St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

15.13 Sámi dáiddárat

Nu movt namuhuvvon kap. 14.2, de sáhttet dat sámi dáiddárat ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki hálddahusa ortnegiin, maid ohcat doarjaga nationála ortnegiin. Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii, ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui.

15.13.1 Sámi dáiddastipeanddat

Sámi dáiddárat sáhttet ohcat ja maid oažžut juohkelágan stipeanddaid ja dáhkidandietnasiid mat juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahttakapihttal 321 bokte. Dasa lassin rehkenastojuvvo ahte sámi dáiddastipeanddat ja stipeandalávdegoddemávssut gokčojuvvojit dan juohke jagi juolludeami bokte maid Sámediggi oažžu Kultur- ja girkodepartemeanttas.

Norgga dáiddapolitihka oppalaš prinsihpat leat vuođđun go Sámediggi hálddaša ruđaid dáiddastipeanddaide mat juolluduvvojit Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta bokte. Dáiddaorganisašuvnnaid šiehtadallanrievtti fievrrida Sámediggi dahje Sámedikki vuollásaš orgána viidáseappot, ja stipenadajuolludan orgánas galget leat dáiddáriid ovddasteaddjit. Stipeanda galgá juolluduvvot daid evttohusaid mielde mat bohtet áššečeahppelávdegottiin maid dáiddaorganisašuvnnat leat nammadan.

2004:s álggahii Sámediggi gávccijagát ovttasbargošiehtadusa sámi dáiddaorganisašuvnnaiguin Sámi dáiddaráđi bokte. Šiehtadusas lea váldošiehtadus mas leat oppalaš mearrádusat ja okta sámi dáiddašiehtadus. Das leat mielde mearrádusat juohke jahkásaš šiehtadusaid birra mas čuožžu earret eará organisašundoarjaga birra sámi dáiddaorganisašuvnnaide, ja stipeanda, máksoor­tnegiid ja dáiddárfoandda birra.

Sámedikkit juolludit sámi dáiddáriidda doarjaga ovddimustá sámi dáiddáršiehtadusa bokte. Šiehtadusa ulbmilin lea ásahit buori ja máŋggabealat sámi kultureallima ja láhčit dili nu ahte sáhttá ráhkadit ja gaskkustit sámi girjjiid, musihka, dánsuma, teáhtera, filmmaid, govvadáidaga ja dáiddaduoji. Sámi dáiddaráđđi lea arvegoavdeorganisašuvdna viđa sámi dáiddársearvái – Sámi girječálliid searvái, Sámi dáiddačehpiid searvái, Juoigiid searvái, Sámi teáhtersearvái ja Sámi komponisttaid searvái.

Sámi dáiddaráđđi juohká doarjagiid dáiddaservviide ja hálddaša dáiddastipeanddaid ja máksoortnegiid.

Oassin dáiddašiehtadusas biddjojuvvojit ruđat sámi dáiddafondii. Ruđat galget adnojuvvot dáidda­ealáhusa ovdánahttimii. Ulbmil dainna ruhtabidjamiin lea doarjut sin geat álggahit juoidá vai árvoháhkan lassánivččii sámi dáiddaealáhusas. Sámediggeráđđi ságastallá Sámi dáiddaráđiin ja Sámedikkiin ja dohkkeha dasto dáiddafoandda ruhtageavahan­njuolggadusaid. Go njuolggadusat leat dohkkehuvvon, de sirdjojuvvojit ruđat Sámi dáiddaráđđái.

Sámediggi bidjá juohke jagi ruđa sisaoastinor­tnegii vai lea vejolaš oastit sámi govvadáidaga. Dan ortnegis leat sierra sisaoastinkonsuleanttat.

15.13.2 Dáiddára dietnasa ja bargodili guorahallan

Sámi dáiddárat leat váldojuvvon mielde iskka­deamis gos isket dáiddára dienas- ja bargodili maid Telemarksforskning-Bø čađaha Kultur- ja girko­departemeantta gohččuma mielde. Iskkadeapmi galgá kártet, čilget ja guorahallat dáiddáriid bargo- ja dienasdili ja erenoamážit buvttahit dieđuid erohusain gaskal dáiddárjoavkkuid ja maid joavkkuid siskkobealde. Dat galgá maid buktit dieđuid daid joavkkuid birra mat unnán dinejit ja dieđuid ­oadjoortnega ja penšunortnega geavaheamis. Iskkadeamis leat ovddemustá mielde dáiddáorganisašuvnnaid miellahtut, muhto lea maid áigumuš gávdnat dáiddáriid geat eai leat organiserejuvvon.

Dáiddáriskkadeapmi addá dieđuid sin bargo- ja dienasdili birra geat leat sámi girječállit, neavttárat, musihkkárat, šuokŋadahkkit, govvadáiddárat ja filbmabargit guđet leat miellahtut dain organisašuvnnain mat leat Sámi dáiddáráđi vuolde. Iskkadeami bohtosat galget leat válbmasat ovdal jagi 2008 geasi.

15.13.3 Girjerádjomáksu

Sámi girječálliid searvi, Sámi dáiddáriid searvi ja Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi leat daid dáiddárorganisašuvnnaid gaskkas mat šiehtadallet ja ožžot girjerádjomávssu go almmolaččat luiket olggos daid buktagiid maid ásaheaddji lea buvttahan. Máksu máksojuvvo fondii maid searvvit hálddašit ja dat juohká viidáseappot ruđaid maid vuoigatvuođalaččat ožžot go ohcet daid stipeandan.

15.13.4 Čájehanmáksu

Stáhta máksá olbmuide ruđa juolludemiid bokte juohke jagi ja dat boahtá stáhtabušeahta olis go almmolaččat čájehit daid buktagiid maid almmolašvuohta oamasta, mat leat nu go govvadáidda, giehtaduodji ja govat. Seamma ládje lea go almmolaččat čájehit daid buktagiid maid dakkár ásahusat oamastit mat ožžot almmolaš doarjagiid.

Sámi dáiddáráđđi lea daid dáiddárorganisašuvnnaid gaskkas mat šiehtadallet ja ožžot čájehanmávssu. Máksu juogaduvvo viidáseappot dainna vugiin ahte addet doarjaga dáiddáriidda.