13 Sámi kultuvra, árbediehtu
ja dahkkivuoigatvuohta
Go Norga vuoláičálii
ON-konvenšuvnna biologalaš šláddjiivuođa
birra suoidnemánuu 9. b.
1993, de geatnegahtii Norga iežas
seailluhit sámiid ja báikegottiid báikkálaš árbedieđuid
mat čatnasit biologalaš šláddjiivuhtii.
Dát lea válddahallojuvvon čielggadeamis
NOU 2004:28 Láhka luonddu,
eanadaga ja biologalaš šláddjiivuođa birra
(luonddušláddjiivuođaláhka).
UNESCO konvenšuvnnain
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
birra ja kulturdovddahemiid šláddjiivuođa
birra lea maiddái mearkkašupmi árbedihtui.
Bargu WIPOs (World Intellectual Property Organization) ge lea dehálaš dán
oktavuođas.
14.1 Sámi árbediehtu
ja biologalaš šláddjiivuohta
14.1.1 Bargu riikkaidgaskasaš ja davviriikkalaš dásis
ON-konvenšuvdna biologalaš šláddjiivuođa
birra (CBD) mii mearriduvvui jagi 1992, válddahallá (i)
biologalaš šláddjiivuođa
bisuheami, (ii) šláddjiivuođa
osiid ceavzilis geavaheami ja (iii) daid ovdamuniid mat čuvvot genehtalaš resurssaid
geavaheamis, govttolaš ja
ovttadássásaš juogadeami. Konvenšuvnna
gohčodit dávjá rámmakonvenšuvdnan.
Dat mearkkaša ahte konkrehta
geatnegasvuođaid sisdoalu
stuorra oassi aiddostahttojuvvo oasehasaid čoahkkimiid
mearrádusain.
álgoálbmot-
ja báikkálaš servodagaid
dieđut, hutkosat ja geavadat
seailluhit biologalaš šláddjiivuođa
leat válddahallojuvvon artihkkaliin
8 (j) ja 10 (c). Dás daddjojuvvo
ahte juohke šiehtadalli
bealli galgá nu bures go
lea vejolaš ja ulbmillaš
vuhtiiválddidettiin
iežas nationála
lágaid, árvvus
atnit, bisuhit ja doalahit daid álgoálbmot-
ja báikegottiid dieđuid, ođđahutkagiid
ja geavadiid mat ovddastit dakkár árbevirolaš eallinvugiid
mat leat dehálaččt
biologalaš šláddjiivuođa bisuheapmái
ja ceavzilis geavaheapmái,
ja ovddidit dáid viidáset geavaheami
dan láhkai ahte dat geain
leat dát dieđut,
ođđahutkagat
ja geavadat, galget miehtat ja leat mielde váikkuheamen
dasa, ja vel ávžžuhit
govttolaččat juogadit
daid ovdamuniid mat čuvvot dakkár
dieđuid, hutkagiid ja geavadiid
geavaheamis (8j);
suodjalit ja movtiidahttit virolaččat geavahit
biologalaš resurssaid dakkár árbevirolaš kultuvrralaš vugiid
vuođul, mat sohpet seailluheami
ja ceavzilis geavaheami eavttuide (10c).
Stáhtat mat leat vuolláičállán
konvenšuvnna, leat geatnegahttán iežaset
seailluhit ja doalahit álgoálbmogiid árbevirolaš dieđuid
mat leat soahppevaččat suodjaleapmái
ja ceavzilis geavaheapmái, nu
ahte daid dieđuid lea vejolaš sirdit boahttevaš buolvvaide.
Konvešuvnna oktavuođas
leat dál šiehtadallamin
dakkár vuogádaga birra
mii galgá sihkkarastit genaresurssaid fidnema
ja daid vuoittu njuolggalaš juogadeami. árbedieđut
mat čatnasit genaresurssaide, árvvoštallojuvvojit maiddái šiehtadallamiin. Ráđđehus
deattuha ahte álgoálbmogat
galget oažžut vejolašvuođa
searvat šiehtadallamiidda,
ja ahte daid vuoigatvuođat siskkáldahttojuvvojit
dán bargui.
Konvenšuvnnas lea sierra
bargoprográmma álgoálbmogiidda
guoski áššiid
várás
mii čatnasa artihkkala 8(j) čuovvoleapmái. álgoálbmotáššiid
bargoprográmma mearriduvvui
viđat oasehasčoahkkimis
Nairobis jagi 2000 (COP5). Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan
dihtii bargoprográmma ovdáneami,
ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid.
Dát lea dakkár
arena mii lea nu organiserejuvvon ahte álgoálbmotovttastusat «bálddastahttojuvvojit» konvenšuvnna
oasehasaiguin sátnevuoru
oažžuma
ja hállanáiggi
dáfus. Dat ii dáhpáhuva
konvenšuvnna eará forain.
Riikkaidgaskasaččat
lea álgoálbmotbargu
konvenšuvnna olis konkretiserejuvvon
go:
Ovddidit sierra prográmma
8(j) birra ja sullasaš áššiid
birra.
ásahit sierra bargojoavkku
mii galgá čuovvolit
dán barggu.
Ovttastit álgoálbmotdeastagiid
buot áššáigulli
bargoprográmmaide konvenšuvnna
olis.
Ovttas doibmet ONa Bistevaš álgoálbmotforumiin.
Bargu lea váikkuhan dasa
ahte álgoálbmotdeastagat
leat čalmmustuvvon konvenšuvnna
oktavuođas. Konkrehta bohtosiin
sáhttá namahit «Akwé: Kon
Guidelines», mat leat eaktodáhtolaš njuolggadusat
rávvagiiguin das mo váikkuhusat álgoálbmogiidda
guoski bassi báikkiide,
eatnamiid-da ja čáziide
berrejit čielggaduvvot,
nu ahte biraslaš, sosiála
ja kultuvrralaš deastagat šaddet
mielde.
Artihkkalis 8(j) lea ovddiduvvon raportaráidu
mii gohčoduvvo «Composite Reports
on the Status and Trends Regarding the Knowledge, Innovations and
Practices of Indigenous and Local Communities». Dás válddahallojuvvojit
sámi dilálašvuođat
ge.
álgoálbmogiid
bistevaš forum lea ONa álgoálbmotáššiid rávvejeaddji
ja oktiiordnejeaddji orgánan lágidan
bargobájit ja áššedovdijoavkkuid čoahkkimiid
Biologalaš šláddjiivuođa
ja árbevirolaš álgoálbmotdieđuid
gažaldagaid birra.
Máŋgga
fora barget hástalusain ovddidit
vuogádagaid mat galget kollektiiva struktuvrraid
veagal sihkkarastit vuoigatvuođaid čohkkejuvvon
dieđuide ja vásáhusaide. álgoálbmotjoavkkut
ieža orrot buorrin atnimin
searvadahtti bargovuogi mii lea šaddan
dán fáttá konvenšuvnabargui.
árktalaš Ráđđi
lea dohkkehan árbevirolaš dieđuid
daid doaibmabijuid oktan deháleamos
oassin, mat galget doarjut ceavzilis ovdáneami. árbevirolaš dieđut
leat dehálaš diehtojuohkingáldu
go olmmoš galgá árvvoštallat
mo iešguđetlágan
doaibmabijut váikkuhit álgoálbmogiid
kultuvrii. Dákkár
dieđut sihke ollistit diehtaga dieđuid,
ja váikkuhit dagahit daid váikkuhusaid
eambbo einnostahttin dan maid iešguđetlágan
doaibmabijut sáhttet mielddisetbuktit.
ACIA, árktalaš Ráđi dálkkádatraporta,
lea dasa buorra ovdamearka. álgoálbmogiid árbedieđut
leat duođaštuvvon ávkkálažžan dálkkádatrievdamiid
ja iešguđelágan
heivehanstrategiijaid bargui.
Boksa 14.1 Bargu artihkkaliin
8 (j) Ruoŧas
Ruoŧŧa
lea ovddidan «NAPTEK – báikkálaš ja árbevirolaš dieđuid
nationála prográmma
mii guoská biologalaš šláddjiivuođa
seailluheapmái ja ceavilis
geavaheapmái»,
6-jagi prográmma 2006 rájes mii
lea biddjojuvvon ásahussii
Centrum för biologisk mångfald (CBM). Prentejuvvon
leat earret eará girjjit
dološ dieđu
birra. Deháleamos evttohusat
maiguin Ruoŧŧa
lea bargamin, leat:
riikkalaš prográmma šláddjiivuođakonvenšuvnna
artihkkala 8j várás
ja dasa guoski gažaldagaid
várás
árbedieđuid
riikkalaš registtar
árbedieđuide
guoski oahpponeavvut
ovttasdoaibmanjoavkkut mat galget gieđahallat árbevirolaš báikegottiid gažaldagaid
Ruoŧa Sámediggi
lea ovttas CBMin ráhkadan čielggadeami «Traditionell
kunskap och sedvänjor inom den samiska kulturen – relaterat
till bevarande och hållbart nyttjande av biologisk mångfald».
Das čujuhovvo earret eará dáidda
hástalusaide:
sáhttá go
sámi árbedieđuid
systemáhtalaš duođašteapmi ja
gilvin bisuhit ja doalahit sámi árbevieruid
ja nu maiddái daid mávssolašvuođa
biologalaš šláddjiivuhtii?
sáhttá go
sámiid árbevirolaš luondduresursageavaheapmi
mii lea vuođđuduvvon árbedieđuide,
boahtteáiggi caggat sámeguovl-luid ekovuogádaga
ja šlájaid
eallinbirrasiid hedjoneames ja billašuvvamis?
sáhttá go
sámiid árbevirolaš luondduresursageavaheapmi
ovddiduvvot ja dagahit guhkes áigái
ceavzilis ovdáneami, sosiálalaččat,
kultuvrralaččat,
ekonomalaččat
ja ekologalaččat,
sápmái?
Dán čielggadeami
vuođul almmuha CBM ja Ruoŧa
Sámediggi 600 000
ruvdnosaš supmi 1 – 3
dakkár ovddasmanni prošeavtta čađaheapmái
main galget ovddidit metoda duođaštit
báikkálaš sámi árbedieđuid ráddjejuvvon
geográfalaš guovllu
siskkobealde. áigumuš lea
ahte ovddasmanni prošeakta/-prošeavttat
galget biddjojuvvot máŋggajahkásaš áŋgiruššama
vuođđun
man ulbmil lea kártet, duođaštit, bisuhit
ja sirddihit boahttevaš buolvvaide
sámi árbedieđuid.
Ráđđehusa
davviguovlostrategiijaid konkretiseren (gč.
kap. 1.5.2) sáhttá maiddái
sisttisdoallat árbedieđuid.
Dan speadjalastá earret eará ulbmil:
álggahit
lagaš ovttasbarggu álgoálbmotovddasteaddjiiguin nationála
strategiijaid ja davviguovlostrategiijaid ovddideami hárrái.
Ovttasbargguin ovddidit diehto- ja gelbbolašvuođaovddideami
davviguovlluin.
Fuolahit ahte árbevirolaš álgoálbmotdieđuid
suodjaleapmi sáhttá leat
ollislaš resursahálddašeami
oassin.
Bargat dan ovdii ahte álgoálbmogiid dieđut
ja áicamat šaddet
guovdilin árktalaš Ráđi dálkkádatraportta,
ACIA, čuovvoleamis.
Ruoŧa, Suoma ja Norgga ráđđehusat áigot viidáseappot
bargat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain.
Dat čađahuvvo
riikkalaš bargguin ja gulaskuddančuovvolemiin
ja vejolaš váikkuhusiskkadallamiiguin.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohusa artihkal 31 cealká árbedieđuid
ja kulturdovddahemiid birra. Konvenšuvdnaevttohus
cealká earret eará: «Stáhtat
galget árvvus atnit sámi álbmoga
vuoigatvuođa hálddašit
iežas árbevirolaš dieđuid
ja iežas kulturdovddahemiid,
ja vel bargat dan ala ahte sámit
sáhttet bisuhit, ovddidit
ja gaskkustit daid boahttevaš buolvvaide.» Konvenšuvdnaevttohus
dadjá ahte dán mearrádusa
vuođul lea stáhtain ovddasvástádus
das ahte sámi árbedieđut
ja kulturdovddaheamit sáhttet
seailluhuvvot ja ovddiduvvot, ja ahte dakkár
geatnegas-vuohta soahpá ON-konvnšuvnnain
biologalaš šláddjiivuođa
birra. Konvenšuvdnaevttohus
gieđahallá maiddái
gávppálaš geavaheami gažaldaga
ja dan vuoittu juogadeami mii boahtá sámi
kultuvrra gávppálaš geavaheamis.
14.1.2 Bargu Norggas
Sd.dieđ. 34 (2001 – 2002)
Kvalitehtaođastus.
Alit sámi oahpahusa ja dutkama
birra, deattuhii ahte árbedieđut doložis
jo leat leamaš sámekultuvrra vuođu
oassi. Dieđáhus
deattuhii maiddái ahte sámi
dutkan mii vuodduduvvá dákkár
diehtovuđđui,
sáhttá mávssolaččat
váikkuhit akademalaš dutkamii
dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet
geavadii guoski dieđuid buorebut.
Dákkár
dieđut sáhttet šaddat
mearrideaddji eaktun dasa ahte sámi
giella, kultuvra ja ealáhusheiveheapmi
seilot ja ovdánit.
Máŋgga
prošeavttas mat ožžo
doarjaga Norgga dutkanráđi
sámi dutkama loahpalaš prográmmas
maid Máhttodepartemeanta
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dorjo, leat uhcit eanet
leamaš árbedieđut
fáddán.
Dan láhkai lea vejolaš dadjat
ahte prográmma lea máŋgga
suorggis váikkuhan árbedieđu duođašteapmái,
earret eará boazodoalus
ja resursaávkkástallamis. árbediehtu
galgá leat áŋgiruššansurggiid
gaskkas Norgga Dutkanráđi
sámi dutkama ođđa
prográmmas (2007 rájes). Dutkanráđđi
lea maiddái geahččaleamen
ovttastit sámi oainnuid
iežas prográmmadoaimma eará osiide,
gč. kap. 12.5.1.
Dieđáhusa čuovvoleami
oasis lea bargojoavku golmma ásahusa,
Romssa universitehta, Sámi
allaskuvlla/Davviriikkaid Sámi
Istituhta ja Finnmárkku
allaskuvlla, ovddasteaddjiiguin čađahan čielggadeami
sámi alit oahpu ja dutkama
ovttasbarggu birra. Bargojoavku lea evttohan árbedieđu
oktan fáddán máŋgga
fáttá searvái
main sáhtášedje
ovttas bargat dutkama oktavuođas
(gč.
kap.
12.3.4).
Ealáhusovddideami ja árvobuvttadeami
iešguđetlágan
ortnegiin eanadoallošiehtadusas
addet doarjaga earret eará báikkálaš biebmokultuvrra ovddideapmái,
mii maiddái sáhttá sisttisdoallat álgoálbmotkultuvra.
Boazodoallošiehtadusas várrejuvvojit
jahkásaččat
ruđat DjO-doibmii, ja dás
lea sámi boazodoallodiehtu
strategalaš fáddá. Maŋimus
guokte jagi leat várren
0,5 milj. ruvnnu jahkái
duođaštit
ja ovddidit boazodoallonissoniid árbedieđu.
Ulbmil lea ovddidit dieđu
geavaheami fitnodatásaheapmái
ja oahpahussii.
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš (gč.
kap. 1.5.3) lea ovttasráđiid
Association of World Reindeer Herders vuolggahan ja álggahan prográmma «EALAT».
Dat galgá riikkaidgaskasaš polárajagi
prográmman geahčadit
mo dálkkádatrievdamat
váikkuhit boazoguohtu-miidda.
Prošeavtta dehálaš ulbmil
lea ovttaidahttit árbedieđuid
dieđalaš dieđuiguin (gč.
kap. 12.5.2.).
árbedieđu
lea vejolaš fállat máŋgga
oahpu/oahppofáttá oassin
ja máŋgga
mearrin, ovdamearkka dihtii:
Oahppofáddá mii
erenoamážit čalmmusta árbedieđu – nu
mo Sámi allaskuvllas – duodji,
sámi biebmoárbevierru, váikkuhusiskan álgoálbmotperspektiivvain
(Impact Assessment With Indigenous Perspectives), álgoálbmotfilosofiija,
juoigan ja muitaleapmi.
Oahppu mas sáhttet
leat fáttát mat
gusket sámi/máŋggakultuvrralaš diliide,
ja mas sáhttet leat dakkár
válljenvejolaš fáttát
mat erenoa-mážit čalmmustit
sámi diliid/máŋggakultuvrralaš dieđu, ovdamearkan árbedieđu
dakkár fágaid
oassin go sámegiela, oahpaheaddjioahpu
ja journalistaoahpu oassin.
Finnmárkku allaskuvllas
lea bachelor- ja masteroahppu mátkeealáhusas
ja hoteallafágain dakkár
válljenvejolaš fáttáiguin
go kulturárbeturismmain
dahje guossoheadddjiin ja gussiin.
Oahppit sáhttet
ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid
mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat
dahje árbedihtui erenoamážit
iežaset master- dahje bachelorbarggus.
Romssa universitehtas leat buot fakultehtain oahppofáttát
mat erenoamážit
leat sámi diliid birra ja máŋggakultuvrralaš diliid
birra, ja lea vejolaš váldit
dutkioahpu sámi/álgoálbmotgullevašvuođain.
Oahppit sáhttet válljet čuolbmačilgehusaid
mat čatnasit árbedihtui.
13.1 Sámi árbediehtu
ja biologalaš šláddjiivuohta
13.1.1 Bargu riikkaidgaskasaš ja davviriikkalaš dásis
ON-konvenšuvdna biologalaš šláddjiivuođa
birra (CBD) mii mearriduvvui jagi 1992, válddahallá (i)
biologalaš šláddjiivuođa
bisuheami, (ii) šláddjiivuođa
osiid ceavzilis geavaheami ja (iii) daid ovdamuniid mat čuvvot genehtalaš resurssaid
geavaheamis, govttolaš ja
ovttadássásaš juogadeami. Konvenšuvnna
gohčodit dávjá rámmakonvenšuvdnan.
Dat mearkkaša ahte konkrehta
geatnegasvuođaid sisdoalu
stuorra oassi aiddostahttojuvvo oasehasaid čoahkkimiid
mearrádusain.
álgoálbmot-
ja báikkálaš servodagaid
dieđut, hutkosat ja geavadat
seailluhit biologalaš šláddjiivuođa
leat válddahallojuvvon artihkkaliin
8 (j) ja 10 (c). Dás daddjojuvvo
ahte juohke šiehtadalli
bealli galgá nu bures go
lea vejolaš ja ulbmillaš
vuhtiiválddidettiin
iežas nationála
lágaid, árvvus
atnit, bisuhit ja doalahit daid álgoálbmot-
ja báikegottiid dieđuid, ođđahutkagiid
ja geavadiid mat ovddastit dakkár árbevirolaš eallinvugiid
mat leat dehálaččt
biologalaš šláddjiivuođa bisuheapmái
ja ceavzilis geavaheapmái,
ja ovddidit dáid viidáset geavaheami
dan láhkai ahte dat geain
leat dát dieđut,
ođđahutkagat
ja geavadat, galget miehtat ja leat mielde váikkuheamen
dasa, ja vel ávžžuhit
govttolaččat juogadit
daid ovdamuniid mat čuvvot dakkár
dieđuid, hutkagiid ja geavadiid
geavaheamis (8j);
suodjalit ja movtiidahttit virolaččat geavahit
biologalaš resurssaid dakkár árbevirolaš kultuvrralaš vugiid
vuođul, mat sohpet seailluheami
ja ceavzilis geavaheami eavttuide (10c).
Stáhtat mat leat vuolláičállán
konvenšuvnna, leat geatnegahttán iežaset
seailluhit ja doalahit álgoálbmogiid árbevirolaš dieđuid
mat leat soahppevaččat suodjaleapmái
ja ceavzilis geavaheapmái, nu
ahte daid dieđuid lea vejolaš sirdit boahttevaš buolvvaide.
Konvešuvnna oktavuođas
leat dál šiehtadallamin
dakkár vuogádaga birra
mii galgá sihkkarastit genaresurssaid fidnema
ja daid vuoittu njuolggalaš juogadeami. árbedieđut
mat čatnasit genaresurssaide, árvvoštallojuvvojit maiddái šiehtadallamiin. Ráđđehus
deattuha ahte álgoálbmogat
galget oažžut vejolašvuođa
searvat šiehtadallamiidda,
ja ahte daid vuoigatvuođat siskkáldahttojuvvojit
dán bargui.
Konvenšuvnnas lea sierra
bargoprográmma álgoálbmogiidda
guoski áššiid
várás
mii čatnasa artihkkala 8(j) čuovvoleapmái. álgoálbmotáššiid
bargoprográmma mearriduvvui
viđat oasehasčoahkkimis
Nairobis jagi 2000 (COP5). Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan
dihtii bargoprográmma ovdáneami,
ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid.
Dát lea dakkár
arena mii lea nu organiserejuvvon ahte álgoálbmotovttastusat «bálddastahttojuvvojit» konvenšuvnna
oasehasaiguin sátnevuoru
oažžuma
ja hállanáiggi
dáfus. Dat ii dáhpáhuva
konvenšuvnna eará forain.
Riikkaidgaskasaččat
lea álgoálbmotbargu
konvenšuvnna olis konkretiserejuvvon
go:
Ovddidit sierra prográmma
8(j) birra ja sullasaš áššiid
birra.
ásahit sierra bargojoavkku
mii galgá čuovvolit
dán barggu.
Ovttastit álgoálbmotdeastagiid
buot áššáigulli
bargoprográmmaide konvenšuvnna
olis.
Ovttas doibmet ONa Bistevaš álgoálbmotforumiin.
Bargu lea váikkuhan dasa
ahte álgoálbmotdeastagat
leat čalmmustuvvon konvenšuvnna
oktavuođas. Konkrehta bohtosiin
sáhttá namahit «Akwé: Kon
Guidelines», mat leat eaktodáhtolaš njuolggadusat
rávvagiiguin das mo váikkuhusat álgoálbmogiidda
guoski bassi báikkiide,
eatnamiid-da ja čáziide
berrejit čielggaduvvot,
nu ahte biraslaš, sosiála
ja kultuvrralaš deastagat šaddet
mielde.
Artihkkalis 8(j) lea ovddiduvvon raportaráidu
mii gohčoduvvo «Composite Reports
on the Status and Trends Regarding the Knowledge, Innovations and
Practices of Indigenous and Local Communities». Dás válddahallojuvvojit
sámi dilálašvuođat
ge.
álgoálbmogiid
bistevaš forum lea ONa álgoálbmotáššiid rávvejeaddji
ja oktiiordnejeaddji orgánan lágidan
bargobájit ja áššedovdijoavkkuid čoahkkimiid
Biologalaš šláddjiivuođa
ja árbevirolaš álgoálbmotdieđuid
gažaldagaid birra.
Máŋgga
fora barget hástalusain ovddidit
vuogádagaid mat galget kollektiiva struktuvrraid
veagal sihkkarastit vuoigatvuođaid čohkkejuvvon
dieđuide ja vásáhusaide. álgoálbmotjoavkkut
ieža orrot buorrin atnimin
searvadahtti bargovuogi mii lea šaddan
dán fáttá konvenšuvnabargui.
árktalaš Ráđđi
lea dohkkehan árbevirolaš dieđuid
daid doaibmabijuid oktan deháleamos
oassin, mat galget doarjut ceavzilis ovdáneami. árbevirolaš dieđut
leat dehálaš diehtojuohkingáldu
go olmmoš galgá árvvoštallat
mo iešguđetlágan
doaibmabijut váikkuhit álgoálbmogiid
kultuvrii. Dákkár
dieđut sihke ollistit diehtaga dieđuid,
ja váikkuhit dagahit daid váikkuhusaid
eambbo einnostahttin dan maid iešguđetlágan
doaibmabijut sáhttet mielddisetbuktit.
ACIA, árktalaš Ráđi dálkkádatraporta,
lea dasa buorra ovdamearka. álgoálbmogiid árbedieđut
leat duođaštuvvon ávkkálažžan dálkkádatrievdamiid
ja iešguđelágan
heivehanstrategiijaid bargui.
Boksa 14.1 Bargu artihkkaliin
8 (j) Ruoŧas
Ruoŧŧa
lea ovddidan «NAPTEK – báikkálaš ja árbevirolaš dieđuid
nationála prográmma
mii guoská biologalaš šláddjiivuođa
seailluheapmái ja ceavilis
geavaheapmái»,
6-jagi prográmma 2006 rájes mii
lea biddjojuvvon ásahussii
Centrum för biologisk mångfald (CBM). Prentejuvvon
leat earret eará girjjit
dološ dieđu
birra. Deháleamos evttohusat
maiguin Ruoŧŧa
lea bargamin, leat:
riikkalaš prográmma šláddjiivuođakonvenšuvnna
artihkkala 8j várás
ja dasa guoski gažaldagaid
várás
árbedieđuid
riikkalaš registtar
árbedieđuide
guoski oahpponeavvut
ovttasdoaibmanjoavkkut mat galget gieđahallat árbevirolaš báikegottiid gažaldagaid
Ruoŧa Sámediggi
lea ovttas CBMin ráhkadan čielggadeami «Traditionell
kunskap och sedvänjor inom den samiska kulturen – relaterat
till bevarande och hållbart nyttjande av biologisk mångfald».
Das čujuhovvo earret eará dáidda
hástalusaide:
sáhttá go
sámi árbedieđuid
systemáhtalaš duođašteapmi ja
gilvin bisuhit ja doalahit sámi árbevieruid
ja nu maiddái daid mávssolašvuođa
biologalaš šláddjiivuhtii?
sáhttá go
sámiid árbevirolaš luondduresursageavaheapmi
mii lea vuođđuduvvon árbedieđuide,
boahtteáiggi caggat sámeguovl-luid ekovuogádaga
ja šlájaid
eallinbirrasiid hedjoneames ja billašuvvamis?
sáhttá go
sámiid árbevirolaš luondduresursageavaheapmi
ovddiduvvot ja dagahit guhkes áigái
ceavzilis ovdáneami, sosiálalaččat,
kultuvrralaččat,
ekonomalaččat
ja ekologalaččat,
sápmái?
Dán čielggadeami
vuođul almmuha CBM ja Ruoŧa
Sámediggi 600 000
ruvdnosaš supmi 1 – 3
dakkár ovddasmanni prošeavtta čađaheapmái
main galget ovddidit metoda duođaštit
báikkálaš sámi árbedieđuid ráddjejuvvon
geográfalaš guovllu
siskkobealde. áigumuš lea
ahte ovddasmanni prošeakta/-prošeavttat
galget biddjojuvvot máŋggajahkásaš áŋgiruššama
vuođđun
man ulbmil lea kártet, duođaštit, bisuhit
ja sirddihit boahttevaš buolvvaide
sámi árbedieđuid.
Ráđđehusa
davviguovlostrategiijaid konkretiseren (gč.
kap. 1.5.2) sáhttá maiddái
sisttisdoallat árbedieđuid.
Dan speadjalastá earret eará ulbmil:
álggahit
lagaš ovttasbarggu álgoálbmotovddasteaddjiiguin nationála
strategiijaid ja davviguovlostrategiijaid ovddideami hárrái.
Ovttasbargguin ovddidit diehto- ja gelbbolašvuođaovddideami
davviguovlluin.
Fuolahit ahte árbevirolaš álgoálbmotdieđuid
suodjaleapmi sáhttá leat
ollislaš resursahálddašeami
oassin.
Bargat dan ovdii ahte álgoálbmogiid dieđut
ja áicamat šaddet
guovdilin árktalaš Ráđi dálkkádatraportta,
ACIA, čuovvoleamis.
Ruoŧa, Suoma ja Norgga ráđđehusat áigot viidáseappot
bargat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain.
Dat čađahuvvo
riikkalaš bargguin ja gulaskuddančuovvolemiin
ja vejolaš váikkuhusiskkadallamiiguin.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohusa artihkal 31 cealká árbedieđuid
ja kulturdovddahemiid birra. Konvenšuvdnaevttohus
cealká earret eará: «Stáhtat
galget árvvus atnit sámi álbmoga
vuoigatvuođa hálddašit
iežas árbevirolaš dieđuid
ja iežas kulturdovddahemiid,
ja vel bargat dan ala ahte sámit
sáhttet bisuhit, ovddidit
ja gaskkustit daid boahttevaš buolvvaide.» Konvenšuvdnaevttohus
dadjá ahte dán mearrádusa
vuođul lea stáhtain ovddasvástádus
das ahte sámi árbedieđut
ja kulturdovddaheamit sáhttet
seailluhuvvot ja ovddiduvvot, ja ahte dakkár
geatnegas-vuohta soahpá ON-konvnšuvnnain
biologalaš šláddjiivuođa
birra. Konvenšuvdnaevttohus
gieđahallá maiddái
gávppálaš geavaheami gažaldaga
ja dan vuoittu juogadeami mii boahtá sámi
kultuvrra gávppálaš geavaheamis.
13.1.2 Bargu Norggas
Sd.dieđ. 34 (2001 – 2002)
Kvalitehtaođastus.
Alit sámi oahpahusa ja dutkama
birra, deattuhii ahte árbedieđut doložis
jo leat leamaš sámekultuvrra vuođu
oassi. Dieđáhus
deattuhii maiddái ahte sámi
dutkan mii vuodduduvvá dákkár
diehtovuđđui,
sáhttá mávssolaččat
váikkuhit akademalaš dutkamii
dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet
geavadii guoski dieđuid buorebut.
Dákkár
dieđut sáhttet šaddat
mearrideaddji eaktun dasa ahte sámi
giella, kultuvra ja ealáhusheiveheapmi
seilot ja ovdánit.
Máŋgga
prošeavttas mat ožžo
doarjaga Norgga dutkanráđi
sámi dutkama loahpalaš prográmmas
maid Máhttodepartemeanta
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dorjo, leat uhcit eanet
leamaš árbedieđut
fáddán.
Dan láhkai lea vejolaš dadjat
ahte prográmma lea máŋgga
suorggis váikkuhan árbedieđu duođašteapmái,
earret eará boazodoalus
ja resursaávkkástallamis. árbediehtu
galgá leat áŋgiruššansurggiid
gaskkas Norgga Dutkanráđi
sámi dutkama ođđa
prográmmas (2007 rájes). Dutkanráđđi
lea maiddái geahččaleamen
ovttastit sámi oainnuid
iežas prográmmadoaimma eará osiide,
gč. kap. 12.5.1.
Dieđáhusa čuovvoleami
oasis lea bargojoavku golmma ásahusa,
Romssa universitehta, Sámi
allaskuvlla/Davviriikkaid Sámi
Istituhta ja Finnmárkku
allaskuvlla, ovddasteaddjiiguin čađahan čielggadeami
sámi alit oahpu ja dutkama
ovttasbarggu birra. Bargojoavku lea evttohan árbedieđu
oktan fáddán máŋgga
fáttá searvái
main sáhtášedje
ovttas bargat dutkama oktavuođas
(gč.
kap.
12.3.4).
Ealáhusovddideami ja árvobuvttadeami
iešguđetlágan
ortnegiin eanadoallošiehtadusas
addet doarjaga earret eará báikkálaš biebmokultuvrra ovddideapmái,
mii maiddái sáhttá sisttisdoallat álgoálbmotkultuvra.
Boazodoallošiehtadusas várrejuvvojit
jahkásaččat
ruđat DjO-doibmii, ja dás
lea sámi boazodoallodiehtu
strategalaš fáddá. Maŋimus
guokte jagi leat várren
0,5 milj. ruvnnu jahkái
duođaštit
ja ovddidit boazodoallonissoniid árbedieđu.
Ulbmil lea ovddidit dieđu
geavaheami fitnodatásaheapmái
ja oahpahussii.
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš (gč.
kap. 1.5.3) lea ovttasráđiid
Association of World Reindeer Herders vuolggahan ja álggahan prográmma «EALAT».
Dat galgá riikkaidgaskasaš polárajagi
prográmman geahčadit
mo dálkkádatrievdamat
váikkuhit boazoguohtu-miidda.
Prošeavtta dehálaš ulbmil
lea ovttaidahttit árbedieđuid
dieđalaš dieđuiguin (gč.
kap. 12.5.2.).
árbedieđu
lea vejolaš fállat máŋgga
oahpu/oahppofáttá oassin
ja máŋgga
mearrin, ovdamearkka dihtii:
Oahppofáddá mii
erenoamážit čalmmusta árbedieđu – nu
mo Sámi allaskuvllas – duodji,
sámi biebmoárbevierru, váikkuhusiskan álgoálbmotperspektiivvain
(Impact Assessment With Indigenous Perspectives), álgoálbmotfilosofiija,
juoigan ja muitaleapmi.
Oahppu mas sáhttet
leat fáttát mat
gusket sámi/máŋggakultuvrralaš diliide,
ja mas sáhttet leat dakkár
válljenvejolaš fáttát
mat erenoa-mážit čalmmustit
sámi diliid/máŋggakultuvrralaš dieđu, ovdamearkan árbedieđu
dakkár fágaid
oassin go sámegiela, oahpaheaddjioahpu
ja journalistaoahpu oassin.
Finnmárkku allaskuvllas
lea bachelor- ja masteroahppu mátkeealáhusas
ja hoteallafágain dakkár
válljenvejolaš fáttáiguin
go kulturárbeturismmain
dahje guossoheadddjiin ja gussiin.
Oahppit sáhttet
ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid
mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat
dahje árbedihtui erenoamážit
iežaset master- dahje bachelorbarggus.
Romssa universitehtas leat buot fakultehtain oahppofáttát
mat erenoamážit
leat sámi diliid birra ja máŋggakultuvrralaš diliid
birra, ja lea vejolaš váldit
dutkioahpu sámi/álgoálbmotgullevašvuođain.
Oahppit sáhttet válljet čuolbmačilgehusaid
mat čatnasit árbedihtui.
13.2 Kultturdovddahemiid ja vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleapmi
13.2.1 Sámi kulturdovddahemiid dahkkivuoigatvuođaid suodjaleapmi
Sámi kulturdovddaheamit
leat suodjaluvvon vuoigŋadaguslága
vuođul jus dat leat «vuoigŋadahkosat»,
dat mearkkaša jus dat leat
dahkkojuvvon iehčanas ávdnejeaddji
vuoigŋanávccaiguin. Vuoigŋadagusláhka
addá vuoigŋadahkkái
oktovuoigatvuođa máŋget
dahkosa, ja dan almmuhit (dainna loaiddastit, bidjat dan internehttii). Vuoigŋadaguslágas čuovvu maiddái
ahte go dagus geavahuvvo, de galgá vuoigŋadahkki
namma boahtit ovdan, ja ahte dahkosa galgá gieđahallat gudnejahttimiin.
Sámi dahkosiid ektui
fertejit vuoigatvuođat dulkojuvvot
sámi árbevirrui: Lága
mielde lea son guhte lea vuoigŋadahkki
maiddái dahkosa eaiggát.
Sámi riekteárbevieru
mielde lea son gean juiget luođis,
luođi «eaiggát»,
ja son dat ferte addit lobi dan geavahit eara láhkai
go dušše
juoigat dan. Dalle orru leamen lunddolaš dulkot
vuoigŋadaguslága nu
ahte dan gean luođis juiget,
dego livččii
ožžon
vuoigatvuođaid iežas
luohtái.
Lea sierra sámi vuoigatvuođalašorganisašuvdna, Sámikopiija,
mas lea kontuvra Kárášjogas.
13.2.2 Riikkaidgaskasaš bargu árbevirolaš kulturdovddahemiid
ja árbedieđu
suodjaleami birra WIPOs
árbediehtu ja kulturdovddaheamit
leat sámi kultuvrra ja identitehta
dehálaš oasit. árbevirolaš kulturdovddaheamit sáhttet
leat juoigan, muitalančehppodat
ja duodji. Muhtun árbevirolaš kulturdovddahemiid
suodjala vuoigŋadagusláhka
(mii gusto 70 jagi maŋŋágo
vuoigŋadahkki lea jápmán),
eará kulturdovddaheamit fas
leat suodjalusa haga, ja dat gullet sámi
kultuvrra oktasašárbái.
Gealddut ja riiddut sáhttet
bohciidit go iešguđetlágan
fámut háliidit
sámi kulturárbbi
osiid ja sámi árbedieđu
jorahit gávpin.
Jagi 2000 ásahii organisašuvdna WIPO
(World Intellectual Property Organization) lávdegotti
mii galggai čielggadit genehtalaš resurssaide, árbedihtui
ja folklorii (árbevirolaš kulturdovddahemiide) guoski
gažaldagaid (GRTKF). Lávdegotti ásahedje
dannego máŋga
riiddu čuožžiledje
geavahan- ja gávpevuoigatvuođaid
geažil genehtalaš resurssaide, árbedieđuide
ja folklorii/árbevirolaš kulturdovddahemiide.
Sihke Norga ja sámi organisašuvnnat (Sámiráđđi
ja Sámikopiija) oassálastet árjjalaččat lávdegotti
bargui. Lávdegotti barggus leat
leamaš viehka garra vuostálasvuođat
gaskal ovddádusriikkaid
ja industriijariikkaid, seammás
go álgoálbmotorganisašuvnnat
leat leamaš duhtameahttumat
ovdáneami njoahcivuođa
geažil. Norga lea geahččalan
doaibmat soabaheaddjin, ja lea earret eará lágidan
seminára válljejuvvon
oassálastiiguin jagi 2006
ja lea buktán konkrehta
kompromissaevttohusaid lávdegottis.
Ain lea eahpečielggas mii šaddá lávdegotti
barggu boađusin. Lea ráhkaduvvon
teakstaevttohus sihke árbedieđu
ja árbevirolaš kulturdovddahemiid/folklora
rievttálaš suodjaleapmái,
muhto miessemánus 2008 lea
ain sierramielalašvuohta
das galget go ollenge addit riikkaidgaskasaš geatnegahtti
njuolggadusaid dahje rávvemiid.
Dattetge lea bargu leamaš ávkkálaš váttisvuođaid kártema
ja čielggadeami oktavuođas.
Lávdegoddi váikkuha maiddái
eanet riikkaidgaskasaš diđolašvuhtii
ja diehtojuohkimii stáhtaid
ja regiuvnnaid sierranas čovdosiid
birra das mo galggašii suodjalit árbedieđu
ja kulturdovddahemiid.
13.2.3 UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleami birra ja UNESCO-konvenšuvdna šláddjiivuođa
ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás
Stuorradiggi mearridii juovlamánus
2006 ahte Norga galgá vuolláičállit
guokte UNESCO-konvenšuvnna –
Konvenšuvnna
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleami birra (Sd.prp. 73 (2005 – 2006))
ja
Konvenšuvnna šláddjiivuođa
ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás (Sd.prp.
nr. 76 (2005 – 2006)) mat leat dehálaččat árbedieđu
hárrái.
Guktot konvenšuvnnat doaibmagohte
Norggas cuoŋománu
17. beaivvi 2007.
Konvenšuvnnaid vuolláičállima
oktavuođas lea guktuid konvenšuvnnaid
dáfus leamaš erenoamáš dehálaš čalmmustit
Norgga álgoálbmogiid
ja nationála unnitloguid árvvoštaladettiin
ollašuhttá go
Norga konvenšuvnna gáibádusaid. Goappašiid
konvenšuvnnain válddahallojuvvojit álgoálbmogiid
kulturdilit nu ahte dat addá buori
vuođu ovddidit kulturpolitihkalaš doaibmabijuid
erenoamážit
sámi álbmoga dárbbuid
ektui.
Konvenšuvnnas
vuoiŋŋalaš kulturárbbihárrái
lei oktavuohta álgoálbmogiidda
ja nationála unnitloguide
guovddážis
máŋgga
gulaskuddancealkis. Earret eará čujuhuvvui
ahte lea stuorát dárbu
suodjalit sámiid
ja nationála unnitloguid
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
go earáid vuoiŋŋalaš kulturárbbi.
Mii guoská sámi
diliide, namahuvvojedje Sámi
arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát
sámi njálmmálaš árbeávdnasiid
vejolaš diehtočohkkejeaddjin
ja diehtovurkkodeaddjin. Daddjojuvvui dat ge ahte sámegiella galgá eambbo
geavahuvvošgoahtit dán
barggus. Dan lassin deattuhuvvui ahte eambbo galggašii
vuhtiiváldit iešguđetlágan
joavkkuid vuoigatvuođa hálddašit
iežaset kultuvrra. Buot
dát cealkámušat
váldojuvvojit mielde Kultur-
ja girkodepartemeantta viidáset
bargui go dat čuovvola vuoiŋŋalaš kulturárbbi
konvenšuvnna vuolláičállima.
Konvenšuvdna
kultuvrralaš šláddjiivuođa
birra čalmmustahttá garrasit
ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot
kultuvrraid ovttadássasašvuođa
dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus
atnima, ja dát guoská earret
eará álgoálbmogiid
kultuvrraide. Konvenšuvnna
vuolláičállimiin dovddastit
oasehasat árbedieđuid mávssolašvuođa vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš riggodatgáldun,
ja ahte dát diehtu váikkuha
positiivvalaččat
ceavzilis ovdáneapmái,
ja vel dasa ahte lea dárbu
d��n suodjalit ja ovddidit
soahppevaš vugiid mielde.
Konvenšuvdna čalmmusta
maiddái man dehálaš kultuvrraid
eallinvuoibmi lea buohkaide, ja álgoálbmogiidda
ge, nu go dat dovddahuvvo sin friddjavuođas ávdnet,
gaskkustit ja gilvit sin árbevirolaš kulturdovddahemiid
ja go dan besset dahkat de váikkuhit
iežaset ovdáneapmái
ge.
14.2 Kultturdovddahemiid ja vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleapmi
14.2.1 Sámi kulturdovddahemiid dahkkivuoigatvuođaid suodjaleapmi
Sámi kulturdovddaheamit
leat suodjaluvvon vuoigŋadaguslága
vuođul jus dat leat «vuoigŋadahkosat»,
dat mearkkaša jus dat leat
dahkkojuvvon iehčanas ávdnejeaddji
vuoigŋanávccaiguin. Vuoigŋadagusláhka
addá vuoigŋadahkkái
oktovuoigatvuođa máŋget
dahkosa, ja dan almmuhit (dainna loaiddastit, bidjat dan internehttii). Vuoigŋadaguslágas čuovvu maiddái
ahte go dagus geavahuvvo, de galgá vuoigŋadahkki
namma boahtit ovdan, ja ahte dahkosa galgá gieđahallat gudnejahttimiin.
Sámi dahkosiid ektui
fertejit vuoigatvuođat dulkojuvvot
sámi árbevirrui: Lága
mielde lea son guhte lea vuoigŋadahkki
maiddái dahkosa eaiggát.
Sámi riekteárbevieru
mielde lea son gean juiget luođis,
luođi «eaiggát»,
ja son dat ferte addit lobi dan geavahit eara láhkai
go dušše
juoigat dan. Dalle orru leamen lunddolaš dulkot
vuoigŋadaguslága nu
ahte dan gean luođis juiget,
dego livččii
ožžon
vuoigatvuođaid iežas
luohtái.
Lea sierra sámi vuoigatvuođalašorganisašuvdna, Sámikopiija,
mas lea kontuvra Kárášjogas.
14.2.2 Riikkaidgaskasaš bargu árbevirolaš kulturdovddahemiid
ja árbedieđu
suodjaleami birra WIPOs
árbediehtu ja kulturdovddaheamit
leat sámi kultuvrra ja identitehta
dehálaš oasit. árbevirolaš kulturdovddaheamit sáhttet
leat juoigan, muitalančehppodat
ja duodji. Muhtun árbevirolaš kulturdovddahemiid
suodjala vuoigŋadagusláhka
(mii gusto 70 jagi maŋŋágo
vuoigŋadahkki lea jápmán),
eará kulturdovddaheamit fas
leat suodjalusa haga, ja dat gullet sámi
kultuvrra oktasašárbái.
Gealddut ja riiddut sáhttet
bohciidit go iešguđetlágan
fámut háliidit
sámi kulturárbbi
osiid ja sámi árbedieđu
jorahit gávpin.
Jagi 2000 ásahii organisašuvdna WIPO
(World Intellectual Property Organization) lávdegotti
mii galggai čielggadit genehtalaš resurssaide, árbedihtui
ja folklorii (árbevirolaš kulturdovddahemiide) guoski
gažaldagaid (GRTKF). Lávdegotti ásahedje
dannego máŋga
riiddu čuožžiledje
geavahan- ja gávpevuoigatvuođaid
geažil genehtalaš resurssaide, árbedieđuide
ja folklorii/árbevirolaš kulturdovddahemiide.
Sihke Norga ja sámi organisašuvnnat (Sámiráđđi
ja Sámikopiija) oassálastet árjjalaččat lávdegotti
bargui. Lávdegotti barggus leat
leamaš viehka garra vuostálasvuođat
gaskal ovddádusriikkaid
ja industriijariikkaid, seammás
go álgoálbmotorganisašuvnnat
leat leamaš duhtameahttumat
ovdáneami njoahcivuođa
geažil. Norga lea geahččalan
doaibmat soabaheaddjin, ja lea earret eará lágidan
seminára válljejuvvon
oassálastiiguin jagi 2006
ja lea buktán konkrehta
kompromissaevttohusaid lávdegottis.
Ain lea eahpečielggas mii šaddá lávdegotti
barggu boađusin. Lea ráhkaduvvon
teakstaevttohus sihke árbedieđu
ja árbevirolaš kulturdovddahemiid/folklora
rievttálaš suodjaleapmái,
muhto miessemánus 2008 lea
ain sierramielalašvuohta
das galget go ollenge addit riikkaidgaskasaš geatnegahtti
njuolggadusaid dahje rávvemiid.
Dattetge lea bargu leamaš ávkkálaš váttisvuođaid kártema
ja čielggadeami oktavuođas.
Lávdegoddi váikkuha maiddái
eanet riikkaidgaskasaš diđolašvuhtii
ja diehtojuohkimii stáhtaid
ja regiuvnnaid sierranas čovdosiid
birra das mo galggašii suodjalit árbedieđu
ja kulturdovddahemiid.
14.2.3 UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleami birra ja UNESCO-konvenšuvdna šláddjiivuođa
ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás
Stuorradiggi mearridii juovlamánus
2006 ahte Norga galgá vuolláičállit
guokte UNESCO-konvenšuvnna –
Konvenšuvnna
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleami birra (Sd.prp. 73 (2005 – 2006))
ja
Konvenšuvnna šláddjiivuođa
ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás (Sd.prp.
nr. 76 (2005 – 2006)) mat leat dehálaččat árbedieđu
hárrái.
Guktot konvenšuvnnat doaibmagohte
Norggas cuoŋománu
17. beaivvi 2007.
Konvenšuvnnaid vuolláičállima
oktavuođas lea guktuid konvenšuvnnaid
dáfus leamaš erenoamáš dehálaš čalmmustit
Norgga álgoálbmogiid
ja nationála unnitloguid árvvoštaladettiin
ollašuhttá go
Norga konvenšuvnna gáibádusaid. Goappašiid
konvenšuvnnain válddahallojuvvojit álgoálbmogiid
kulturdilit nu ahte dat addá buori
vuođu ovddidit kulturpolitihkalaš doaibmabijuid
erenoamážit
sámi álbmoga dárbbuid
ektui.
Konvenšuvnnas
vuoiŋŋalaš kulturárbbihárrái
lei oktavuohta álgoálbmogiidda
ja nationála unnitloguide
guovddážis
máŋgga
gulaskuddancealkis. Earret eará čujuhuvvui
ahte lea stuorát dárbu
suodjalit sámiid
ja nationála unnitloguid
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
go earáid vuoiŋŋalaš kulturárbbi.
Mii guoská sámi
diliide, namahuvvojedje Sámi
arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát
sámi njálmmálaš árbeávdnasiid
vejolaš diehtočohkkejeaddjin
ja diehtovurkkodeaddjin. Daddjojuvvui dat ge ahte sámegiella galgá eambbo
geavahuvvošgoahtit dán
barggus. Dan lassin deattuhuvvui ahte eambbo galggašii
vuhtiiváldit iešguđetlágan
joavkkuid vuoigatvuođa hálddašit
iežaset kultuvrra. Buot
dát cealkámušat
váldojuvvojit mielde Kultur-
ja girkodepartemeantta viidáset
bargui go dat čuovvola vuoiŋŋalaš kulturárbbi
konvenšuvnna vuolláičállima.
Konvenšuvdna
kultuvrralaš šláddjiivuođa
birra čalmmustahttá garrasit
ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot
kultuvrraid ovttadássasašvuođa
dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus
atnima, ja dát guoská earret
eará álgoálbmogiid
kultuvrraide. Konvenšuvnna
vuolláičállimiin dovddastit
oasehasat árbedieđuid mávssolašvuođa vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš riggodatgáldun,
ja ahte dát diehtu váikkuha
positiivvalaččat
ceavzilis ovdáneapmái,
ja vel dasa ahte lea dárbu
dán suodjalit ja ovddidit
soahppevaš vugiid mielde.
Konvenšuvdna čalmmusta
maiddái man dehálaš kultuvrraid
eallinvuoibmi lea buohkaide, ja álgoálbmogiidda
ge, nu go dat dovddahuvvo sin friddjavuođas ávdnet,
gaskkustit ja gilvit sin árbevirolaš kulturdovddahemiid
ja go dan besset dahkat de váikkuhit
iežaset ovdáneapmái
ge.
14.3 Hástalusat sámi árbedihtui
guoski barggus
árbediehtu čájeha
ovdamearkkaid sámi kollektiiva
dieđus ja muittus. Bargu CBDa čohkkenraporttaid
ráiddus árbedieđu
birra – «Composite Report», ONa Bistevaš forum
ja Sámediggi aiddostahttet
ahte dát diehtu lea maŋás mannamin
nu ahte lea hoahppu dan duođaštit,
ceavzzihit ja geavahit. Earret eará rievdan
birasdilit ja eallinvierut váikkuhit
dasa ahte dieđut jávket. Dát
lea maiddái dakkár
diehtu mii dáidá leat
mávssolaš daid dálkkádatnuppástusaid
ektui, maid mii dál dárkot.
Leat máŋga čoavddekeahtes hástalusa
ja gažaldaga mat čatnasit sámi árbedihtui.
Ja de leat máŋga
riikkaidgaskasaš bargoneavvu
maid ferte árvvoštallat
geavahišgoahtit go árbedieđuid
geavatlaš bargu galgá čađahuvvot. Ráđđehus
háliida ahte dáid hástalusaid
galget Sámediggi, áššáigullevaš departemeanttat
ja guovdilis fágaeiseválddit digaštallat.
Dárbu lea árvvoštallat
earret eará árbedieđuid
registrerenvuogi ja -vuogádaga,
vurkkodeami ja geavaheami, daid duođaštandoaibmabijuid
strategiijaid maid báikkálaš ásahusat čađahit, eaiggátdilálašvuođaid
prisihpaid čielggadeami,
geavaheami ja vuoigatvuođaid
mat čatnasit sámi árbedihtui
jna. Ferte maiddái árvvoštallat galgá go
gulaskuddat eará riikkaiguin makkár
vásáhusat
sis leat árbedieđuid
barggus, ja galgá go geavahit eará vejolašvuođaid
mat leat riikkarastásaš ovttasbarggus.
Dákkár
hástalusaid dusten gáibida
barggu maid ferte konkretiseret máŋga
jagi, ja dat gáibida ásahusaid
ja organisašuvnnaid gaskasaš ovttasbarggu
báikkálaččat,
guvllolaččat,
riikkalaččat
ja riikkaidgaskasaččat.
13.3 Hástalusat sámi árbedihtui
guoski barggus
árbediehtu čájeha
ovdamearkkaid sámi kollektiiva
dieđus ja muittus. Bargu CBDa čohkkenraporttaid
ráiddus árbedieđu
birra – «Composite Report», ONa Bistevaš forum
ja Sámediggi aiddostahttet
ahte dát diehtu lea maŋás mannamin
nu ahte lea hoahppu dan duođaštit,
ceavzzihit ja geavahit. Earret eará rievdan
birasdilit ja eallinvierut váikkuhit
dasa ahte dieđut jávket. Dát
lea maiddái dakkár
diehtu mii dáidá leat
mávssolaš daid dálkkádatnuppástusaid
ektui, maid mii dál dárkot.
Leat máŋga čoavddekeahtes hástalusa
ja gažaldaga mat čatnasit sámi árbedihtui.
Ja de leat máŋga
riikkaidgaskasaš bargoneavvu
maid ferte árvvoštallat
geavahišgoahtit go árbedieđuid
geavatlaš bargu galgá čađahuvvot. Ráđđehus
háliida ahte dáid hástalusaid
galget Sámediggi, áššáigullevaš departemeanttat
ja guovdilis fágaeiseválddit digaštallat.
Dárbu lea árvvoštallat
earret eará árbedieđuid
registrerenvuogi ja -vuogádaga,
vurkkodeami ja geavaheami, daid duođaštandoaibmabijuid
strategiijaid maid báikkálaš ásahusat čađahit, eaiggátdilálašvuođaid
prisihpaid čielggadeami,
geavaheami ja vuoigatvuođaid
mat čatnasit sámi árbedihtui
jna. Ferte maiddái árvvoštallat galgá go
gulaskuddat eará riikkaiguin makkár
vásáhusat
sis leat árbedieđuid
barggus, ja galgá go geavahit eará vejolašvuođaid
mat leat riikkarastásaš ovttasbarggus.
Dákkár
hástalusaid dusten gáibida
barggu maid ferte konkretiseret máŋga
jagi, ja dat gáibida ásahusaid
ja organisašuvnnaid gaskasaš ovttasbarggu
báikkálaččat,
guvllolaččat,
riikkalaččat
ja riikkaidgaskasaččat.
13.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Go Norga vuolláičállá riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid,
de mearkkaša dat ahte Norga
geatnegahttá iežas
riikkalaččat
ja riikkaidgaskasaččat
ollašuhttit konvenšuvnnaid
ulbmiliid. Erenoamážit konvenšuvdna
biologalaš šláddjiivuođa
birra ja UNESCO konvenšuvdna
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
birra cealká juoidá Norgga geatnegasvuođaid
birra árbedieđuid hárrái.
Oktavuođalaččat sáhttet
dákkár
konvenšuvnnat leat árbediehtobarggu
ollislaš vuođđun,
ja dagahit referánsačuoggáid
viidáset politihkkaovddideapmái.
Dan lassin addet konvenšuvnnat
vuolggasaji vejolaš riikkaidgaskasaš ovttasbargui.
árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu
lea dehálaš sihkkarastin
dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas.
Dat optimaliserešii ge resursageavaheami
metodalaš ja geavatlaš árbediehtobarggu
ektui. Dán ferte árvvoštallat
dan kultuvrralaš ovttasbarggu
ektui mii muđui lea Davviriikkain
ja ovttasráđiid
Ruoššain,
nannen dihtii sámi giela,
kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima.
Biologalaš šláddjiivuođa konvenšuvnna
oktavuođas digaštallojuvvo árbedieđuid
registarastin oktan doaibmabidjun máŋgga
doaibmabiju gaskkas árbedieđuid
seailluheamis. Dárbu lea čielggadit
gažaldagaid mat gusket sámi árbedieđuid
registarii Norggas ovttasbargun gaskal Sámedikki, áššáigullevaš departemeanttaid
ja ásahusaid. Gažaldat
lea mo registarastin sáhttá váikkuhit árbedieđuid čalmmusteapmái, legitimeremii
ja viidáset ovddideapmái,
ja nu nannet sámi báikegottiid. Čielggadeapmi
berre leat dan mearrideami vuođđun
galgá go dakkár
registtar ásahuvvot Norgii.
Ráđđehus
háliida čađahit
bajumus prinsihppan dan ahte árbedieđut
mat čohkkejuvvojit báikkálaččat,
galget leat báikkálaš servodahkii ávkin,
ja dan láhkai leat dehálaš fáktorin báikkálaš doaimmaid
ja ovddideami ektui. Čohkkejuvvon
dieđut ovdamearkka dihtii
registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit
mat leat addán dáid
dieđuid, galget álkit
beassat geavahit registariid sisdoalu. Nu lea ge ulbmil nannet báikkálaš doaimmaid
mat čatnasit sámi árbedieđuid áimmahuššamii.
Dákkár bargu
sáhttá maiddái
leat dehálaš lotnolasealáhusaid plánejuvvon árvoháhkanprográmmii
mii álggahuvvo 2008 rájes
(gč. kap. 20.5.5). Ráđđehus
oaivvilda ahte sámi báikegottit
dakkár guvllolaš ja báikkálaš sámi ásahusaid bokte
go giella- ja kulturguovddážiid, dávvirvuorkkáid
jed.bokte berrejit oažžut
dehálaš oassálastirolla árbedieđuid
kárten-, geavahan- ja vurkkodanprosessii.
Ráđđehus háliida
ovttasráđiid
Sámedikkiin, áššáiguoskevaš departemeanttaiguin
ja ásahusaiguin
álggahit
barggu mas geahčadit daid riikkaidgaskasaš iešguđetlágan
bargoneavvuid oktavuođa
main lea váikkuhus go Norggas
galgat čađahit
geavatlaš barggu árbedieđuiguin
gávdnat vejolašvuođaid
ovttas bargat árbedieđuiguin
davviriikkalaš dásis
čielggadit gažaldagaid
mat čatnasit sámi árbedieđuid
registarii Norggas nu ahte vuoigatvuođalaš, metodalaš ja
etihkalaš gažaldagat árbedieđuid čohkkema, vurkkodeami
ja geavaheami oktavuođas sáhttet čielggaduvvot
Ráđđehus
lea jagi 2008 várren 1,3
milj. ruvnnu Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušehttii
dakkár doaimmaide mat galggašedje
nannet sámi árbedieđuid čohkken-,
vuogádahttin- ja geavahanbarggu.
Ráđđehus áigu čavgadit
bargat ovttasráđiid
Sámedikkiin dáid ruđaid
geavaheami oktavuođas. Sámediggi
lea maiddái várren ruđaid
sullasaš ulbmiliidda iežas
jagi 2008 bušeahtaide. Ráđđehus háliida
ovttasráđiid
Sámedikkiin ja sámi
organisašuvnnaiguin čađahit:
konferánssa
mii čuvge gažaldagaid árbedieđuid čohkkema viidáset
barggu ektui
bođu ovddasmanni
prošeavttaid mat addet vásáhusaid
bargat árbedieđuiguin
sámiid ássanguovllu iešguđet
osiin
ovdaprošeavtta mii
addá čohkkejuvvon
dieđuid visogova, dálá ja plánejuvvon
doaimmaid visogova, ja mii čilge
daid dárbbuid mat leat sámi árbedieđuid
ektui.
Boksa 14.2 Luossanamahusat Deanuleagis
Deanuleagi luossanamahusat čájehit árbedieđuid
luosa ahkejuoguid ja johtalemiid birra:
Diddi: Unna luosaš, 2,5
kilo rádjai, goargŋu Detnui
mihcamáráiggi
Linddor: Unna luosaš,
stuorát go diddi
Luosjuolgi: Sullii 3 – 5 kilosaš luossa
Luossa: Luossa, áinnas
go lea ollesšattot
Duovvi: Njiŋŋálas
luossa, meađđinluossa
Goadjin: Stuorra varris luossa
Čuonžá:
Buoiddes luossa mas ii leat meađđin
ii ge guoksa, goargŋu johkii čakčat
Vuorru: Luossa mii lea orron jogas dálvvi
Šoaran: /vuorru:
Luossa mii manná merrii
giđđat
ja boahtá fas johkii čakčat
Guvžá:
Mearradápmot
Gudjor: Mearradápmot
mii lea orron jogas dálvvi
Valas: Mearrarávdu
Gáldu: Den elvesamiske kulturen/Čáhcegáttesámiid
kultuvra; Varanger Samiske Museums skrifter/Čálliidlágádus
2007
14.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Go Norga vuolláičállá riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid,
de mearkkaša dat ahte Norga
geatnegahttá iežas
riikkalaččat
ja riikkaidgaskasaččat
ollašuhttit konvenšuvnnaid
ulbmiliid. Erenoamážit konvenšuvdna
biologalaš šláddjiivuođa
birra ja UNESCO konvenšuvdna
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
birra cealká juoidá Norgga geatnegasvuođaid
birra árbedieđuid hárrái.
Oktavuođalaččat sáhttet
dákkár
konvenšuvnnat leat árbediehtobarggu
ollislaš vuođđun,
ja dagahit referánsačuoggáid
viidáset politihkkaovddideapmái.
Dan lassin addet konvenšuvnnat
vuolggasaji vejolaš riikkaidgaskasaš ovttasbargui.
árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu
lea dehálaš sihkkarastin
dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas.
Dat optimaliserešii ge resursageavaheami
metodalaš ja geavatlaš árbediehtobarggu
ektui. Dán ferte árvvoštallat
dan kultuvrralaš ovttasbarggu
ektui mii muđui lea Davviriikkain
ja ovttasráđiid
Ruoššain,
nannen dihtii sámi giela,
kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima.
Biologalaš šláddjiivuođa konvenšuvnna
oktavuođas digaštallojuvvo árbedieđuid
registarastin oktan doaibmabidjun máŋgga
doaibmabiju gaskkas árbedieđuid
seailluheamis. Dárbu lea čielggadit
gažaldagaid mat gusket sámi árbedieđuid
registarii Norggas ovttasbargun gaskal Sámedikki, áššáigullevaš departemeanttaid
ja ásahusaid. Gažaldat
lea mo registarastin sáhttá váikkuhit árbedieđuid čalmmusteapmái, legitimeremii
ja viidáset ovddideapmái,
ja nu nannet sámi báikegottiid. Čielggadeapmi
berre leat dan mearrideami vuođđun
galgá go dakkár
registtar ásahuvvot Norgii.
Ráđđehus
háliida čađahit
bajumus prinsihppan dan ahte árbedieđut
mat čohkkejuvvojit báikkálaččat,
galget leat báikkálaš servodahkii ávkin,
ja dan láhkai leat dehálaš fáktorin báikkálaš doaimmaid
ja ovddideami ektui. Čohkkejuvvon
dieđut ovdamearkka dihtii
registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit
mat leat addán dáid
dieđuid, galget álkit
beassat geavahit registariid sisdoalu. Nu lea ge ulbmil nannet báikkálaš doaimmaid
mat čatnasit sámi árbedieđuid áimmahuššamii.
Dákkár bargu
sáhttá maiddái
leat dehálaš lotnolasealáhusaid plánejuvvon árvoháhkanprográmmii
mii álggahuvvo 2008 rájes
(gč. kap. 20.5.5). Ráđđehus
oaivvilda ahte sámi báikegottit
dakkár guvllolaš ja báikkálaš sámi ásahusaid bokte
go giella- ja kulturguovddážiid, dávvirvuorkkáid
jed.bokte berrejit oažžut
dehálaš oassálastirolla árbedieđuid
kárten-, geavahan- ja vurkkodanprosessii.
Ráđđehus háliida
ovttasráđiid
Sámedikkiin, áššáiguoskevaš departemeanttaiguin
ja ásahusaiguin
álggahit
barggu mas geahčadit daid riikkaidgaskasaš iešguđetlágan
bargoneavvuid oktavuođa
main lea váikkuhus go Norggas
galgat čađahit
geavatlaš barggu árbedieđuiguin
gávdnat vejolašvuođaid
ovttas bargat árbedieđuiguin
davviriikkalaš dásis
čielggadit gažaldagaid
mat čatnasit sámi árbedieđuid
registarii Norggas nu ahte vuoigatvuođalaš, metodalaš ja
etihkalaš gažaldagat árbedieđuid čohkkema, vurkkodeami
ja geavaheami oktavuođas sáhttet čielggaduvvot
Ráđđehus
lea jagi 2008 várren 1,3
milj. ruvnnu Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušehttii
dakkár doaimmaide mat galggašedje
nannet sámi árbedieđuid čohkken-,
vuogádahttin- ja geavahanbarggu.
Ráđđehus áigu čavgadit
bargat ovttasráđiid
Sámedikkiin dáid ruđaid
geavaheami oktavuođas. Sámediggi
lea maiddái várren ruđaid
sullasaš ulbmiliidda iežas
jagi 2008 bušeahtaide. Ráđđehus háliida
ovttasráđiid
Sámedikkiin ja sámi
organisašuvnnaiguin čađahit:
konferánssa
mii čuvge gažaldagaid árbedieđuid čohkkema viidáset
barggu ektui
bođu ovddasmanni
prošeavttaid mat addet vásáhusaid
bargat árbedieđuiguin
sámiid ássanguovllu iešguđet
osiin
ovdaprošeavtta mii
addá čohkkejuvvon
dieđuid visogova, dálá ja plánejuvvon
doaimmaid visogova, ja mii čilge
daid dárbbuid mat leat sámi árbedieđuid
ektui.
Boksa 14.2 Luossanamahusat Deanuleagis
Deanuleagi luossanamahusat čájehit árbedieđuid
luosa ahkejuoguid ja johtalemiid birra:
Diddi: Unna luosaš, 2,5
kilo rádjai, goargŋu Detnui
mihcamáráiggi
Linddor: Unna luosaš,
stuorát go diddi
Luosjuolgi: Sullii 3 – 5 kilosaš luossa
Luossa: Luossa, áinnas
go lea ollesšattot
Duovvi: Njiŋŋálas
luossa, meađđinluossa
Goadjin: Stuorra varris luossa
Čuonžá:
Buoiddes luossa mas ii leat meađđin
ii ge guoksa, goargŋu johkii čakčat
Vuorru: Luossa mii lea orron jogas dálvvi
Šoaran: /vuorru:
Luossa mii manná merrii
giđđat
ja boahtá fas johkii čakčat
Guvžá:
Mearradápmot
Gudjor: Mearradápmot
mii lea orron jogas dálvvi
Valas: Mearrarávdu
Gáldu: Den elvesamiske kulturen/Čáhcegáttesámiid
kultuvra; Varanger Samiske Museums skrifter/Čálliidlágádus
2007