aetat, oadjokantuvrrat ja oasit sosiálabálvalusas
ovttastuvvojit čálgostáhtan.
Sámediggái lea
deaŧalaš ahte
ođastus fuolaha sámi
geavaheaddjiid vuoigatvuođaid giela,
kultuvrra ja servodateallima dáfus. Danne
mii leat dan váldán
ovdan ovddasvástideaddji
stáhtaráđiin ja čujuhan
sámi geavahead-djiid vuoigatvuođaide
ja ohcalan proseassa ođastusas mii
sihkkarasttášii
sámi geavaheaddjiid. Sámediggi áigu
dán čuovvolit
viidáset barggus.
1.10.2 Nášuvnnalaš dearvvašvuođaplána
Ráđđehus
dieđihii Soria Moria-julggaštusas
ahte Stuorradiggi áigu meannudit
nášuvnnalaš dearvvašvuođaplána
juohke njealját jagi. Nášuvnnalaš dearvvašvuođaplána
lea boahttevaš dearvvašvuođabarggu vuođđodokumeanta
buot dásiin. Plánaproseassat
ja ođđa bušeahttamearrádusat
galget čuovvut plána.
Sámediggi lea máŋgga čoahkkimis ovddasvástideaddji
departemeanttain čujuhan
man deaŧálaš lea oččodit
dakkár nášuvnnalaš dearvvašvuođaplána,
mas dárbbut fuolahuvvojit
ja mii lea mielde ovddideamen ja sihkkarastimin kvalitehta dain dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusain,
mat fállojuvvojit sámi álbmogii.
Nášuvnnalaš dearvvašvuođaplána
2007 – 2010 biddjojuvvui ovdan oktanaga 2007 Stáhtabušeahtain.
Sámi perspektiiva ii boađe
ovdan, eai ge plánas leat čielga
láidestusat das mo dearvvašvuođafálaldat
sámi álbmogii
galgá sihkkarastojuvvot. Plánas
váilu stáhtusa
ja hástalusaid árvvoštallan.
Das váilot maiddái
strategiijat ja vuoruheamit das mo dearvvašvuođabálvalusa
galgá fuolahit sámi
divššohasaid demokráhtalaš vuoigatvuođa dásseárvosaš fálaldahkii.
Norgga lágat ja riikkaidgaskasaš soahpamušat
muddejit sámi bálvalusdárbbašeaddjiid
vuoigatvuođaid. ILO-soahpamuša
nr 169 artihkkalis 25 čuovvu
ahte eamiálbmogiidda dearvvašvuođabálvalusaid hábmen
galgá leat eamiálbmogiid iežaset
ovddasvástádus
ja daid čađaheami
galget sii beassat stivret. Danne ii sáhte
Sámediggi dohkkehit ahte sámi
perspektiiva ii leat mielde guovddáš stivrendokumeanttain.
Danne lea Sámediggi čoahkkimis ovddasvástideaddji
stáhtaráđiin bivdán
ahte čađahuvvojit vuđolaš proseassat
dan oktavuođas ahte sámi
divššohasaid
vuoigatvuođat ja dárbbut
fuolahuvvojit Nášuvnnalaš dearvvašvuođaplána čuovvoleamis.
1.10.3 Spesialistadearvvašvuođabálvalus
Sámediggi lea máŋgga
oktavuođas čujuhan
ahte go galgá fuoahit sámi
divššohasaid
vuoigatvuođaid, de lea deaŧalaš ahte sámi
ovddastus dearvvašvuođalágádusain
sihkkarastojuvvo. Mii leat maid oaivvildan ahte Sámediggi álbmotválljen orgánan
galgá nammadit sámi áirasiid
stivrraide. Dán vuođul
lea Sámediggi evttohan stivralahtuid
daidda regiovnnalaš dearvvašvuođalágádusaide
mat fuolahit bálvalusfálaldaga
eanaš sámi
bálvalusdárbbašeaddjiide. Helse
Nord RHF lea ožžon
ovddastusa Sámedikki evttohusa
vuođul. Sámediggi
lea maid evttohan lahtuid Helse Nord RHF vuollásaš dearvvašvuođalágadusaid
stivrraide. Golbma nammadeami leat dahkkojuvvon Sámedikki
evttohusa vuođul. Sámi áirasat
leat dearvvašvuođalágádusaid
stivrraid gelbbolašvuođa
deaŧalaš nannen.
Muhto seammás šálloša
Sámediggi go min evttohasat
eai leat ožžon
saji dearvvašvuođálágusaide
Helse Midt-Norge RHF ja Helse Øst RHF. Goappašiin dearvvašvuođalágádusain
lea viehka stuorra sámi álbmot
dain doaibmaguovlluin ja sii dárbbašit
dan gelbbolašvuođa
mii Sámedikki evttohasain
lea. Sámediggi lea maid
bivdán departemeantta čilget
lagabui mo sii árvvoštallet
dán ášši.
Sámediggi lea 2006 joatkán
barggus Sámedikki ja regiovnnalaš dearvvašvuođalágádusaid, Sámedikki
ja Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta ja Sámedikki
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeantta gaskasaš ovttasbargoorgánain.
Dán barggu guovddážis
lea sámi divššohasaid
vuoigatvuođaid ja dárbbuid
fuolaheapmi stivren- ja plánadokumeanttain
ja spesialistadearvvašvuođabálvalusa «sørge
for ansvar»-dokumeanttas.
1.10.4 Dieđiheapmi ja gearggusvuohta
Heahtedieđiheapmi ja
dieđiheapmi sámi
geavaheaddjiide ii doaimma dohkálaččat
dál. Sámedikkis
lea beroštupmi ahte mis
lea nášuvnnalaš gearggusvuohta
mii váldá maiddái
dán vuhtii. Danne lea Sámediggi
juolludan prošeaktaruđaid
Finnmárkku 110-guovddážii álggahit
sierra dulkabálvalusa geahččalanortnega. Prošeakta
lea buktán álbmosii máŋga
hástalusa heahtedieđiheamis
sámi álbmogii.
Dát hástalusat
leat eanet go dušše
dulkabálvalus. Earret eará rievddada áddejupmi
das ahte sámi geavaheaddjiin lea
vuoigatvuohta beassat vuostáiváldit
ja sáddet heahtedieđáhusaid
sin iežaset gillii, ja regiovnnalaš ja báikkálaš eiseválddit
fertejit movttiidahttojuvvot searvat prosessii.
Sámediggi lea ovdal ságaškuššan
dán ášši
birra guovddáš eiseválddiiguin,
muhto oaidná ahte lea dárbu
dan fas čalmmustahttit. Sámediggi
lea danne čoahkkimis nášuvnnalaš eiseválddiiguin
jearahan mo gearggusvuohta ja dieđiheapmi galgá áimmahuššat maiddái
sámi servodagaid. Dát gusto
buot dieđiheami ja gearggusvuođa vuogádagaid
beliide.
1.10.5 Mánáidsuodjalus
Sámediggi lea máŋgii čujuhan dasa
ahte mánáidsuodjalusas dárbbašuvvo
dohkálaš sámegiel
gelbbolašvuohta. Sámi mánáin
leat vuoigatvuođat Norgga lágaid
ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
vuođul. Dát guoská earret
eará mánáidkonvenšuvnna
30. artihkkalii mii dál
lea dahkkojuvvon oassin Norga lágain
ja mii manná Norgga lágaid
ovddabeallái. Sámelága § 3 – 5
addá sámegiela hálddašanguovlllu
mánáide vuoigatvuođa
bálvaluvvot sámegillii dearvvašvuođa-
ja sosiálaásahusain.
Fálaldat sámi
mánáide
ii leat dohkálaš.
Sámi mánát deaivvadit
dakkár mánáidsuodjalusain,
mas lea uhccán gelbbolašvuohta sámi
gielas ja kultuvrras. Sámi sadjásašruovttut
váilot. Maiddái váilu
gielddaid, regiovnnalaš ja stáhta
máináidsuodjalusas
giella- ja kulturgelbbolašvuohta.
Danne oaivvilda Sámediggi
ahte dán barggu ferte vuoruhit.
Sámediggi lea čoahkkimis ovddasvástideaddji
stáhtaráđiin čujuhan
dasa ahte dásseárvosaš mánáidsuodjalusfálaldat
sámi mánáide
gáibida ahte guovddáš dásis
biddjojuvvojit čielga rámmat
dasa mo dán ulbmila galgá juksat.
Sámediggi lea maiddái bivdán
oažžut
ruovttoluottadieđu das mo
ovddasvástideaddji eiseválddit
galget fuolahit sámi mánáid
dárbbuid ja vuoigatvuođaid
máináidsuodjalusas.
Buoret fálaldatovddideamis
sámi mánáide
lea fágalaš metodaovddideapi
sámi servodatdiliid vuođul guovddážis.
Sámediggi lea 2006 juolludan
prošeaktaruđaid
máŋga prošektii
maid váldoulbmil
lea kvalitehtasihkkarastit fálaldagaid
sámi mánáide.
1.10.6 Dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttat
Sámediggi hálddaša
ruđaid čuovvolit
ráđđehusa dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
doaibmaplána «Máŋggabealátvuohta
ja ovttadássášavuohta» sámi álbmoga
várás. Ruđat
juolluduvvojit vuosttažettiin dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide
ohcama vuođul. Dat ruđat
mat Sámediggái
lea fievrriduvvon dán ulbmilii,
leat bisson sullii seamma dásis
1999 rájes. Prošeaktaruđat
leat deaŧalaš veahkkin
dan barggus ahte addit dakkár
veahkkefálaldaga sámi
divššohasaide,
mii lea buorebut heivehuvvon sámi
gillii ja kultuvrii.
Máŋga
gieldda leat prošeaktaruđaid
olis bargan dakkár prošeavttaiguin,
maid ulbmil lea addit sámi
gárrenmirkogeavaheaddjiide dakkár
veahkkefálaldaga, mii bidjá sámi
giela ja kultuvrra vuođđun. Máŋga
prošeavtta leat maid čađahuvvon
main fokus lea biddjojuvvon dasa mo máináidsuodjalusbálvalusa metodat
leat heivehuvvon sámi mánáide.
Earret eará addá Sámediggi
ruđaid dakkár prošektii,
mii ovddida modeallaid mo bearrašiivuođđuduvvon sadjásašruovttuid
sáhttá geavahit
sámi guovlluin.
Sámediggi oaidná dárbbu
juolludit eanet ruđaid dásseárvosaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
ovddideapmái sámi álbmoga várás.
Máttasámi ássanguovlluin
leat erenoamáš stuorra hástalusat.
Máttasámi álbmot ássá hui
bieđgguid máŋgga fylkkas
ja gielddas. Viidáseappot
lea Sámedikki ulbmil háhkat
eanet fágaolbmuid, ja Sámediggi
juohká dan oktavuođas
stipeanddaid sidjiide geat lohket veajuiduhttinfágaid.
Jagis 2006 lea Sámediggi
válljen joatkit áŋgiruššansuorgin
gárrendili eastadeami
ja daid divššohasaid
veahkeheami, geat leat leamaš gárrendivššus.
Sámediggi áigu
2007s evalueret dearvvašvuođa-
ja sosiála prošeaktaruđaid.