2.11 Dearvvašvuohta ja sosiála
Sámedikki dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihka oaiveulbmil
lea ollislaš ja ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalus
sámi álbmogii,
seamma dásis go álbmogis
muđui.
Sámediggi oaivvilda ahte vuođđun
sihkkarastit ovttadássásaš bálvalusa
ulbmila lea máhttu ja gelbbolašvuohta máŋggakultuvrralaš áddejupmái
sámi gielas ja kultuvrras. Dearvvašvuođa-
ja sosiálabargiin buot dásiin
lea ain stuora dárbu dása, ja
sámi dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
kvalitehtasihkkarastin lea hui sorjavaš ovttaskas
olbmuin. Sámediggi oaivvilda
danin ahte dán barggu ferte
vuoruhit ja sajáiduhttit vuogádatdássái.
Sámedikki bargu dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
hárrái
lea jagis 2007 leamaš ahte duddjot
ipmárdusa dasa movt olaha ovttadássásaš bálvalusa
mihttomeari sámi álbmogii,
dás maiddái
lasihit máhtu sámi bálvalusdárbbašeaddjiid
vuoigatvuođaid ja dárbbuid
birra. Leat maiddái bargan
dan ala ahte ovddasvástádus
sámi buhcciid fálaldaga
kvalitehtasihkkarastimis váldojuvvo
eret ovttaskas olbmuin ja biddjo bajimuš dássái.
2.11.1 Sámi mánáid vuoigatvuođat
Sámediggi lea čoahkkimis mánáid-
ja dásseárvoministariin váldán
ovdan hástalusaid mat sámi
mánáin
ja nuorain leat veahkkebálvalusaid
oktavuođas. Leat čujuhan
ahte sámi mánáin
ja nuorain lea vuoigatvuohta ovttadássásaš ja
kultuvrralaččat
heivehuvvon mánáidsuodjalusbálvalussii,
ja dat sisttisdoallá ahte
fágaolbmot, dikšunásahusat
ja gielddalaš ja almmolaš ásahusat
fertejit bidjat mánáid
ja nuoraid gielalaš ja kultuvrralaš dili
vuolggasadjin go veahkkedoaimmaid plánejit.
Viidáseappot lea Sámediggi čoahkkimis
mánáid-
ja dásseárvoministariin
ja justisministariin váldán
ovdan prošeavtta «Mánáid
viessu» (Barnas hus), mas lea ođđa
vuohki movt gažadit mánáid
geat leat gillán veahkaválddálašvuođa
ja sullasaččaid.
Sámediggi lea deattuhan mearkkašumi
das ahte sámi mánáid
dárbbuid ja riektesihkarvuođa áimmahuššet
ja sihkkarastet dán barggus.
Sámediggi lea bivdán
ahte heivehuvvo sullasaš fálaldat
sámi mánáide
ja nuoraide geat leat gillán
veahkaválddálašvuođa. Sámediggi
ii leat gullan maidege áššis
ja áigu čuovvolit barggu.
2.11.2 Stuorradiggedieđáhus nationála
strategiija birra movt njulge dearvvašvuođaerohusaid
Sámediggi lea buktán
evttohusaid bargui Stuorradiggedieđáhusain
nationála strategiija birra
movt njulget dearvvašvuođaerohusaid
Norggas. Dat lea mielddisbuktán
ahte dieđáhusas cuigejuvvo
ahte lea unnán máhttu sosiála
diliid ja dearvvašvuođa gaskavuođaid
birra sámi álbmogis. Dieđáhus
deattuha ahte áŋggirdeapmi
hukset máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa
dearvvašvuođa- ja
sosiálabálvalussii
ja dutkanbirrasiidda lea deaŧalaš.
Sámediggi oaidná deaŧalažžan
ahte dárbu duođaštuvvon
máhttui ja dan váilun
lea oainnusin dahkkon ja áigu
dan čuovvolit viidáseappot.
2.11.3 Riikkaidgaskasaš áŋgiruššan
Sámediggi oaidná dárbbu
eambbo riikkaidgaskasaš áŋgiruššamii
mii guoská álgoálbmotguoskevaš dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihkalaš gažaldagaide.
Sámi dearvvašvuođa-
ja sosiálabargiid gealboguovddáš Davvi-Suomas
ja Austrália Dearvvašvuođa-
ja sosiáladepartemeantta
sáttagoddi leat leamaš váldán
oktavuođa vai besset gullat
movt Sámediggi bargá sámi
dearvvašvuođa-
ja sosiálagažaldagaiguin.
Skábmamánus
oassálastii Sámediggi
riikkaidgaskasaš ja rájiidrasttideaddji
dearvvašvuođakonferánssas
NOPUS (The Nordic Educational Programme for the Development of Social
Services) olis. Konferánssa
oaivefáddán lei
movt sáhttá ovttasbargat
heivehan dihtii dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
davviriikkaid rájiid rastá.
Konkrehtalaččat guovdilaste
kultur- ja giellagelbbolašvuođa
bálvalusain, ja sámegielat
dearvvašvuođa-
ja sosiálabargiid bestet
oahpuide ja profešuvdnavirggiide.
2.11.4 Sámedikki ja regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid ovttasbargoorgána
Sámedikki ja regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid
ovttasbargoorgána galgá leat
mielde sihkkarastime spesialistadearvvašvuođabálvalusa
geatnegasvuođa kvalitehtasihkarastit
bálvalusaidis sámi álbmogii.
Sámedikki deattasteami geažil
leat buot regionála dearvvašvuođadoaimmahagat ožžon
bargun oassálastit ovttasbargoorgánas.
Helse Sørøst RHF ja Helse Vest RHF leat dál áirrasin
orgánas. Ovttasbargoorgána
lea doallan ovtta čoahkkima
jagis 2007. Okta ovttasbargoorgána
deaŧa-leamos áššiin lea
diehtojuohkin buot doaimmahagaide sámi buhcciid
vuoigatvuođaid ja dárbbuid birra.
Dan oktavuođas lea dollojuvvon čoahkkin
Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhtain
vai digaštallat diehtojuohkinstrategiijaid
mat veahkehit áimmahuššat
sámi buhcciid vuoigatvuođa
ja dárbbu heiveheapmái.
Das lea maid deaŧalaš sihkkarastit
ahte dat máhttu mii sámi fágabirrasiin
lea geavahuvvo eambbo.
2.11.5 Seminárat ja konferánssat
Dearvvašvuođa-
ja sosiálakonferánsa
lágiduvvui golggotmánus. Konferánsa
lea ovttasbargu gaskal Sámedikki,
SáNáG, Finnmárkku
Fylkkamánni, Sámi Dearvvašvuođadutkama Guovddáža,
Kárášjoga Oahpahusbuohcciruovttu
ja Sámi spesialistadoavtterguovddáža. Dearvvašvuođa-
ja sosiálakonferánsa
bođii ovddeš prošeaktajođiheaddjesemináraid
sadjái, mat leat lágiduvvon
jagi 2000 rájes. Konferánssa
ulbmil lea ráhkadit oktasaš strategiijaid
movt joksat ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
sámi álbmogii.
Konferánssas lei fágaidgaskasaš oassálastin
gos digaštalle dearvvašvuođa
vuoigatvuođaid, klinalaš árgabeaivvi
bargovugiid, dutkama ja oahpahusa hástalusaid
ja dutkanbohtosiid.
Lullisámi dearvvašvuođa-
ja sosiálaseminára
lágiduvvui skábmamánus.
Sámediggi doalai sáhkavuoru
Sámedikki dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihkalaš doaibmabijuid
birra lullisámi guovllus.
Seminára oaivefáddán
lei movt dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
sáhttá heivehit lullisámi
geavaheddjiide. Konkrehtalaččat
guovdilastui kultur- ja giellagelbbolašvuohta
bálvalusain, ja movt sáhttá sámegiela
oahpahusa doaimmahit, ja maiddái
bestet lullisámi dearvvašvuođa-
ja sosiálabargiid oahpuide
ja profešuvdnavirggiide.
2.11.6 Romssa Universitehta medisiinna profešuvdnaoahpu árvvoštallan/nuppástuhttin
Romssa Universitehta lea álgán ođasmahttit
ja nuppástuhttit medisiinna profešuvdnaoahpu.
Sámediggi lea jearahan movt
Universitehta duste daid hástalusaid mat
leat sámi buhcciid hárrái Norgga
dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusas.
Sámediggi čujuha
makkár ovddasvástádus Romssa
Universitehtas lea sámi álbmoga hárrái,
ja vuorjašuvvá dan geažil
go medisiidnaoahpus lea unnán fuomášupmi
sámi gillii ja kultuvrii.
2.11.7 Sámi buhcciid vuoigatvuođaid ja
dárbbuid áimmahuššan spesialistadearvvašvuođabálvalusas
Sámediggi bivddii konsultašuvnnaid Ráđđehusa
bargamušdokumeanttaid birra
regionála dearvvašvuođadoaimmahagaide.
Ulbmilin lei oainnusin dahkat ja sihkkarastit sámi buhcciid
vuoigatvuođaid ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalussii.
Sámediggi lea proseassas Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain bargamušdokumeanttaid
birra.
2.11.8 Nationála dearvvašvuođaplána čuovvoleapmi
Sámediggeráđis
lea leamaš čoahkkin
dearvvašvuođa-
ja fuolahusministariin, gos ságaškušše hástalusaid
ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
barggus sámi álbmogii. Sámediggeráđđi
deattuhii ahte ovttadássásaš bálvalusfálaldat
sámi buhcciide eaktudit
ahte guovddáš dásis
biddjojuvvojit čielga rámmat
movt dan galgá joksat. Sámediggi čujuhii
dievasčoahkkinmearrádussii
mii guoská Nationála dearvvašvuođaplánii
(2007 – 2010) ja vuordá ahte
nationála dearvvašvuođaplána
sihkkarastá ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
sámi álbmogii.
Sámediggeráđđi
dáhtui vuđolaš proseassaid
movt váldit vára
sámi buhcciid vuoigatvuođain
ja dárbbuin plána čuovvoleamis.
2.11.9 Prošeaktaruđat
Sámediggi hálddaša
ruđaid čuovvolit
ráđđehusa doaibmaplána
dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalussii
sámi álbmogii,
Máŋggabealátvuohta
ja ovttadássásašvuohta.
Stuorimus oassi ruđain juolluduvvo dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide
ohcamiid vuođul.
Jagis 2007 lea Sámediggi
juolludan badjelaš 3 miljon
ruvnno dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide
dáid vuoruhuvvon áŋgiruššansurggiin:
guorahallan- ja prošeaktabarggut
main lea ul-bmilin heivehit dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
sámi duohtavuhtii.
bargovugiid ovddideapmi ja doaibmabijuid heiveheapmi iešguđet
dárbbuide dan dábálaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusas
sámi guovlluin.
dearvvašvuođa-
ja sosiálabargiid oahpaheapmi
sámegielas ja kulturáddejumis.
prošeavttat main lea
ulbmilin ovddidit evttohusaid buriid veahkkeneavvuide vai sáhttá mihtidit
ja sihkkarastit kvalitehta dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusas
sámi álbmogii.
Sámediggi lea searvan prošeaktaruđain
máŋgga
buori prošektii. Ovdamearkan
sáhttá namuhit
Omasvuona suohkana guokte prošeavtta
gárrenmirkofuolahusas ja dearvvašvuođasuorggis. Prošeavttaid
ulbmilin lea fievrridit sámi giela
ja kultuvrra suohkanlaš dearvvašvuođa-
ja sosiálafálaldahkii. Čakčamánus
bovdii suohkan vásáhuskonferánsii
gos ovdanbukte prošeavttaid
bohtosiid. Nugo lea boahtán ovdan
raporttain ja konferánssa
ovdanbuktimis, leat doaimmaid bohtosat leamaš positiivalaččat
ja buorit. Sámediggi doalai sáhkavuoru
ja oassálastii konferánssas.
Sámediggi lea maid juohkán
stipeanddaid lassiohppui psykososiálalaš barggus
mánáid
ja nuoraid gaskkas.
Mis leat unnán duođaštuvvon dieđut
sámi mánáid bajásšaddaneavttuid
birra. Mii diehtit ahte mánáidsuodjalusas
váilu sámi
giella ja kulturgelbbolašvuohta.
Dat mielddisbuktá ahte sámi
váhnemiidda/ovddasteddjiide
soaitá leat váttis váldit
oktavuođa mánáidsuodjalusain
ja veahkkebálvalusain. Mii
eat ge dieđe galle sámi
máná leat dáru
biebmoruovttuin. Dán lea Sámediggi
máŋgii
deattuhan ovddasvástideaddji
eiseválddiide, ja áigut
ain deattuhit dan. Sáhttá maid leat ágga
geahčadit fylkkamánni bearráigeahččandoaimma
go guoská sámi
giela ja kultuvrra áimmahuššamii
bálvalusain.
Maiddái dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusas
muđui váilu sámi
giella- ja kulturgelbbolašvuohta. Dan
dihtii lea deaŧalaš dan áimmahuššat
iešguđet dearvvašvuođa-
ja sosiálafágalaš oahpuin