Sámepolitihkka

15.11 Lávdedáidda

Sámi lávdedáidaga hárrái lea erenoamáš hástalussan go sámi guovlluin ii leat nana teáhterárbevierru. Sámediggi addá doarjaga guovtti s��mi teáhterii, Beaivváš Sámi Teáhterii, gos čájáhallet davvisámegillii, ja Åarjelhsaemien teatere, go čájáhallet oarjelsámegillii ja dárogillii. Dát evttohus válddahallojuvvo legabut sierra stuorradiggedieđáhusas lávdedáidaga birra maid Kultur- ja girkodepartemeanta buktá ovdan.

15.11.1 Beaivváš Sámi Teáhter

Beaivváš Sámi Teáhter ásahuvvui friddja lávdejoavkun 1981:s ja dat lea ožžon doarjaga stáhtabušeahta bokte 1987 rájes. Beaivváš Sámi Teáhter galgá ovddidit teáhterdoaimma sámegillii ja dainna vugiin gaskkustit sámi kultuvrra. Teáhter galgá fitnat Norgga sámi guovlluin, muhto dat bargá maid muhtin muddui ránnjáriikkaid sámi guovlluin. Beaivváža teáhterárbevirrui gullet erenoamážit sámi giella, sámi muitalanárbevierru ja luođi iešguđetlágan hápmi.

2005:s guorahalai teáhter iežas dili ja dalle gávnnahii Beaivváš Sámi Teáhter ahte áigot bargat golmmain áššiin vai Beaivváža erenoamáš vejolaš-vuođat váldojuvvoše vuhtii: Ođđa teáhtervistti hukset, oččodit eambbo olbmuid bargui ja oahpahit sámegielat neavttáriid ja maid lassánahttit bušeahta.

Bušeahttajagi 2002 sirdojuvvui hálddahuslaš ovddasvástádus Beaivváš Sámi Teáhtera badjel Sámediggái. Stáhta Kultur- ja girkodepartemeantta bokte eaiggáduššá ain 40 pst. teáhtera ossosiin. Eará ossosat leat juogaduvvon; Guovdageainnu suohkanis leat 40 pst. Sámi Eatnansearvvis ja Norgga Sámiid Riikkasearvvis gis 10 pst. goappásge.

Dál lea Sámedikkis ovddasvástádus ruhtadit teáhtera doaimma ja hálddahusa. Kultur- ja girkodepartemeanta lea árvvoštallan ahte Sámedikkis berre leat stáhtalaš eaiggátvuohta teáhtera ektui. Danne Kultur- ja girkodepartemeanta ávžžuha ahte departemeantta oasuspoasta Beaivváš Sámi Teáhteris sirdojuvvo Sámediggái mávssu haga.

15.11.2 Åarjelhsaemien Teatere

Åarjelhsaemien teatere ásahedje Norgga ja Ruoŧa sámit 1985:s. Teáhter lea lávdedáiddafálaldat oarjelsámiiide ja das lea deatalaš doaibma go lea sáhka oarjelsámi gielas ja identitehta nannemis. Teáhter lea Muoffis ja Deartnás. Oarjelsámi teáhter lea prošeaktateáhter, muhto lea 2006 rájes ožžon bistevaš doaibmadoarjaga Sámedikkis.

15.11.3 Riikkateáhter

Riikkateáhtera doaibma lea viiddis ja Riikkateáhter deattuha alddiineaset galgat leat dakkár čájálmasaid mat gusket buohkaide. Sámi lávdeovdanbuktimat galget leat oassin Riikkateáhtera doaimmas ja danne lea plánejuvvon ráhkadit ovttasbargobuvttadeami Riikkateáhteriin ja Beaivváš Sámi Teáhteriin 2009:s gos galget čájehit William Shakespeare bihtá «Stoarbma». Dalle galget joavkkus leat mielde Beaivváš Sámi Teáhtera ja Riikkateáhtera neavttárat.

15.11.4 Eará teáhterat

Hålogallándda teáhter lea Romssa ja Finnmárkku guovloteáhter ja dat lea Romssas gávpogis. Teáhter lea jeavddalaččat mátkkiin ja teáhtera čájálmasain boahtá ovdan sámi kultuvra ja dat maid sámi kultuvra mearkkaša dán guovllus. Hålogaland teáhteris leat jeavddalaččat guossečájálmasat main leat mielde sámi dáiddárat ja Beaivváš Sámi Teáhter čájeha bihtáidis Hålogalándda teáhtera lávddiin go lea Romssas.

Nordlándda teáhteris ja Åarjelhsaemien teáhteris lea leamaš bistevaš ovttasbargu geavatlaččat ja dáiddalaččat 1999 rájes. Goappaš teáhterat leat Muoffis. Åarjelhsaemien teáhteris lea kantursadji Nordlándda teáhtera ođđa visttis. Goappaš teáhtera atnet Nordlándda teáhtera turneaorganisašuvnna, rusttegiid ja fievrruid. Goappaš teáhteriin nannejuvvo erenoamáš gelbbolašvuohta fágalaš lonohallama bokte. Ovttasbargu lea maid fylkkas oktavuođadahkkin gaskal sámi ja dáčča kultuvrra.

Hedmárkku teáhteris lea maid bistevaš ovttasbargu Åarjelhsaemien teáhteriin. Earret eará de luoikkai Hedmárkku teáhter 2007:s teknihka ovtta prošektii maid Åarjelhsaemien teáhter čađahii Elgås Engerdála suohkanis.