2.1 Ráđđehusa sámepolitihka
prinsihpat ja árvovuođđu
Ráđđehusa
sámepolitihka prinsihpat
leat vuođđuduvvon ráđđehusa
bajimus árvvuide – rievttalašvuohta
ja searvevuohta, ealli álbmotstivra,
ceavzilis ovdáneapmi, sosiála
ja servodatkritihkalaš beroštupmi,
maid vuođus leat min kulturárbi
ja humanisttalaš árvvut
ja jurdagat.
Soria Moria-julggaštus
lea daiguin geatnegasvuođaiguin
mat leat riikkaidgaskasaš šiehtadusain,
nationála lágain
ja aktiiva ovttasbarggus Sámedikkiin ráđđehusa
vuođđu
go áigu seailluhit ja ovddidit
sámi kultuvrra Norggas.
Ráđđehus áigu jođihit
sámepolitihka mii lea vuođđuduvvon
rievttalašvuhtii ja sámiid
ja riikka eará olbmuid buriid gaskavuođaide.
Sámepolitihka vuođđu
lea dat go Norgga stáhta
lea álgoálggus
juo vuođđuduvvon guovtti álbmoga
eatnamiidda, namalassii sámiid
ja dáč-čaid,
ja dasa ahte goappašiin álbmogiin
leat ovttalágan vuoigatvuođat
ja vejolašvuođat ovddidit
kultuvrraset ja gielaset. Eatnašat máilmmi
sámiin orrot Norggas, ja
dat erenoamážit
geatnegahttá Norgga stáhta
viiddis mearkkašumis ovddidit sámi
kultuvrra. .
Ráđđehusa
barggu vuođus lea dat jurdda
ahte buot olbmot leat riegádan friddja, áidnolaš ja,
rihkokeahtes olmmožin. Mii áigut
iežamet politihkain duddjot
friddjavuođa juohke olbmui. Olbmo
nana searvevuohta nuppiiguin lea buoremus vuođđogeađgi
masa son sáhttá hukset
iežas individuála eallinprošeavttaid.
Dan friddjavuhtii gullá datge,
ahte son beassá válljet
sápmin eallit nuppiid sámiid
searvvisge.
Ráđđehus
danne áigu jođihit
dakkár politihka mii sáhttá nu
bálvalit sámi álbmoga,
ahte sámi gielas, kulturvrras
ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas.
Dan seammás ráđđehus áigu
jođihit aktiiva sámepoltihka
ovttasráđiid eará riikkaiguin
main sápmelaččat
orrot, ja ainge áigu leat
mielde ovddideamen riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu
maid ON ja eará riikkaidgaskasaš ásahusat
jođihit. Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna joatkinbargu
lea deaŧalaš oassi
das, ja dat sáhttá konkrehtet
sámiid iešmearridanvuoigatvuođa
sisdoalu.
Ráđđehussii
lea Sámediggi, mii lea sámiid
ovddasteaddji álbmotválljen
orgána, sámepolitihka
deaŧaleamos eaktudeaddji..
Sámedikkis ferte leat duohta
dadjamuš buot surggiin mat
leat dea-ŧalaččat
sámi servodahkii, iige sámepolitihka
leat vejolaš sirret servodagas
muđui. Danne fertejit Norgga almmolaš eiseválddiid
buot hálddašandásit
aktiivvalaččat
váldit badjelasaset ovddasvástádusa
das, mo sii hábmejit ja čađahit
sámepolitihka váldesurggiineaset..
Ráđđehusa ulbmil
lea ahte sámi iešvuohta
galgá beassat bures ovdánit
searválagain dainna servodagain
mii muđui lea, muhto nu ahte
sámiid sajádat
ja vuoigatvuođat Norgga álgoálbmogin
vuhtiiváldojuvvojit.
Go lea čielga eanetlohkodemokratiija,
de das sáhttá leat
váttis bures fuolahit sámi
beroštumiid, kultuvrra ja
vieruid. Danne dárbbašuvvojit
mekanismmat mat sihkkarastet ahte sámiid
oainnut ja árvvoštallamat šaddet
dan vuođu oassin mas almmolaš mearridanproseassat
dáhpáhuvvet. álgoálbmogin
sámiin lea ILO-konvenšuvnna
nr. 169 vuođul vuoigatvuohta ráđđádallat
dakkár áššiin
mat sáhttet njuolga váikkuhit
sidjiide. Dakkár ráđđádallamiid
galget ráđđádallit
konvenšuvnna mielde dahkat
buriin
dáhtuin
ja dakkár vugiiguin mat
sohpet dillái, ja dainna
ulbmiliin ahte šattašuu
ovttamielalašvuohta dahje
doarjja árvaluvvon doaibmabijuide. Dát
lea Sámedikki ja stáhta eiseválddiid
gaskasaš ráđđádallamiid čađahanvugiid
vuođđun.
Kultuvrralaš kontinuitehta vejolašvuođat,
dat ahte sámi kultuvra galgá viidáseappot
dolvojuvvot ja ovddiduvvot buolvvas nubbái,
lea mihá buoret dál
go dušše
moaddelot jagi dás ovdal.
Dat lea aktiiva almmolaš politihka boađus,
mii doarju sámiid dáhtu ovddidit
kultuvrraset. Muhtin surggiin, erenoamážit
sámegiela hálddašanguovllus,
lea dál šaddamin
ođđa
sámebuolva mas lunddolaččat
lea gielalaš ja kultuvrralaš vuođđu
mii ferte jus galgá sáhttit
eallit ollislaš eallima mas
lea oadjebasvuohta sihke sámi
identitehta, giela ja kultuvrra hárrái.
Sii eai leat šaddan vásihit
dan dáruiduhttinpolitihka
maid sin váhnemat ja sin
váhnenbuolva šattai
vásihit.
Dan
seammás de leat iešguđetlágan
dilit sámi guovllus. Ain
lea nu ahte ollu sámit geat
orrot árbevirolaš sámi
guovlluin, eai beasa vásihit
buorrin dan vuoigatvuođa-
ja politihkkaovdáneami mii
lea leamaš ávkin
Norgga sámiide. Guovddušteami
ja gávpoguvvama dihte leat
maid ollu sámit fárren
gávpogiidda ja guovlluid
guovddážiidda. Sámi álbmot
lea hui girjái. Dat girjáivuohta
boahtá ovdan máŋgga
sámegielas/váldosuopmanis,
kultuvrralaš dovddahemiin
ja ássamiin ja ealáhusheivehemiin.
Dan girjáivuođas
lea deaŧalaš váldit
vára. Dat lea Norgga sámepolitihka
guovdils hástalusat.
Sámegielas lea ain uhkiduvvon sajádat.
Sámi giellaguoddiid geahppáneapmi
lea stuorát go lassáneapmi.
Nu lea dilli erenoamážit
dain guovlluin mat leat olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu,
ja doppe orrot eatnašat
Norgga sápmelaččain.
Guhkit áigái dat
ii leat kultuvrralaččat
ceavzilis dilli, ja dat lea okta dain stuorámus áitagiin
min oktasaš kulturárbái.
Nuortalašgiella ii leat šat
ealli juohkebeaivválaš giella
Norggas. Oarjelsámegiella
ja julevsámegiella leat seamma áitojuvvon
dilis. Maiddái davvisámegiellage
lea uhkiduvvon riddo- ja vuotnaguovlluin. Ovdamearkka dihte leat jahkásaččat
dušše
sullii 500 oahppi geat oahpahallet sámegiela
joatkkaskuvladásis, ja sis
lea dušše moaddásis
sámegiella vuosttašgiellan.
Ealli sámegiella lea
guovdilis oassi sámi kultuvrras.
Jus eai leat doarvái sámi
giellaguoddit ja giellabargit, de lea váttis
govahallat ođđaáigásaš sámi
servodaga. Ii dalle leat vejolaš addit sámegiela
oahpahusa mánáidgárddiin, vuođđooahpahusas,
joatkkaoahpahusas ii ge alit oahpahusas. Dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusat eai
dáidde nagodit addit doarvái
buori fálaldaga sámegielalaš geavaheddjiide.
Sámegielalaš geavaheaddjit
eai dáidde beassat vásihit buriid
almmolaš bálvalusaid sámegillii.
Ii ge almmolaš sámi ságastallan
leat vejolaš jus eai leat
journalisttat geat máhttet
sámegiela bures. Danne áigu
ráđđehus láhčit
dili áŋgiruššamii
sámegielain. Mii áigut
buoridit sámegiel oahpahusvejolašvuođa
buotahkásaš olbmuide.
Sámepolitihkalaš hástalusat
gielas ja kultuvrras fertejit čovdojuvvot
nu, ahte dat nannejit almmolaš ovddasvástádusa
ja rolla sámi geavaheddjiid
ektui, guovdilis čálgobargguin,
omd. dearvvašvuođas,
fuolahusas ja oahpahusas. Dainna vugiin sáhttá čálgostáhta
addit dakkár fálaldagaid
mat váldet vuhtii sámi giella-
ja kulturduogážage.
Dat eaktuda aktiiva politihka vai šattašedje sámegielalaš ja
sámekultuvrralaš perspektiivvat
almmolaš bálvalusaide
ja fálaldagaide.
Ráđđehus áigu
jođihit dakkár
politihka mii geahpeda erohusaid servodagas. Mii áigut
jávkadit geafivuođa
go nannet almmolaš sihkarvuođafierpmadagaid
ja addit bargguhemiide vejolašvuođa
máhccat aktiiva bargui fas.
Dat lea deaŧalaš sámii-de ja
sámi guovlluidge. Ain odnege
váilu máhttu
daid erohusaid birra mat sáhttet leat
sámiin ee. eallindili dáfus..
Danne lea deaŧalaš bargat
sámegiela vástesaš statistihkain.
Dárbu lea čalmmustit sámeáššiid gelbbolašvuođa
ovddideami čálgostáhta ásahusain,
ee. Bargo- ja čálgoetáhtas.
Dárbu lea čađahit
oktilaččat
buori ja kritihkalaš dutkama
mii guoská sámi servodatdiliide.
Dutkan ferte háhkat vuođđodieđuid
maid vuođul lea vejolaš ovddidit
sámi servodaga ja hábmet
dan sámepolitihka maid eiseválddit
ain goasge čađahit. Sámit
galget ieža oassálastit dakkár
dutkamii.
Ráđđehus áigu vuostálastit
juohkelágan vealaheami, duolbmama,
toleránssa váilli
ja rasismma. Mii áigut jođihit
dakkár politihka mii ovddida
nissonolbmuid ja dievdduid ovttadássásašvuođa.
Persovnnalaš friddjavuođa
buoremus vuođđu
lea dat, go olmmoš atná nuppi árvvus
, ja go lea toleránsa ja girjáivuohta,
ja rabasvuohta ja árvvasvuohta.
Ii ovttainge giige galgga meannudit eará ládje
go nuppiiguin sohkabeali geažil, sosiála
duogáža
geažil, oskku gežil,
dihto čerdii gullevašvuođa
geažil, liikeivnni geažil,
doaibmandási dahje seksuála soju
geažil. Buohkain galget
leat ovttalágan vejolašvuođat ovdánit
ja atnit iežaset návccaid, maiddái
siige geat dárbbašit
lasseveahki servodagas, vai sis leat seamma vejolašvuođat
go earáin. Dat lea maid
ráđđehusa
sámepolitihka vuođđu.
Dalle lea maid dárbu erenoamáš doaibmabijuide muhtin
surggiin, vai lea duohta oktadássásaš-vuohta.
Ráđđehus áigu
jođihit dakkár
politihka mii lea mielde duddjomin deaivvadanbáikkiid
olbmuide. Mii áigut loktet árvvu
dáidaga, kultuvrra ja faláštallama
rollas. Vuolggaheaddji kulturpolitihkka galgá nannet
kultuvrra mearkkašumi ja
leahkima olles servodagas. Buohkain galget leat olámuttus
kulturvásáhusat
beroškeahttá das, gos
dal de orožit, ja beroškeahttá sin sosiála
gulavašvuođas. Ráđđehussii
lea deaŧalaš ahte
Sámediggi stivre ja ahte
das lea ovddasvástádus
sámi kulturpoltihkas. Seammás
lea deaŧalaš ahte
kultureallin muđui lea mielde
ovddideamen sámi kultuvrra
ja riikka eará kultuvrraid deaivvadeami.
Girjáivuođajahki
lea dan oktavuođas deaŧalaš. Ráđđehus áigu ásahit lagaš ovttasdoaibmama
eaktodáhtolaš ja
idealla organisašuvnnaiguin.
Maiddái sámi
oktavuođas lea siviila servodat
mas leat eaktodáhtolašdoaimmat
mearrideaddjin sámepolitihka
ovdáneamis. Eaktodáhtolaš barggu
bokte barggahuvvojit olbmot dakkár
bargguiguin mat leat deaŧalaččat
ja mat leat ávkin servodahkii.
Sámi birrasiidda maid lea deaŧalaš ahte
lea nana organisašuvnaeallin
mii sáhttá čatnat
oktii olbmuid ja mii lea fárus
seailluheamen oktasaš árvvuid
ja kultuvrralaš identitehta.
Ráđđehus áigu
jođihit ođđaáigásaš ja
ovddosguvlui manni politihka duddjon dihte árvvuid.
Mii áigut geavahit olles
riikka ja dan luondduriggodagaid. Mii áigut
hukset buriid gulahallanvugiid vai beassat atnit miehtá riikka
daid árvoháhkama
vejolašvuođaid mat
gávdnojit. Sámi
guovlluin leat erenoamáš hástalusat
maid lea dárbu váldit
vuhtii. Sámit leat nu movt
eará eanan- ja čáhcegeavaheaddjit,
háhkan individuála
ja kollektiiva geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid mat
leat boahtán geavaheamis áiggiid čađa.
Dasa lassin leat sámiin
kollektiiva vuoigatvuođat álgoálbmogin,
ja daid sáhttet geavahit
luondduriggodagaid ávkkástallamis.
Ealáhusat ja barggaheapmi
leat vuođđun
sámi guovlluid ássamii.
Vuođđoealáhusat nu
movt boazodoallu, eanandoallu ja guolásteapmi
leat guovddáš oasit
sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus.
Lotnolasealáhusat, go olbmot
doaimmahit oktanaga árbevirolaš sámi
ealáhusaid, nugo eanandoa-lu,
duoji, guolásteami, boazodoalu
ja meahcástan-ealáhusaid,
vai seailluhit ja buvttadit sámi
kultuvrra. Dan seammás leat
sámit hui stuorra oassi muđui
eará ealáhusain
ja bargoeallimis. Sámi guovlluid ássama vuođđun
leat aktiiva ealáhus- ja
barggahanpolitihkka ovttas áŋgirušši
guovllupolitihkain. Ráđđehus
háliida ahte Sámedikkis
lea duohta váikkuheapmi eanandoallo-,
boazodoallo- ja guolástanpolitihka
hábmemii, ja mearrideaddji
resurssaid hálddašeapmái
sámi servodahkii ávkin.
Danne áigu ráđđehus
ee. nannet Sámedikki rolla
arealplánema oktavuođas
iežas árvaluvvon
ođđa
plánaosiin plána-
ja huksenláhkii. Sámedikki aktiiva
mieldemearridemiin ráđđehus
dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide sihkkarastin
dihte oadjebas ássama, barggaheami,
ealáhusovddideami, árvoháhkama
ja čálggu.
Ráđđehus
lea jagi 2008 álggahan árvoháhkanprográmma
sámi guovlluid lotnolasealáhusaide.
Sámediggi hálddaša
dan prográmma ja das leat mielde
mátkeealáhussii
gullevaš doaibmabijut. Sámi
kultuvrii vuođđuduvvon
mátkeealáhus lea
dakkár ealáhus
mii lea stuorrumin. Ráđđehus áigu
láhčit dili
buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin
ja nannen dihte sámi guovlluid ealáhusaid.
Sámi mátkeealáhusaid
ovddideamis fertejit sámi árvvut
adnojuvvot gutnis.
Dálkkádatrievdamat
dagahit stuorra hástalusaid álgoálbmotkultuvrraide, ealáhusheivehemiide
ja servodatovdáneapmái.
Sámi kultuvra lea ain nannosit čadnojuvvon vuođđoealáhusaide
ja das lea lagašvuohta lundui.
Ráđđehus áigu
iežas biraspolitihka hukset
dan vuođđojurdagii
mii lea ceavzilis ovdáneamis,
gearggusvuođaprinsihpas, ja
dasa ahte lea solidaritehta iežamet maŋisbohttiiiguin.
Mii áigut jođihit dakkár
politihka mii hálddaša
riggodagaid buoret vugiin, mii fuolaha biologalaš šláddjiivuođa
ja unnida nuoskkidemiid vai hehttešeimmet
dálkkádatrievdamiid
mat bohtet olbmo daguid geažil.
Mii dárbbašit
geatnegahtti riikkaidgaskasaš ovttasbarggu čoavdin várás
máilmmeviidosaš birashástalusaid. álgoálbmogiid árbevirolaš máhttu
veadjá leat deaŧalaš dálkkádathástalusaid
oktavuođas ja olbmuid ja
luonddu ovttasdoaibmamis. Danne lea ráđđehussii deaŧalaš sápmelaččaid oassálastin dálkkádatáššiid
bargui ja lea maid deaŧalaš ahte
sámit ásahusaideaset
bokte sáhttet leat mielde ásaheamen
máhttovuođu
luonddu, birrasa ja dálkkádatrievdamiid
oktavuođas. Go bargat gáhttenvuogádagaiguin,
de lea deaŧalaš váldit
vuhtii sámi dološ vieruid
ja guovllu árbevirolaš geavaheami
ja ealáhusdoaimmaheami.
Sámi guovddášguovlluin
leat stuora luondduárvvut
ja lea riikii deaŧalaš bargu
daid seailluhit maŋit áiggiide – iiba unnimusatge
danne vai ain livččii vuođđu
sámi ássamii, ealáhusdoaimmaide
ja kultuvrii.
Ráđđehusa
davviguovlopoltihkka galgá leat
mielde dahkamin oadjebassan davviguovlluid álgoálbmogiid
eallinvuođu, ealáhusaid,
historjjá ja kultuvrra.
Davviguovlluin ferte čalmmustahttit álgoálbmogiid
beroštumiid ja vuoigatvuođaid. álgoálbmogiid
historjjá, kultuvrra, ealáhusaid
ja servodaga ferte gáhttet
ja ovddidit , dan seammás
go álgoálbmogat
galget beassat oassálastit
ja aktiivvalaččat
leat mielde álbmogis-álbmogii
ovttasbarggus.