15.13 Sámi dáiddárat
Nu movt namuhuvvon kap. 14.2, de sáhttet
dat sámi dáiddárat
ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki
hálddahusa ortnegiin, maid
ohcat doarjaga nationála
ortnegiin. Diet guoská earret
eará sámi dáiddastipendii,
ja dat guoská daidda ohcciide
geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid
bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit
muhtin muddui.
15.13.1 Sámi dáiddastipeanddat
Sámi dáiddárat
sáhttet ohcat ja maid oažžut
juohkelágan stipeanddaid
ja dáhkidandietnasiid mat
juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahttakapihttal
321 bokte. Dasa lassin rehkenastojuvvo ahte sámi
dáiddastipeanddat ja stipeandalávdegoddemávssut
gokčojuvvojit dan juohke
jagi juolludeami bokte maid Sámediggi
oažžu
Kultur- ja girkodepartemeanttas.
Norgga dáiddapolitihka
oppalaš prinsihpat leat
vuođđun
go Sámediggi hálddaša
ruđaid dáiddastipeanddaide
mat juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta
bokte. Dáiddaorganisašuvnnaid šiehtadallanrievtti
fievrrida Sámediggi dahje
Sámedikki vuollásaš orgána
viidáseappot, ja stipenadajuolludan
orgánas galget leat dáiddáriid
ovddasteaddjit. Stipeanda galgá juolluduvvot
daid evttohusaid mielde mat bohtet áššečeahppelávdegottiin
maid dáiddaorganisašuvnnat
leat nammadan.
2004:s álggahii Sámediggi gávccijagát
ovttasbargošiehtadusa sámi
dáiddaorganisašuvnnaiguin Sámi
dáiddaráđi
bokte. Šiehtadusas
lea váldošiehtadus
mas leat oppalaš mearrádusat
ja okta sámi dáiddašiehtadus.
Das leat mielde mearrádusat
juohke jahkásaš šiehtadusaid
birra mas čuožžu earret
eará organisašundoarjaga
birra sámi dáiddaorganisašuvnnaide,
ja stipeanda, máksoortnegiid
ja dáiddárfoandda
birra.
Sámedikkit juolludit
sámi dáiddáriidda
doarjaga ovddimustá sámi
dáiddáršiehtadusa
bokte. Šiehtadusa ulbmilin
lea ásahit buori ja máŋggabealat
sámi kultureallima ja láhčit
dili nu ahte sáhttá ráhkadit
ja gaskkustit sámi girjjiid,
musihka, dánsuma, teáhtera,
filmmaid, govvadáidaga ja
dáiddaduoji. Sámi dáiddaráđđi
lea arvegoavdeorganisašuvdna
viđa sámi dáiddársearvái – Sámi girječálliid
searvái, Sámi dáiddačehpiid
searvái, Juoigiid searvái,
Sámi teáhtersearvái
ja Sámi komponisttaid searvái.
Sámi dáiddaráđđi juohká doarjagiid
dáiddaservviide ja hálddaša
dáiddastipeanddaid ja máksoortnegiid.
Oassin dáiddašiehtadusas
biddjojuvvojit ruđat sámi
dáiddafondii. Ruđat
galget adnojuvvot dáiddaealáhusa
ovdánahttimii. Ulbmil dainna ruhtabidjamiin
lea doarjut sin geat álggahit juoidá vai árvoháhkan lassánivččii
sámi dáiddaealáhusas.
Sámediggeráđđi ságastallá Sámi dáiddaráđiin
ja Sámedikkiin ja dohkkeha
dasto dáiddafoandda ruhtageavahannjuolggadusaid.
Go njuolggadusat leat dohkkehuvvon, de sirdjojuvvojit ruđat Sámi
dáiddaráđđái.
Sámediggi bidjá juohke
jagi ruđa sisaoastinortnegii
vai lea vejolaš oastit sámi
govvadáidaga. Dan ortnegis
leat sierra sisaoastinkonsuleanttat.
15.13.2 Dáiddára
dietnasa ja bargodili guorahallan
Sámi dáiddárat
leat váldojuvvon mielde
iskkadeamis gos isket dáiddára dienas-
ja bargodili maid Telemarksforskning-Bø čađaha
Kultur- ja girkodepartemeantta gohččuma
mielde. Iskkadeapmi galgá kártet, čilget
ja guorahallat dáiddáriid
bargo- ja dienasdili ja erenoamážit
buvttahit dieđuid erohusain
gaskal dáiddárjoavkkuid
ja maid joavkkuid siskkobealde. Dat galgá maid
buktit dieđuid daid joavkkuid
birra mat unnán dinejit
ja dieđuid oadjoortnega
ja penšunortnega geavaheamis.
Iskkadeamis leat ovddemustá mielde
dáiddáorganisašuvnnaid
miellahtut, muhto lea maid áigumuš gávdnat dáiddáriid
geat eai leat organiserejuvvon.
Dáiddáriskkadeapmi
addá dieđuid
sin bargo- ja dienasdili birra geat leat sámi
girječállit,
neavttárat, musihkkárat, šuokŋadahkkit,
govvadáiddárat
ja filbmabargit guđet leat
miellahtut dain organisašuvnnain
mat leat Sámi dáiddáráđi
vuolde. Iskkadeami bohtosat galget leat válbmasat ovdal
jagi 2008 geasi.
15.13.3 Girjerádjomáksu
Sámi girječálliid
searvi, Sámi dáiddáriid
searvi ja Sámi fágagirjjálaš čálliid-
ja jorgaleaddjiidsearvi leat daid dáiddárorganisašuvnnaid
gaskkas mat šiehtadallet
ja ožžot
girjerádjomávssu
go almmolaččat
luiket olggos daid buktagiid maid ásaheaddji
lea buvttahan. Máksu máksojuvvo
fondii maid searvvit hálddašit
ja dat juohká viidáseappot
ruđaid maid vuoigatvuođalaččat
ožžot
go ohcet daid stipeandan.
15.13.4 Čájehanmáksu
Stáhta máksá olbmuide
ruđa juolludemiid bokte
juohke jagi ja dat boahtá stáhtabušeahta
olis go almmolaččat čájehit
daid buktagiid maid almmolašvuohta
oamasta, mat leat nu go govvadáidda,
giehtaduodji ja govat. Seamma ládje
lea go almmolaččat čájehit
daid buktagiid maid dakkár ásahusat
oamastit mat ožžot
almmolaš doarjagiid.
Sámi dáiddáráđđi lea
daid dáiddárorganisašuvnnaid gaskkas
mat šiehtadallet ja ožžot čájehanmávssu.
Máksu juogaduvvo viidáseappot
dainna vugiin ahte addet doarjaga dáiddáriidda.