2.10 Ealáhusat
Sámedikki guovddáš ulbmilin
leat nana ja ealli servodagat ja stabiila ja buotbeallálaš ealáhusat. árbevirolaš ealáhusbarggu
ferte sihkkarastit ja viidáset
ovddidit, ja ođđa ealáhusaide
addit ovdánanvejolašvuođaid.
Sámediggi lea jagis 2007
bargan dan ala ahte ealáhusat
sámi guovlluin ožžot
buoret rámmaeavttuid árvoháhkama,
gelbbolašvuođa-
ja buvttaovddideami, nannoset márkanastima
ja vuovdindoaimmaid bokte, nu ahte ealáhusat
barget boahtteáiggediđolaččat
ja leat gievrrabut márkangilvaleamis. Sámediggi
deattuha ovttasbarggu vai nanne ja ovddida sámi
ealáhusaid.
Dán geahččalit
bargat sihke ulbmillaš váikkuhangaskaomiid
geavaheami bokte ja njuolggo politihkalaš oktavuođa bokte
regionála ja guovddáš eiseválddiiguin
geain lea ovddasvástádus
heivehit ealáhuspolitihka.
Ovttasbarggus fylkkaiguin regionála ovdánahttinprográmmaid
birra ja politihkalaš ráđđádallamiin guovddášdásis,
leat geahččalan
nannet earenoamážit
mearraealáhusaid, boazodoalu,
eanandoalu ja duoji rámmaeavttuid. Sámediggi
lea maid geahčadan vejolašvuođaid
nationála ovttasbargošiehtadussii
Innovašuvdna Norggain.
árjjalaš ja
ulbmillaš váikkuhangaskaomiid
geavaheami bokte lea Sámediggi
vuoruhan ealáhusdoaimmaid main
lea stuora mearkkašupmi ássamii
ja barggolašvuhtii sámi
smávvaservodagain. Luondduriggodagaid
geavaheapmi sámi guovlluin
ferte vuosttažettiin leat ávkin
guoskevaš guovlluide. Sámediggi
háliida danin ahte lea duohta váikkuhanváldi
eanadoalu, boazodoalu ja guolástuspolitih-ka
hábmemii ja guovlluid luondduriggodagaid
hálddašeapmái.
Buorit rámmaeavttut ealáhusaide sámi
guovlluin eai guoskka dušše árbevirolaš ealáhusheivehemiide, muhto
sakka maiddái bargosajiide
mat leat čadnon kultur-,
diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii.
Sámedikki ealáhusulbmiliid
reaidoruđaide bohtet ollu
ohcamat. Dat rámma mii lea
juolludemii-de lea unni, nu ahte ferte vuoruhit ollu ohcamiid gaskkas.
Lea leamaš dárbu
vuoruhit doarjaga ealáhusaid
investeren- ja ovddidandoaibmabijuide ovdalii kultur- ja eará servodatguoski surggiid
doaimmaid. Eanandoalu bealis leat leamaš nu
ollu ohcamat ahte Sámediggi fertii
mannat várrejuvvon rámmaid
olggobeallái jagis 2007.
Seamma guoská máŋggabealát
ealáhusaide gos earenoamážit
doarjja iešguđetlágan
bálvalusealáhusaid álggaheapmi
ja ovddideapmi lea guovddážis.
Dát lea suorgi gos leat
ollu nissonbargosajit. Nissonbargosajiid ásaheapmi
lea vuoruhuvvon mihttu ollislaš sámi
servodatperspektiivvas. Fitnodeami ovddideapmi smávvaservodagain
lea deaŧalaš áŋgiruššan-suorgi
vai movttiidahttá nissoniid
bálvalusbargosajiid ásaheapmái.
Duoji váldošiehtadusa ásaheapmi
lea mielddisbuktán ahte
váldooassi duodješiehtadusa
ohcciin leat nissonolbmot. Duodji lea árbevirolaččat leamaš doaibma
mas leat eanas nissonolbmot, ja duodješiehtadusa
bokte dáhttu Sámediggi
nannet duoji gánnáhahttima
nu ahte eambbogat sáhttet
dainna bargat. Eará doaibmabidju
lei oahpahalliortnet mas buot oahpahallit ledje nissonolbmot – oktiibuot
16 oahpahalli leat leamaš oahpahalliortnegis.
Sámi guovlluid ealáhusain
leat ollu smávva fitnodagat
main leat moadde bargi ja ovttaolbmo fitnodagat. Ollu fitnodagat
leat rašit ja dain leat
dávja vátna
resurssat mat gusket iežaskapitálii,
gelbbolašvuhtii, spesialiseremii,
nuppástuhttimii ja ođđafuomášeapmái. Sámediggi
vuoruha danin váikkuhangaskaomiid
vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja
oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii
ovddidan dihte oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu, vásáhusaid
lonohallan ja máhttoovddideapmi
leat guovddážis.
Váikkuhangaskaomiid geavaheami
bokte fitnodatálggahanoahpahussii
ja ealáhusgárddiide
háliidit addit báikkálaš ealáhusaide árjjaid
gelbbolašvuođaovddideami hámis.
Ovdamearkan sáhttit namuhit ahte
lea addojuvvon ruhta Sis-Finnmárkku Ovddidanfitnodahkii
gos fitnodat oktan gelbbolašvuođa-
ja DO-birrasiiguin galget ovttasbargat fitnodagaid ovddas gelbbolašvuođahuksema
birra, kártet stuorrunhehttehusaid,
hukset fierpmádagaid ja
addit buoret obbalaš ealáhussuorgemáhtu
vai olaha stuorruma ja ovdáneami
báikkálaš fitnodagain.
Sámediggi áigu
fuolahit ahte hui farga ásahuvvo
njealljejagáš diehtojuohkin-
ja gulahallanprošeakta sámi
guovlluid ealáhusovddidanvejolašvuođaid
ja -rámmaid ektui. Prošeavtta
ulbmilin lea gulahallat daid vejolašvuođaid,
rámmaid ja gáibádusaid
ektui mat gusket ealáhusovddideapmái,
ja diehtojuohkinkanálaid ásaheapmái.
2.10.1 Duodji
Duodjeealáhusa ovdáneapmi
lea ovddemusat čadnon duoji
ealáhusšiehtadussii.
Searvvit Sámiid Duodji ja Duojáriid
Ealáhussearvi eaba boahtán
ovttaoaivilii ovddidit oktasaš dokumeantta
jagi 2007 šiehtadusa šiehtadaladettiin.
Danin ii lean vuođđu álggahit šiehtadallamiid.
Sámediggi válljii
guhkidit 2007 šiehtadusa jahkái
2008. Šiehtadus dahká oktiibuot
8,22 miljon ruvnno. Ruhta lea várrejuvvon
earret eará doaibmadoarjagii, čálgoortnegiidda,
háhkamiidda ja ovddidandoaibmabijuide.
Sámediggi lea čuovvolan
daid doaibmabijuid maid šiehtadusbealit
sohpe jagis 2006. Guokte bargostipeandda juhkkojuvvojedje duojáriidda
geat áigguiga ovddidit iežaska
fitnodagaid. Duodjedoarjja lea eanas mannan árbevirolaš ásahemiide. Hástalussan
lea gávdnat ođđa buktagiid
ja buoret márkanvuođu
dujiide. Vai buorida duodjeealáhusa
prošeavttaid kvalitehta
leat álggahan álggahanoahpahusa
ja leat bargagoahtán mearkagálvvuid
huksemiin duodjái. Gaskaboddosaš oahpahalliortnet
mii galggai loahpahuvvot 2006:s lea bisuhuvvon gitta dassá dat čieža
oahpahalli leat geargan šiehtadusaideasetguin.
Sámediggi lea váldán
badjelasas ovddasvástádusa
ruhtadit daid šiehtadusaid
maid Boazodoalu oahpahuskantuvra lea dahkan guhkit go jagi 2006
ovddas.
Leat álgán
geahčadit hástalusaid
duoji gelbbolašvuođas
ja oahpaheamis. Bargui gullet earret eará oahpahalliortnega árvvoštallan,
duojáriid bagadallan ja
neavvun ja Duodjeinstituhta rolla, organiseren ja eaiggátdilli.
Oktiibuot leat 59 duojára
dohkkehuvvon daid eavttuid mielde maid šiehtadusbealit
leat bidjan. álgoálggus
galggai ásahuvvot ođđa
duodjeregisttar, muhto Diehtobearráigeahčču
ferte dohkkehit duodjeregistara ásaheami
nu guhká go registtar lea
vuođđuduvvon čearddalašvuhtii.
Dát bargu ii leat čuovvoluvvon
danin go šiehtadallamat boatkanedje.
Duodjeealáhusa ekonomalaš dili
birra lea ráhkaduvvon raporta
jagis 2007, jagi 2006 rehketdoallologuiguin. Doaibmaboađus
lea gaskamearálaččat
94 670 ruvnno, jagis 2006 lei 37 138 ruvnno. Váldosivvan dán
lássaneapmái
lea dat go lea vuosttaš jahki
goas duoji doaibmadoarjja lea mielde rehketdoallologuin. Gaskamearálaš doarjja
lei jagis 2006 20 317 ruvnno.
Sámediggi oaidná ahte
duodjeealáhusas lea erenoamáš dárbu
doaibmabijuide maiguin sihkkarastit rekrutterema ealáhussii.
Sámediggi áigu
vuoruhit duodjedáložiid
huksema ja doaimma doaibmabidjun nannet rektrutterema duodje-ealáhussii.
2.10.2 Mátkeealáhus
Mátkeealáhusas
sámi guovlluin leat eanas
smávva fitnodagat ja fálaldagat
leat máŋggaláganat
ja máŋggabealágat.
Sámi kultuvrras lea stuora potensiála
mátkeealáhusa
oktavuođas. Sámi
kultuvrras maid gaskkustit ferte leat luohtehahttivuohta mii lea
sámi beroštumiid,
norpmaid ja vieruid mielde.
Ealáhus vásiha
stuorru beroštumi márkanis
muosáhit sámi
kultuvrra ja lasihit máhtu sámiid
birra álgoálbmogin.
Lea maiddái lassánan
beroštupmi álggahit
ja ovddidit doaibma- ja muosáhanturismma
fálaldagaid. Jagis 2007
lei Sámediggi vuoruhan hukset mátkkoštanbuktagiid
mat leat vuođđuduvvon
muosáhusaide ovdalii go
lasihit idjadankapasitehta. Dákkár vuoruheapmi
addá vuođu
hukset máŋggabealát
ja ođasmahtti mátkeealáhusa
mii buktá bargosajiid ja
sihkkarastá ássama
sámi guovlluin.
Sámediggi lea maid buktán cealkámuša
Ráđđehusa bargui
našuvnnalaš mátkeealáhusstrategiijain. Sámediggi
deattuha ahte lea deaŧalaš ahte
sámi mátkeealáhus
ovddiduvvo ja ásahuvvo sámiid
iežaset prinsihpaid vuođul.
Dán lea ráđđehus čuovvolan
nationála mátkeealáhusstrategiijas.
2.10.3 Eanandoallu
Sámediggi lea jagis 2007
ráhkadan sámi ássanguovlluid
eanandoallodieđáhusa.
Dieđáhusas
deattuhuvvo ahte eanandoalus lea guovddáš rolla
sámi kulturárbevieruid
doalaheamis ja dat lea deaŧalaš barggolašvuhtii sámi
guovlluin. Sámedikki
oaiveulbmil ealáhussii lea
doalahit barggo-lašvuođa
ja daid geavahusráhkadusaid
mat dál leat.
Viidáseappot lea ulbmilin
ahte eanandoallu sámi ássanguovlluin
sihkkarastá biebmolágideami
dáidda guovlluide. Sámi ássanguovlluin
lea eanandoallu dramáhtalaš dilis,
ja sámi guovlluid eanandoalu
rámmaeavttut leat sakka
rievdan daid maŋemus jagiid.
Sámi eanadoallu lea maŋemus
30 – 40 jagi standardiserejuvvon dáru
eanandoallopolitihka mielde. Ulbmilin lea áŋggirdit máŋggabealátvuođa
sámi eanandoalus. Sámi
biebmovieruid áŋggirdeapmi
sáhttá buktit gánnáhahtti
kvalitehtasurggiid mat buktet ođđa
bargosajiid ja doaimmaid giliide. Ii leat dušše
mátkeealáhus
mii ohcala báikkálaččat
buvttaduvvon biepmuid ja etnalaš biepmuid.
Dás lea stuora potensiála
buvttadit báikkálaš márkanii
sámi guovlluin.
Lassánan ávnnashattit
máilmmemárkanis,
earret eará mielkki ja gortni
hattit, sáhttet addit stuorát
dietnasa eanandollui sámi
guovlluin. Eanadoallit sáhttet
de oažžut
buoret hatti mielkkis, muhto seammás
sáhttá fuođarhaddi
divrut ja lasihit goluid.
Tendeansa ahte huksejeaddjit álget oktasašdoaluin
joatká. Dat hálbuda earret
eará huksengoluid ja oktasašdoaluid
miellahtuin lea vejolašvuohta
oažžut
eambbo astoáiggi ja luopmosadjásaččaid.
Mielkeeriid vuovdin joatká nu
go muđui riikkas. Mielkeeriid vuovdima
váikkuhusat čuhcet
garraseappot sámi guovlluin
danin go eanadoallobirrasat ovdalaččas
juo leat unnit. Hástalus
lea ođastit dálá doaluid mat
leat heivehuvvon boahtteáiggi
teknihkalaš čovdosiid
gáibádusaide ja
maid nuorat háliidit váldit
badjelasaset.
Sámedikki doarjjaortnet ávžžuha
ovttas oastit eanadoallorusttegiid, earret eará reaidduid.
Dat geahpeda ealáhusa goluid.
Doarjjaortnegis leat vuoruhuvvon ođđa
visttit ja doaibmavisttiid divvun.
2.10.4 Anadroma ja meara resurssaid hálddašeapmi
Sámit leat guolástan
nu guhkes áiggi go gávdnojit
historjjálaš gáldut. Sámiid
vuoigatvuohta meara ja jogaid resurssaide ja vuoigatvuohta ávkkástallat dáiguin
lea mearrideaddji oassi sámi
kultuvrra ávnnaslaš vuođus. Sámediggi áigu
vuoruhit barggu sihkkarastit sámiid
vuoigatvuođaid guolásteapmái,
maritiima resurssaide ja jogaid ja meara geavaheapmái.
Viidáseappot vuordá Sámediggi
ahte intenšuvdna ovddidit ášši
Stuorradiggái dán áigodagas
sámiid ja earáid
guolástanvuoigatvuođa birra čađahuvvo.
Sámediggi lea 2007:s
searvan earret eará bargui
stuorradiggedieđáhusaiguin
gonagasreappáid hálddašeami birra,
bivdofatnasiid strukturdoaibmabijuid birra ja ođđa
mearraresursalága birra. Buot
dáin šaddá stuora mearkkašupmi
boahtteáiggi birgenláhkái
mearrasámi guovlluin. Sámediggi
lea oassálastán
proseassain guolástusaid
muddema hárrái
ja erenoamážit
riddodorski gáhttema hárrái.
Guolástus- ja riddodepartemeanta
lea konsultašuvdnaproseassain čađat čujuhan
dasa ahte vurdet riddoguolástuslávdegotti
konklušuvnnaid. Finnmárkku
riddoguolástuslávdegoddi
galgá buktit čielggadeami
NAČ hámis
2008 álggus. Riddoguolástuslávdegotti čielggadeapmi
ja dán čuovvoleapmi lea
hui deaŧalaš vai
beassat viidáseappot bargguin
sihkkarastit ja dohkkehit sámiid
vuoigatvuođa guolásteapmái,
sihkkarastit sámi oassálastima
guolástusa hálddašeamis,
ja sihkkarastit ahte sámi
beroštumit deattuhuvvojit
mearrádusain.
Sámediggi lea čielgasit
dadjan ahte dál vurdojuvvo
ahte departemeanta áiggis
mii boahtá aktiivvalaččat ja
johtilit čuovvola daid áššečuolmmaid
mat leat riddoguolástuslávdegotti
ja sámi vuoigatvuođalávdegotti
mandáhtaid olggobealde.
Sámediggi lea duhtavaš dainna
go váldoevttohusat St.dieđ.
nr 40 (2006 – 2007) Gonagasreappáid hálddašeami
birra buoremuddui dávistit
Sámedikki oainnuide boahtteáiggi reabbáhálddašeamis. Sámediggi
oaidná guovlluhálddašan
prinsihpa dieđáhusas
positiiva oassin boahttevaš reabbáhálddašeamis. Dieđáhus
lea maid positiiva dan ektui ahte geahččalit
guovlluin Nuorta-Finnmárkkus
maidda eanemus guoská ja gos
reappát adnojuvvojit deaŧalaš resursan
gáržžidit reabbábivddu/gávppálaš reabbábivddu
ja oarjefylkkas fas eanet lasihit bivddu ja dieinna lágiin
geahpedit/ráddjet/gurret
reappáid vai dat eai leavaše
oarjjásguvlui.
Stuorradiggedieđáhusas
strukturpolitihka birra lei Sámedikkis
garra vuostemiella dasa ahte rahpat strukturerema jovkui gaskal
11 ja 15 mehtera, ja Sámediggi
ii lean duhtavaš dainna
go ráđđádallamat Sámedikkiin
boatkanedje ovdal go dieđáhus
biddjui ovdan. Go guoská anuseretváldinortnega
viidásetfievrredeapmái
ja áigeráddjejuvvon
eriide guhkit go 15 jahkái
eai váldon Sámedikki
oainnut vuhtii. Seammás oaččui
Sámediggi čađa bivdofatnasiid
eaiggátvuođaráddjemiid
prinsihpa.
Mearraresursalága konsultašuvdnaproseassas
lea Sámediggi ovdandoallan
ahte láhka ferte leat ollislaš ja čielga álbmotrievttálaš rámmaid
siskkobealde, nappo dat ferte maid sisttisdoallat mearrádusaid
mat dohkkehit sámiid vuoigatvuođa
guolásteapmái,
ja oassálastit dáid
resurssaid hálddašeapmái.
Vaikko Sámediggi lea vuosteákkaid
buktán lea departemeanta
válljen ovddidit lága dákkár
mearrádusaid haga, muhto čujuhuvvo
ahte vurdet riddoguolástuslávdegotti
konklušuvnnaid. Dan dihte
lea Sámedikki bealis subsidieara
oaidnun ahte eat vuosttal lága
ovddideami, muhto proposišuvnnas
galgá boahtit ovdan ahte
láhka ii leat eará go
gaskaboddosaš čoavddus
vuorddidettiin riddoguolástuslávdegotti.
Viidáset ferte proposišuvnnas
boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas
bargui mas johtilit čuovvolit
riddoguolástuslávdegotti
konklušuvnnaid, ja mii ovddiduvvo áššin
Stuorradiggái dán
stuorradiggeáigodagas.
Oktii buot lea konsultašuvdnaproseassa boađus
ahte bealit eai leat boahtán
ovttaoaivilii mearraresursalágas
dán háve,
muhto Sámediggi várre
alcces vejolašvuođa
ollislaččat meannudit
sihke mearraresursalága
ja dan ášši
mii galgá ovddiduvvot Stuorradiggái
riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid
vuođul go dat gárvánit.
Sámediggi lea fuolastuvvan
go nu ollu guolit gárgidit
guollebiebmanrusttegiin ja gáibida
ahte álggahuvvojit viiddis
doaibmabijut, mas mielde maiddái
gárgidan biebmoguliid bivdin.
Dát ealáhus
ii galgga uhkidit luonddu guollenáliid
ja das ferte leat dakkár
doaibmavuohki mii váldá vuhtii
birrasa. Deaŧalaš lea
ahte guollebiebmanealáhus
doaimmahuvvo dainna lágiin
ahte ii leat hehttehussan árbevirolaš guollebivdui
mearas dahje jogain. Luondduluossabivddu muddemat galget sihkkarastit
sámi vuoigatvuođaid
ja árbevieruid seammás
go máddodagat hálddašuvvojit
ceavcilis vugiin.
Luossabivdu lea guovddáš suorgi Sámedikki
barggus. Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat
Luondduhálddašandirektoráhtain
ja Finnmárkku fylkkamánniin
anadroma luossaguliid ođđa
muddenhálddašanvuogi
mearrideamis 2008 – 2012 áigodahkii.
Sámediggi lea dan oktavuođas
deattuhan ahte mearrasámi guolástusa
boahtteáigái
ferte sihkkarastit erenoamáš suodjaleami
dáin muddemiin.
Mii guoská luossabivdui
Deanus ja Njávdámis
de galgá nammaduvvot lávdegoddi
ráhkadit evttohusaid organiseremii
ja njuolggadusaide. Dat evttohusat maid lávdegoddi
ovddida galget oktiiheivet daiguin vuoigatvuođaiguin
mat juo leat huksejuvvon dološ áigge
rájes geavaheami ja vieruiduvvan
rievtti bokte. Dan dihte ferte lávdegoddi
barggustis árvvoštallat vuđolet
sisdoalu báikkálaš vuoigatvuođain.
Sámediggi lea hui duhtavaš go
konsultašuvdnaproseassa bokte
leat olahan ovttaoaivilvuođa Birasgáhttendepartemeanttain
lávdegotti mandáhtas
ja Deanulávdegotti čoahkádusas.
Seammás moaitá Sámediggi
go seammalágan proseassa Njávdámis ádjána.
Riddonjurjuid mudden ja hálddašeapmi
lea guovddáš oassi
Sámedikki riddo- ja guolástuspolitihkas.
Ealaskas njuorjjomáddodat
lea deaŧalaš sámi
guovlluin, muhto lea seamma deaŧalaš ahte
njuorjjolohku doalahuvvo dakkár
dásis, ahte guollemáddodat
ja erenoamážit
riddodorski ii noga vuonain gos mearrasámit dárbbašit
bivdit.
Sámediggi háliida boahtteáigásaš ja
ollislaš politihka mas Sámediggi
lea mielde bidjamin eavttuid guolástuspolitihka
ovddideapmái Norggas. Sámediggi
oaidná ahte báikkálaš hálddašanmálliid geahččaleapmi guolástushálddašeamis attášii
vejolašvuođa
sihkkarastit ássama ja ovdáneami
sámi riddoguovlluin. Ráđđehus
botkii konsultašuvnnaid
Sámedikkiin dán áššis
ja ovddidii dieđáhusa almmá doalakeahttá beavdegirjái čállojuvvon
lohpáhusa ahte ráhkaduvvo
notáhta mas selvehuvvoi movt
struktuvradoaibmabijut sáhttet váikkuhit
sámi beroštumiide álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
ektui.
2.10.5 Boazodoallu
Ođastuvvon boazodoalloláhka
dohkkehuvvui 2007 giđa.
Ovdalaš dohkkeheami lei
Sámedikkis čoahkkin
Stuorradikki ealáhuslávdegottiin
rabas gulaskuddančoahkkima
oktavuođas álttás.
Vuđolaš vuoigatvuođagažaldagat
eai galgan ođastuvvot. Dát
vuođustuvvui dainna ahte sámi
vuoigatvuođalávdegotti mandáhtta
lei čielggadit gažaldagaid sámi ál-bmoga
rievttálaš dilis das
mii guoská vuoigatvuhtii
eatnamiidda ja čáziide,
ja daid disponeremii ja geavaheapmái,
sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku
fylkka. Earenoamážit galge
boazodoalu areálageavaheapmi
ja vuoigatvuođat árvvoštallojuvvot.
Sámediggi oaivvilda ahte
sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami konklušuvnnat
addet vuođu vel eanet rievdadusaide
boazodoallolágas. Dát guoská earret
eará boazodoalu areálagáhttemii,
boazodoalu buhtadusovddasvástádussii
ja boazodoalu boahtteáigge
hálddašeapmái. Sámediggi
doaivu ahte proseassa ráhkadit
ođđa
ja ollislaš boazodoallolága álggahuvvo
farggamusat. Láhka doaibmagođii
suoidnemánu 1.
b. 2007 ja stáhta eiseválddit áigot easkka
2008:s doallat diehtojuohkinčoahkkimiid
boazodoalloealáhussii. Dasa
lassin ii leat láhka vuos
jorgaluvvon sámegillii. Váilevaš diehtojuohkin
ja jorgaleapmi ii leat buorre go guoská lága implementeremii.
Boazodoallošiehtadallamiin
lea Norgga Boazosápmelaččaid
Riikasearvi (NBR) iežas
gáibádusain,
ja Sámediggi iežas árvalusain, máŋgga
háve bivdán
ahte divatortnega váilevašvuođat
boazodollui eanandoalu ektui njulgejuvvojit. Stáhta
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta bokte lea vástidan
ahte divatgažaldagaid ii sáhte čielggadit
jahkásaš boazodoallošiehtadallamiin.
Dán vuođul lea
Sámediggi, ovttasráđiid
NBR:in, ráhkadan árvalusa
prinsihppadieđáhussii
mii guoská boazodoalu divatortnegiidda.
Dálá divatortnet
lea vealaheaddji, go eanandoalus lea buoret divatortnet go boazodoalus
doaibmafievrruid oastima ja doallama dáfus
ealáhusas. Eanadolliin ja boazodolliin
fertejit leat ovttalágan
divatortnegat. Sámediggi
lea duhtavaš dainna go Stuorradiggi
Sámedikki jahkedieđáhusa
2005 meannudeamis ovdanbuktá ahte
dát maiddái
lea Stuorradikki ulbmil.
Sámediggi oassálastá dialogaprošeavtta
stivrenjoavkkus man ulbmil lea láhčit
dili oktasaš politihkkii
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku várreguovlluin.
Dán guovllus leat áiggiid čađa
leamaš stuora soahpatmeahttunvuođat
boazodoalu ja eananeaiggádiid
gaskkas meahcceareálaid
geavaheami alde. Prošeakta
galgá hukset stuorát
ipmárdusa nubbi nuppi ealáhusberoštumiin
ja dárbbuin, ja nannet dialoga
boazodoalu ja hálddahusa/suohkaniid
gaskkas. Buot bealit maidda guoská leat
bures dohkkehan dán prošeavtta
ja dan lea mávssolaš fievrridit
eará guovlluide/riikaosiide
jus prošeakta lihkostuvvá.
Sámediggi lea nammadan
boazodoalu guovllustivrraid jagiide 2008 – 2011.
Dán proseassas lea Sámediggeráđđi deattuhan
ja álggahan ahte nammadeapmi galgá dáhpáhuvvat ovttasráđiid
guoskevaš fylkkasuohkaniiguin
vai stivrraid čoahkádusas
lea legitimitehta ealáhusas.
Sámediggi atná deaŧalažžan
ahte boazodoalu stivrenorgánain
lea boazosámi eanetlohku
ja jođiheapmi.
Sámediggi lea čalmmustahttán daid
hástalusaid mat Trollheimena
boazodoalus leat. Trollheimena boazodoallu doaimmahuvvo guovllus
mii ii leat regulerejuvvon boazodoalloulbmiliidda boazodoallolága mearrádusaid
mielde. Boazodoallu lea sorjavaš šiehtadusain
eananeaiggádiiguin, dahje
ahte stáhta bággolotnu
boazodoallovuoigatvuođa.
Sámediggi áigu bargat
dan ala ahte boazodoalu areálavuođđu
Trollheimenis sihkkarastojuvvo.
Sámediggi oaidná máŋga eará hástalusa
boazodoalloealáhussii. Dát
guoská ovdamearkka dihte
boazodoalu johtolatjuohkima čielggadeapmái
ja erenoamážit
lea stuora deaddu oktasašguohtun
guovlluin. Dan ođđa boazodoallolága
olis, sáhttá guovllustivra
mearridit ahte soabadallan galgá čađahuvvot
guovtti beali gaskka mat ovttas eaba nagot čoavdit
gičču.
2.10.6 Lotnolasealáhusaid
ja sámi mátkeealáhusa árvoháhkanprográmma
Ráđđehus
lea Soria Moria-julggaštusas
cealkán ahte áigot
vuoruhit lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
ja áŋgiruššat sámi
mátkeealáhusain. Sámediggi
lea váldán
badjelasas prográmma hálddašeami. Dárbu
lea áimmahuššat
ja viidáseappot ovddidit
sámi árbevirolaš lotnolasealáhusaid.
Vuosttaš jagi deattuhit
meahcástanealáhusaid, sámi
mátkeealáhusa
ja duoji. Prográmmas láhččojuvvo
maid nu ahte ovttasta ođđa
ealáhusaiguin nu ahte báikkálaš resurssat,
gelbbolašvuohta ja árbevierut
geavahuvvojit positiivvalaš ovddideapmái
sámi servodagas. Doaibmabijut
ođđahutkama
ja fitnodeami váste leat
deatalaččat
vai sihkkarastá ceavzilis
lotnolasaid.
Sámediggi gieđahalai dieđáhusa
meahcástanealáhusaid
ovddideami birra jagis 2007. Dát čuovvoluvvo
lotnolasealáhusaid ja sámi
mátkeealáhusa árvoháhkanprográmma
bokte. Strategiijat meah-cástanealáhusaid
ovddideapmái leat ráhkaduvvon. áŋggirdeami
ulbmil lea lasihit árvoháhkama meahcástanresurssaid
buoret geavaheami bokte. áŋgiruššansuorggit
maid vuoruhit leat buoret rámmaeavttut
doaimmahit meahcástanealáhusaid,
kvalitehtasihkkarastin, gelbbolašvuođalokten
ja ovddidanbarggut, vuovdin ja márkanbarggut, ja
fierpmádathuksen. Dán áŋgiruššamii
gullá maiddái meahcástanmátkeealáhus. Seammás
go dieđáhus
dohkkehuvvui, heaittihii Sámedikki
dievasčoahkkin meahcástanealáhusaid
gaskaboddosaš doarjjaortnega
jagis 2007.
árvoháhkanprográmmas galgá maiddái áŋggirdit
bestet nuoraid duodjeealáhussii
oahpahalliortnega bokte ja buoridit bagadallanfálaldaga
duojis.